Sikwinkqubo yokuqwalasela iSityhilelo izahluko zeshumi elinanye ukuya kweshumi elinesithathu, apho sifumana bonke abachasi kwidabi lokugqibela lovavanyo lwengxabano enkulu elenzeka kwindawo yemfazwe yezulu lokuqala. Abachasi ngabalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka kunye nesihlwele esikhulu esiphuma eBhabhiloni njengomkhosi wesibini, bechasene neZizwe eziManyeneyo, iBandla lamaKatolika, iUnited States, noSathana ngokwakhe. Abo balikhulu elinamashumi amane anesine amawaka kunye nesihlwele esikhulu ngumkhosi kaThixo, omele isigidimi sengelosi yesithathu, yaye omabini amacala kuloo mfazwe ajongene kananjalo nomkhosi womgwebo kaThixo, omelwanga yingelosi yesithathu, koko omelwe sisishwangusha sesithathu.

Ukuze sikwazi ukuchonga iimpawu ezithile ezanegalelo ekubulaweni kweempondo zeRiphabhlikhi nezamaProtestanti ngo-2020, sifuna ukuchonga iimpawu zesiprofeto ezibonakala emfazweni woluntu ezulwini lokuqala, ukususela kumthetho weCawa de kube uMikayeli ema. Kulo mbali ihlabathi liphela linyanzelwa ukuba limise umfanekiso werhamncwa. Loo mbali iyimpinda yembali yeUnited States ukususela ngoSeptemba 11, 2001, de kube ngumthetho weCawa osondelayo, owahlula ezo mbali zimbini ezihambelanayo. Njengeembali ezihambelanayo, zombini zimela ubungqina kwenye imbali. Okwenzeka kwenye yezo mbali, kuya kwenzeka nakwenye. Yimbali yesibini egxininiswe kwizahluko zeshumi elinesibini neshumi elinesithathu zeSityhilelo, yaye sizimisele ukuqonda ubungqina besibini, ukuze sikhanyisele ngokwesiprofeto imbali yokuqala, esele iphantse yagqitywa.

Amandla amathathu akhokhela ihlabathi eArmagedon amelwe kwizahluko zeshumi elinesibini neshumi elinesithathu. Amandla enamba aqala ukukhankanywa.

Kwabonakala omnye umqondiso emazulwini; nanko inamba enkulu ebomvu, ineentloko ezisixhenxe neempondo ezilishumi, inezithsaba ezisixhenxe phezu kweentloko zayo. Umsila wayo watsala isahlulo sesithathu seenkwenkwezi zezulu, waziphosa emhlabeni; yaza inamba yema phambi komfazi owayesele eza kubeleka, ukuze imginye umntwana wakhe kwakuba nje ezelwe. ISityhilelo 12:3, 4.

USista White usazisa ukuba inamba kwesi sahluko nguSathana, kodwa ngengqiqo yesibini yiRoma yobuhedeni. Bobabini uSathana neRoma yobuhedeni bangumfuziselo weZizwe eziManyeneyo. Iimpondo ezilishumi zerhamncwa zimela umanyano olukhohlakeleyo lweekumkani ezilishumi kwiSityhilelo seshumi elinesixhenxe. Ezo kumkani zilishumi zimelwe kwiSityhilelo seshumi elinesixhenxe, yaye apho zichongwa njengobukumkani besixhenxe besiprofeto seBhayibhile. Irhamncwa limelwe lineentloko ezisixhenxe ezinezithsaba ezisixhenxe, nto leyo eliphawula njengobukumkani besixhenxe besiprofeto seBhayibhile. KuDaniyeli 2 zimelwe njengeGrisi yokomoya, yaye zikwayiAhabhi kubungqina beNtaba yeKarmele, yaye ziziintshaba ezilishumi zeNdumiso 83.

Amandla esibini asemhlabeni otshaba akhankanywe kwiSityhilelo izahluko zeshumi elinesibini neshumi elinesithathu, sisilo esiphuma elwandle, athe uSister White usichaza ngokuthe ngqo njengeKatolika.

Ndema phezu kwentlabathi yolwandle, ndabona irhamncwa linyuka liphuma elwandle, lineentloko ezisixhenxe neempondo ezilishumi, yaye phezu kweempondo zalo kukho izithsaba ezilishumi, kanti phezu kweentloko zalo kukho igama lokunyelisa. Irhamncwa endalibonayo lalifana nengwe, iinyawo zalo zinjengeenyawo zebhere, nomlomo walo unjengomlomo wengonyama; inamba yalipha amandla ayo, netrone yayo, negunya elikhulu. Ndabona enye yeentloko zalo ngathi inenxeba lokufa; yaza inxeba lalo lokufa laphiliswa; laze ihlabathi lonke lamangaliswa, lalandela irhamncwa. ISityhilelo 13:1–3.

UYohane wayemi ngaselunxwemeni kwivesi yokuqala, aze abone irhamncwa linyuka livela elwandle; emva koko, ubona irhamncwa liphuma emhlabeni. UDade uWhite uchaza ukuba ixesha awazibona ngalo uYohane ezi rhamncwa zimbini yayingu-1798, kuba loo yayingunyaka apho upopu “waphangwa amandla awo,” ngaloo ndlela wafumana inxeba elibulalayo elaliza kuthi ekugqibeleni liphile.

“Ngexesha apho ubuPopu, buhluthwe amandla abo, banyanzelwayo ukuba buyeke intshutshiso, uYohane wabona igunya elitsha linyuka ukuze livakalise ilizwi lenamba, liqhubekisele phambili kwaloo msebenzi mnye ukhohlakeleyo nonyelisa uThixo. Eli gunya, elokugqibela eliza kulwa imfazwe nxamnye nebandla nomthetho kaThixo, limelwe lirhamncwa elineempondo ezifana nezegusha. Amarhamncwa alandulela lona ayephume elwandle; kodwa lona laphuma emhlabeni, nto leyo emela ukuvela ngoxolo kwesizwe esalufuziselayo—i-United States.” Signs of the Times, February 8, 1910.

UYohane ukhangele emva embalini xa ebona irhamncwa lolwandle, eliyibupopu. Ejonge phambili embalini, ubona irhamncwa lomhlaba, elili-United States. Kungenxa yoko le nto irhamncwa eliphuma elwandle lakhiwe ngokwesiprofeto ngendlela elakhiwe ngayo. Ekhangela emva esuka ku-1798, uYohane kuqala ubona “iintloko ezisixhenxe neempondo ezilishumi,” ephawula loo ndawo embalini apho ezintathu zeempondo zaxhwithwa ukuze kwenziwe indawo yophondo olukhulu lwebupopu, olwathetha izinto ezinkulu.

Ndandiya kwandula ndazi inyaniso yerhamncwa lesine, elalahlukile kuwo onke amanye, lisoyikeka ngokugqithisileyo, amazinyo alo engawentsimbi, neenzipho zalo ezingobhedu; elalidla, lityumze libe ziingceba, linyathele intsalela ngeenyawo zalo; nangazo iimpondo ezilishumi ezazisentlokweni yalo, nangaleyo yimbi eyavukayo, neye kwehla phambi kwayo ezintathu; oko kukuthi, loo mpondo yayinamehlo, nomlomo owawuthetha izinto ezinkulu kakhulu, inkangeleko yayo inobugorha ngaphezu koontanga bayo. Daniyeli 7:19, 20.

Phambi kokuba ezo mpondo zintathu zamaHeruli, amaOstrogoth namaVandal zisuswe, iRoma yobuhedeni yamelwa “zizithsaba ezilishumi.” Ezo zithsaba zilishumi zimele iRoma yobuhedeni. Emva koko uYohane uchonga ingwe yaseGrisi, aze andule achonge ibhere laseMedi nePersi, aze emva koko ingonyama yaseBhabheli.

Eyokuqala yayinjengengonyama, inamaphiko okhozi; ndakhangela kwada kwahluthwa amaphiko ayo, yaphakanyiswa emhlabeni, yamiswa ngeenyawo njengomntu, yaza yanikwa intliziyo yomntu. Naso esinye isilo, esesibini, sifana nebhere, saziphakamisela kwelinye icala, sinembambo ezintathu emlonyeni waso phakathi kwamazinyo aso; bathi kuso ngolu hlobo, Suka, udle inyama eninzi. Emva koko ndakhangela, nanko esinye, sifana nehlosi, sinamaphiko amane entaka emqolo waso; isilo eso sasinazo neentloko ezine; sanikwa ubukhosi. Daniyeli 7:4–6.

Akukho namnye umba wobuKatolika ongowobuKristu, yaye irhamncwa laselwandle limela ukudityaniswa kwazo zonke izikumkani zobuhedeni ezandulelayo kwisiprofeto seBhayibhile. Irhamncwa laselwandle limelwe ngokulandelelana kwembali oluguqulweyo, kuba uYohane ukhangele emva embalini. Waqala wabona amandla awayesekwe xa iimpondo ezintathu zasuswayo—ubupopu. Emva koko wabona iimpondo ezilishumi ezineekorona ezilishumi—iRoma yobuhedeni. Waza wabona ingwe—iGrisi. Waza wabona ibhere—iMede nePersi. Waza wabona ingonyama—iBhabhiloni. Inkcazo yerhamncwa laselwandle iquka imiba evela kulowo nalowo wezo zikumkani zobuhedeni zangaphambili, yaye le nkcazo imisela ukuba ubupopu yindibaniselwano yalo lonke uhlobo lobuhedeni oluye lwabakho kwimbali yeBhayibhile. Akukho namnye umba wobuKatolika ongowobuKristu. Nantoni na enokubonakala ngathi yeyobuKristu kubuKatolika yeyokuxelisa.

ENtabeni yeKarmele, xa uEliya walwa nabaprofeti bakaIzebhele kunye nendoda yakhe eyawela ekreqweni, uIzebhele wayesemva ekhaya eSamariya. Eli henyukazi laseTire liyalityalwa ngexesha lembali yerhamncwa lasemhlabeni elineempondo ezimbini. UIzebhele usoloko efihlakele kude, yaye kwiZahluko zeshumi elinesibini neshumi elinesithathu zeSityhilelo ihlabathi liyamangaliswa limlandela, kodwa akabonakaliswa njengesimanga esimangaliswayo emazulwini, njengoko kunjalo ngeZizwe eziManyeneyo, iUnited States noSathana. Usemva kwakhona kwiziko lakhe lomyalelo eSamariya—umzi waseRoma.

Imbali yerhamncwa lomhlaba kulapho uvavanyo lomfanekiselo werhamncwa lwehlabathi liphela luchongwayo khona. Olo vavanyo lwenzeka ngexesha lemfazwe yezulu lokuqala. Yile nto sifuna ukuyiqwalasela kweli nqanaba. Ndiya kufaka endaweni yegama elithi “yena” amazwi athi “i-United States” kwiivesi esiza kuziqwalasela ngoku.

Ndabona esinye isilo sinyuka emhlabeni; kwaye iUnited States yayineempondo ezimbini ezifana nezegusha, yaza iUnited States yathetha njengenamba. Kwaye iUnited States iwasebenzisa onke amandla esilo sokuqala phambi kwaso, ibangele ukuba umhlaba nabo bahleli kuwo banqule isilo sokuqala, esathi inxeba laso elibulalayo laphiliswa. Kwaye iUnited States yenza imimangaliso emikhulu, ide yenze nomlilo wehle ezulwini uze emhlabeni phambi kwabantu, ize ikhohlise abo bahleli emhlabeni ngale mimangaliso iUnited States eyayinikwe amandla okuyenza phambi kwesilo; isithi kwabo bahleli emhlabeni mabenzele umfanekiso isilo esasinexhoba lekrele, saza saphila. Kwaye i-[United States] yayinawo amandla okuphefumlela umfanekiso wesilo ubomi, ukuze umfanekiso wesilo uthethe kananjalo, wenze nokuba bonke abangayi kunqula umfanekiso wesilo babulawe. Kwaye iUnited States ibangela bonke, abancinane nabakhulu, abazizityebi nabangamahlwempu, abakhululekileyo nabangamakhoboka, ukuba bamkele uphawu esandleni sabo sokunene, okanye emabunzini abo: nokuba kungabikho mntu unokuthenga nokuthengisa, ngaphandle kwalowo unophawu, okanye igama lesilo, okanye inani legama laso. ISityhilelo 13:11–17.

Kwisahluko seshumi elinesithathu seSityhilelo, inamba yaseRoma yobuhedeni yanika upopu izinto ezintathu njengoko yayimbeka upopu etroneni yehlabathi.

Irhamncwa endayibonayo yayifana nengwe, neenyawo zayo zazinje ngeenyawo zebhere, nomlomo wayo unjengomlomo wengonyama; yaza inamba yayinika amandla ayo, netrone yayo, negunya elikhulu. ISityhilelo 13:2.

Ookumkani abalishumi abamele iRoma yobuhedeni (uFransi engoyena kumkani uphambili kwabalishumi, njengoko emelwe nguAhabhi) banika ubupopu izinto ezintathu: amandla, isihlalo, negunya. Xa umlawuli uConstantine wasusa ikomkhulu kwisixeko saseRoma entshonalanga, wasisa empuma, waza wenza iConstantinople yaba likomkhulu elitsha loBukhosi baseRoma ngonyaka ka-330, iRoma yobuhedeni ke yanika ibandla laseRoma “isihlalo” salo.

Xa uClovis, ukumkani wamaFranks (eFransi), waguqukela kubuKatolika waza waqalisa ukulwa namagunya awayechasene nokunyuka kobupopu etroneni yehlabathi ngonyaka wama-496, ngelo xesha iRoma yobuhedeni yanika ubupopu “amandla” ayo.

Ngo-533, uJustinian wenza ummiselo owachonga ibandla laseRoma njengentloko yawo onke amabandla, kwananjengolungisayo lwabawexuki. Ngelo xesha, igunya leRoma yobuhedeni lalinikwe upopu.

Kwivesi yeshumi elinesibini, “[i-United States] isebenzisa onke amandla erhamncwa lokuqala phambi kwalo.” Amandla awayesetyenziswa ngupopu amelwe nguClovis, owazinikezela amandla akhe omkhosi nawezoqoqosho kubupopu. Kungenxa yoko le nto ubuKatolika bubiza uClovis “ngowamazibulo eCawa yamaKatolika,” yaye iFransi “ngentombi enkulu yeCawa yamaKatolika.” I-United States iya kwenza loo msebenzi mnye ungcolileyo ngenxa yobupopu awaqala uClovis ngowama-496.

Amandla eUnited States aya kusetyenziswa ekwenzeni ukuba “umhlaba nabo bawuhlalayo basinqule irhamncwa lokuqala, elaphiliswayo inxeba lalo elibulalayo.” I-United States iya kusebenzisa amandla ayo omkhosi noqoqosho ukwenza ukuba ihlabathi liphela lamkele iCawa njengosuku lokuphumla. Ihenyukazi laseTire liya kuqala lenze uhenyuzo kunye nerhamncwa lomhlaba emthethweni weCawa oza kufika kungekudala, lize ke liphume liye kwenza uhenyuzo nabo bonke abanye ookumkani bomhlaba.

Kwindima yeshumi elinesithathu, “i-[United States] yenza imimangaliso emikhulu, kangangokuba yenza umlilo wehle uvela ezulwini uze emhlabeni phambi kwabantu.” Umlilo umele umyalezo ongengcwele. Iilwimi zomlilo ngomhla wePentekoste zazimele umyalezo ongcwele owawuhamba nesakhono sokudlulisa loo myalezo kwihlabathi liphela. Umlilo oza kuthotywa usuka ezulwini yi-United States nawo uya kuchaphazela zonke iintlanga, nazo zonke iilwimi.

Kwindinyana yeshumi elinesine, iUnited States ikhohlisa “abemi behlabathi ngezo mmangaliso i[United States] eyayinikwe amandla okuwenza phambi kwerhamncwa; isithi kwabakhe bahlala emhlabeni mabenze umfanekiselo werhamncwa, elo lalinexeba lekrele, laza laphila.” Inkohliso esetyenziswayo yiUnited States ukukhohlisa ihlabathi imelwe ngumlilo owehla ezulwini kwindinyana engaphambili. Umlilo ovela ezulwini uvelisa imimangaliso esetyenziswa yiUnited States ukuyalela ihlabathi ukuba limise urhulumente omnye wehlabathi wonke, oquka ukudityaniswa kwebandla norhulumente, ibandla lilo elilawula olo lwalamano.

Yiyo le nto ubudlelane buka-Ahabhi noIzebhele obabuyimelayo xa uEliya wayephakanyisiwe. Idabi likaEliya eNtabeni yeKarmele lazalisekiswa ekuqaleni kwe-United States ngexesha lentshukumo yengelosi yokuqala ukusukela ngowe-1840 ukuya kowe-1844, ngenjongo yokwahlula umprofeti wokwenyaniso wobuProtestanti kubo bonke abaprofeti bobuxoki bobuProtestanti.

Kwaphinda ukuzaliseka ekupheleni kwe-United States, ngexesha lovavanyo lokusekwa komfanekiso werhamncwa olwaqalayo ngoSeptemba 11, 2001, noluphela ngomthetho weCawa oza kufika kungekudala.

Ukuzaliseka okugqibeleleyo kukaEliya kwenzeka phambi komhla omkhulu nowoyikekayo weNkosi, ongubhubhani abasixhenxe bokugqibela. Ngoko ke, iNtaba yeKarmele, uEliya, uAhabhi noIzebhele bamelwe emsebenzini weUnited States wokunyanzela umhlaba ukuba wamkele urhulumente wehlabathi omnye weUnited Nations, olawulwa yiCawa yamaKatolika. IUnited States iwuphumeza lo msebenzi ngamandla ayo omkhosi, ngamandla ayo oqoqosho, nangonxibelelwano olonakeleyo nolunobugqi bokulalisa iingqondo oluqondisayo nolulawulayo, olumelwe yinto ebizwa ngokuba “nguhola wendlela omkhulu wolwazi” wewebhu yehlabathi lonke.

Kwivesi yeshumi elinesihlanu, sixelelwa ukuba “waba namandla okunika umfanekiso werhamncwa ubomi, ukuze umfanekiso werhamncwa uthethe, kwanokuba abulale bonke abangayi kuwunqula umfanekiso werhamncwa.” Ngoko ke, isoyikiso sokufa esixhaswa ngamandla omkhosi waseUnited States, ngelo xesha emele ukumkani oyintloko weZizwe eziManyeneyo, sixhobisa urhulumente wehlabathi elinye weZizwe eziManyeneyo ukuba uthethe. Isenzo sokuthetha sifezekiswa ngogunyaziso lomthetho nowobulungisa. Isebe lowiso-mthetho leZizwe eziManyeneyo liseNew York, yaye isebe lezobulungisa leZizwe eziManyeneyo liseThe Hague, eNetherlands. IThe Hague imele iHlabathi eliDala, yaye iNew York imele iHlabathi eliTsha. Zombini iUnited States neNetherlands zineembali zangaphambili apho zabalasela njengabakhuseli abaphambili benkululeko nenkululeko, kodwa zombini ziyigqiba imbali yazo ngokwahlukeneyo—zithetha njengenamba.

“Njengoko iSabatha iye yaba yindawo ekhethekileyo yempikiswano kubuKristu bonke, yaye amagunya enkolo nawolawulo lwehlabathi ehlangene ukunyanzelisa ukugcinwa kweCawa, ukwala okungaguquguqukiyo kwesininzi esincinane ukunikezela kwimfuno ethandwayo kuya kubenza babe zizinto zenzondo ngokubanzi.... yaye ekugqibeleni kuya kukhutshwa ummiselo ochasene nabo abangcwalisa iSabatha yomthetho wesine, ubagxeka njengabafanele esona sohlwayo siqatha, yaye unika abantu inkululeko, emva kwexesha elithile, yokubabulala. UbuRoma kwihlabathi elidala nobuProtestanti obuwexukileyo kwihlabathi elitsha buya kulandela ikhondo elifanayo ngakwabo babeka imbeko kuyo yonke imiyalelo kaThixo.

“Abantu bakaThixo baya kuthi ngelo xesha bangene nzulu kwezo ziganeko zentlungu nokubandezeleka ezichazwe ngumprofeti njengethuba lembandezelo kaYakobi.” Imbambano Enkulu, 615, 616.

Kwiindima yeshumi elinesithandathu neyeshumi elinesixhenxe, emva kokuba umfanekiso werhamncwa umisiwe waza wanikwa amandla okuthetha, i-“[United States] ibangela bonke, abancinane nabakhulu, abazizityebi nabasweleyo, abakhululekileyo nabangamakhoboka, ukuba bamkele uphawu esandleni sabo sasekunene, okanye emabunzini abo: nokuba kungabikho mntu unokuthenga okanye athengise, ngaphandle kwalowo unophawu, okanye igama lerhamncwa, okanye inani legama lalo.”

Ukubunjwa komfanekiso werhamncwa luvavanyo olwandulela uvavanyo lophawu lwerhamncwa. Ukuba asiphumeleli kuvavanyo olumelwa kukubunjwa komfanekiso werhamncwa, siya kusilela kuvavanyo lophawu lwerhamncwa. Zizivavanyo ezibini ezahlukileyo, yaye ziziintlobo ezimbini ezahlukileyo zezivavanyo.

Ukubunjwa komfanekiso werhamncwa okwaqalayo ngoSeptemba 11, 2001, kusisilumkiso sesiprofeto sokuba ukuvalwa kwexesha lovavanyo sele kuza kwenzeka. Sisigidimi sikaEliya esichaza ukuba iNtaba yeKarmele isekufutshane kakhulu, nokuba abantu bakaThixo kufuneka baqinisekise ioli yesimilo, ioli yoMoya oyiNgcwele, kunye neoli yesigidimi seSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku ngaphambi kokuba kubekho ubizo lokugqibela. Kufuneka bavuke, ukuze xa uEliya ebabuza athi, “Kuya kude kube nini na nihexa phakathi kwezimvo ezibini?”—bangabi ngabathe cwaka, kuba ukuthula ngelo xesha kukwamkela uphawu lwerhamncwa. Uvavanyo lomfanekiso werhamncwa lumela umsebenzi wokuqonda isigidimi esazisa ukuvalwa komgwebo, kanye njengokuba isigidimi samaMillerite sabhengeza ukuvulwa komgwebo.

Uvavanyo lophawu lwerhamncwa alubandakanyi kukhetha, kuba alunalo naliphi na icandelo lexesha lovavanyo. Lulixesha elinye elichaziweyo, hayi ixesha eloluliweyo. Yingxaki enzima, yaye ngenxa yoko luluvavanyo olucacisayo oluya kutyhila isimilo saloo maSirayeli athe abizelwa eNtabeni yeKarmele nguAhabhi ngexesha lomthetho weCawa. Baya kuthi ngoko babonakalise isimilo abasiphuhlisileyo ngexesha elandulelayo, elibizwa ngokwesiprofeto ngokuba luvavanyo lomfanekiselo werhamncwa.

Ngoko ke (njengoko uMoya oyiNgcwele esitsho ukuthi, Namhlanje ukuba nithe naliva izwi lakhe, musani ukuzenza lukhuni iintliziyo zenu, njengakwixesha lokumqumbisa, ngemini yokulingwa entlango; apho ooyihlo bandilingayo, bandivavanya, bayibona imisebenzi yam iminyaka emashumi mane. Ngenxa yoko ndacaphuka ngeso sizukulwana, ndaza ndathi, Bahlala bephambuka ngentliziyo yabo; yaye abazazanga iindlela zam. Ngenxa yoko ndafunga ngomsindo wam ukuthi, Abayi kungena ekuphumleni kwam.) Lumkani, bazalwana, hleze kubekho nakomnye kuni intliziyo embi yokungakholwa, ekumkeni kuThixo ophilileyo. Ke kaloku yalimanani imihla ngemihla, lo gama kusathiwa nguNamhlanje; hleze omnye kuni enziwe lukhuni yinkohliso yesono. Kuba senziwe sabelana ngoKristu, ukuba sithe sabambelela ngokuqinileyo kude kube sekupheleni ekuqaleni kokukholosa kwethu; kusathiwa, Namhlanje ukuba nithe naliva izwi lakhe, musani ukuzenza lukhuni iintliziyo zenu, njengakwixesha lokumqumbisa. Hebhere 3:7–15.