Ingqondo kaJones
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ngase ngibona izingelosi eziyisikhombisa ezimi phambi kukaNkulunkulu; zanikezwa amacilongo ayisikhombisa. … Nezingelosi eziyisikhombisa ezazinamacilongo ayisikhombisa zalungela ukuwakhwaza. IsAmbulo 8:2, 6.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ukuxhumana Kwaphezulu
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Izingelosi ezintathu zesAmbulo seshumi nane zimelela umlayezo wesixwayiso wamaMillerite owamemezela ukuvulwa kokwahlulela, bese kuthi emva kwalokho umlayezo wesixwayiso wezinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane omemezela ukuvalwa kokwahlulela.
Amacilongo ayisikhombisa amele amandla uNkulunkulu awasebenzisa ngokubusa kwakhe kokunakekela ukuletha ukwahlulela phezu kwezizwe ezaphoqelela ukukhulekelwa kwelanga.
Amacilongo amane okuqala abonisa ukubhujiswa okuqhubekayo koMbuso WaseRoma WaseNtshonalanga kwaze kwaba ngonyaka ka-476.
Okwesihlanu nokwesithupha kukhomba ukubhujiswa kweRoma YaseMpumalanga kusukela ngowe-1449 kuze kube ngowe-1453.
Amacilongo amathathu okugcina amele ubuSulumane bezinsizi ezintathu.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Khona-ke uyakubangela ukuba kukhala icilongo lejubili ngosuku lweshumi lwenyanga yesikhombisa; ngosuku lokubuyisana niyolenza likhale icilongo kulo lonke izwe lenu. Niyakungcwelisa umnyaka wamashumi amahlanu, nimemezele inkululeko kulo lonke izwe kubo bonke abakhileyo kulo; uyakuba lijubili kini; yilowo nalowo uyakubuyela efeni lakhe, yilowo nalowo abuyele emndenini wakubo. Lowo mnyaka wamashumi amahlanu uyakuba lijubili kini; aniyikuhlwanyela, ningavuni okuziqhamukelayo kuwo, ningabuthi amagilebhisi awo emivinini yawo engalungiswanga. Levitikusi 25:9–11.
Umongo okhomba ukuhlakazeka kuka-Israyeli “izikhathi eziyisikhombisa,” otholakala esahlukweni esilandelayo khona eLevitikusi, uvezwa emavesini aholela emyalweni wokukhala icilongo lejubili ngoSuku Lokubuyisana.
Khuluma kubantwana bakwa-Israyeli, uthi kubo: Nxa selingena ezweni engininika lona, khona izwe liyakugcina isabatha kuJehova. Iminyaka eyisithupha uyahlwanyela insimu yakho, iminyaka eyisithupha uthene isivini sakho, ubuthe izithelo zaso; kepha ngomnyaka wesikhombisa kuyakuba yisabatha lokuphumula ezweni, isabatha kuJehova: awuyikuhlwanyela insimu yakho, awuyikuthena isivini sakho. Okuzimile ngokwako ekuvuneni kwakho awuyikukuvuna, namagilebhisi esivini sakho esingathenwanga awuyikuwabutha, ngokuba kungumnyaka wokuphumula ezweni. Isabatha sezwe siyakuba yikudla kini; kuwe, nasesigqileni sakho, nasencekukazini sakho, nasemsebenzini wakho oqashiweyo, nakowezizwe ohlala nawe, nasezifuyweni zakho, nasezilwaneni ezisezweni lakho; konke okwandayo kuso kuyakuba yikudla. Uzakuzibalela izabatha zeminyaka eziyisikhombisa, kasikhombisa iminyaka eyisikhombisa; isikhathi sezabatha zeminyaka eziyisikhombisa siyakuba kuwe yiminyaka engamashumi amane nesishiyagalolunye. Levitikusi 25:2–8.
Lapho uMiller ebona esahlukweni samashumi amabili nesithupha isahlulelo esamelana no-Israyeli ngenxa yokwephula ukuphumula kweSabatha kwezwe, wasebenzisa isimiso sokuthi usuku lumelela unyaka, wathola ukuthi unyaka uyizinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisithupha, nokuthi kasikhombisa kwezinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisithupha kwakuyiminyaka eyizinkulungwane ezimbili namakhulu amahlanu namashumi amabili yesijeziso ngenxa yokwephula isivumelwano. Lelo kwakuyiqiniso lokuqala lesiprofetho alitholayo. Liyisisekelo samaqiniso ayakha isisekelo uKristu asibeka ngomsebenzi kaMiller. Icilongo leJubili liyisimemezelo sokukhululwa nenkululeko.
Icilongo lesikhombisa siyiSulumane sosizi lwesithathu.
Kepha ngezinsuku zezwi lengelosi yesikhombisa, lapho isizoqala ukukhala ngecilongo, imfihlakalo kaNkulunkulu iyakube isiphelelisiwe, njengalokho akumemezela ezincekwini zakhe, abaprofethi. IsAmbulo 10:7.
Icilongo lesikhombisa sobuSulumane siyiqiniso lesiprofetho elingaphandle, kanti icilongo leJubili liyiqiniso lesiprofetho elingaphakathi lokulunga ngokukholwa—ukukhululwa esonweni, okuthi ngokukaDade uWhite kube yingelosi yesithathu ngokweqiniso. Esikhathini lapho kukhala khona icilongo lesikhombisa, imfihlakalo ethi uKristu kini, ithemba lenkazimulo, iyakupheleliswa njengoba uKristu ehlanganisa ubuNkulunkulu baKhe nobuntu balabo abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Labo abayakwamukela uphawu lukaNkulunkulu ngaleso sikhathi bayakumemezela umlayezo wecilongo wesixwayiso omelwe njengomaye wesithathu kanye nesixwayiso sengwele yesithathu. Umaye wesithathu unika amandla umlayezo wengelosi yesithathu lapho ingelosi engeyena omunye ngaphandle kukaJesu Kristu yehla inomlayezo esandleni saYo.
Lapho sibona ukuthi kwakuyisiprofetho sesikhathi sosizi lokuqala nolwesibili esinike amandla umlayezo wengelosi yokuqala, nokuthi isiprofetho sosizi lwesithathu yiso esinika amandla umlayezo wengelosi yesithathu, sisuke sibona amacilongo njengokuthi ‘ayizahlulelo ezehliselwa iRoma ngenxa yokuphoqelelwa kweSonto.’ Lezo zahlulelo zokuhlinzekwa nguNkulunkulu, ikakhulukazi amacilongo amathathu okugcina osizi, ziyavumelana futhi zihambisane ngokufana nomlayezo wesixwayiso wezingelosi ezintathu zesAmbulo isahluko seshumi nane. Izinsizi ezimbili nezingelosi ezimbili emlandweni wamaMillerite, nosizi lwesithathu nengelosi yesithathu emlandweni wabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Emlandweni wokuqala wezingelosi zokuqala nezesibili, umlayezo wokuvulwa kokwahlulela wanikwa amandla ngokugcwaliseka kobuSulumane bezinsizi zokuqala nezesibili. Emlandweni wokuphela kwengelosi yesithathu, umlayezo omemezela ukuvalwa kokwahlulela wanikwa amandla ngokugcwaliseka kobuSulumane bosizi lwesithathu.
Ukunikezwa amandla ekuqaleni nasekupheleni kwakumelwe yingelosi yesAmbulo ishumi neshumi nesishiyagalombili, “eyayingengaphansi komuntu onjengoJesu Kristu.” Umlayezo wangaphandle wobuSulumane kanye nomlayezo wangaphakathi wokwahlulela kuyicilongo langaphandle lomaye wesithathu, kanti umlayezo wangaphakathi wokwahlulela uyicilongo lengelosi yesithathu. Icilongo langaphandle lobuSulumane liyisiprofetho seminyaka eyizinkulungwane ezimbili namakhulu amahlanu namashumi amabili, kanti icilongo langaphakathi lengelosi yesithathu liyiminyaka eyizinkulungwane ezimbili namakhulu amathathu. Kokubili kwafika kwakhala ekuvulweni kokwahlulelwa kwabafileyo, futhi kokubili kwaphinda kwafika ekuvulweni kokwahlulelwa kwabaphilayo.
Ingelosi yesAmbulo ishumi lehla ngo-Agasti 11, 1840, ekugcwalisekeni kwesiprofetho se-Islamu; futhi ngokwenza kanjalo, leyo ngelosi yaba ngumfanekiso wokwehla kwengelosi yesAmbulo ishumi nesishiyagalombili ngokugcwaliseka kwesiprofetho se-Islamu. Ukwahlulela kukaNkulunkulu phezu kokuhlubuka komthetho weSonto ngeSonto ngo-321, bese kuphinda futhi ngo-538, kumelelwa ngamamacilongo ayisithupha okuqala, futhi ukwahlulela kwakhe ngenxa yokuhlubuka okuzayo maduze komthetho weSonto ngeSonto kumelelwa ngecilongo lesikhombisa, elingumaye wesithathu futhi eliyingelosi yesithathu. Umlayezo wesixwayiso wokuqala kokwahlulela ngo-Okthoba 22, 1844, kanye nomlayezo wesixwayiso wokwahlulelwa kwabaphilayo ngo-9/11, kokubili kwanikezwa amandla yingelosi yesikhombisa kulolo chungechunge uJones alubeka. Izingelosi eziyisithupha zamacilongo ezahlukweni zesishiyagalombili nesesishiyagalolunye, bese kuthi esahlukweni seshumi kwehle ingelosi engeyena omunye ngaphandle kukaJesu Kristu. Yena ungowesikhombisa kulolo chungechunge lwezingelosi, alandelwa esahlukweni seshumi nanye ngumaye wesithathu, okuyicilongo lesikhombisa elaqala ukukhala ngo-1844, kodwa elingelesishiyagalombili ochungechungeni lwezingelosi oluholela ezingelosini zesishiyagalolunye, zeshumi, neshumi nanye zesAmbulo ishumi nane.
Umyalezo wengelosi yesithathu awunakuhlukaniswa nemiyalezo yezingelosi zokuqala nezesiBili, kodwa futhi awunakwehlukaniswa namacilongo ayisikhombisa okwahlulela kukaNkulunkulu phezu kokuhlubuka. Amacilongo amane okuqala okwahlulela esahlukweni sesishiyagalombili seSambulo abonisa ukubhujiswa okuqhubekela phambili koMbuso waseRoma waseNtshonalanga ngemva komthetho kaConstantine wokuqala weSonto ngeSonto ngo-321, futhi aqala ngesikhathi sokwahlukanisa kwakhe umbuso waba empumalanga nentshonalanga ngo-330.
“Lapho isizwe sethu, emikhandlwini yaso yomthetho, siyomisa imithetho yokubopha onembeza babantu maqondana namalungelo abo enkolo, siphoqelela ukugcinwa kweSonto, futhi sisebenzisa amandla okucindezela phezu kwalabo abagcina iSabatha losuku lwesikhombisa, umthetho kaNkulunkulu uyakuthi, ngayo yonke inhloso nangenqubo, wenziwe ize ezweni lakithi; futhi ukuhlubuka kwesizwe kuyolandelwa ukubhujiswa kwesizwe.” Review and Herald, December 18, 1888.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ngokuba isho iNkosi uJehova, ithi: Kuyakuba kubi kakhulu kangakanani lapho ngithumela eJerusalema izahlulelo zami ezine ezinzima, inkemba, nendlala, nesilo esibi, nesifo esiwumshayabhuqe, ukuba nginqume kulo umuntu nesilwane! Hezekeli 14:21.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
“Njengoba iMelika, izwe lenkululeko yenkolo, iyakuhlangana nobuPapa ekuphoqeleni unembeza nasekunxenxeni abantu ukuba bahloniphe isabatha lamanga, abantu bawo wonke amazwe emhlabeni wonke bayakuholelwa ekulandeleni isibonelo sayo.” Testimonies, volume 6, 18.
Amacilongo amane okuqala amele izizukulwane ezine zomlando waseMelika, futhi lapho i-United States iwa, izwe elikhazimulayo levesi lamashumi amane nanye likaDaniyeli ishumi nanye lisuke lisanda kuwa, bese isithiyo esilandelayo kuba yiGibhithe, uphawu lwazo zonke ezinye izizwe zomhlaba. I-United Nations, abayilabo makhosi ayishumi, bese bevumelana ukunika ubupapa umbuso wabo wesikhombisa, ngokuba “okwesikhashana esifushane—ihora elilodwa,” kusAmbulo ishumi nesikhombisa. Lokhu kwenzeka edilini lokuzalwa likaHerode, lapho ethembisa khona uhhafu wombuso wakhe. Edilini lokuzalwa likaHerode, ngalelo hora umbhalo wesandla uvela ophahleni lwezindonga, futhi uBelishasari uyabulawa. Lelo hora lifika emthethweni weSonto futhi liqhubeke kuze kube sekupheleni komusa wabantu. Umbuso wesikhombisa uyanqotshwa njengoba kufanekiswa ukubhujiswa kwezindonga zaseConstantinople ezawe ngo-1453. Kusukela emthethweni weSonto e-United States, njengoba kufanekiswa ngu-1449; kuze kube ekuweni kweConstantinople ngo-1453 kuyiminyaka emine engokomfanekiso. Ubupapa bamukela inxeba labo elibulalayo ngo-1798.
KuDaniyeli isahluko 11 ivesi 40, ubupapa bawa ngo-1798, ngesikhathi sokuphela. Khona-ke inkosi yaseningizimu yawa ngo-1989, ngesikhathi sokuphela. I-United States iwa evesini 41, futhi iGibhithe liwa evesini 42, kanti ubupapa bufika ekuweni kwabo kwesibili nokokugcina evesini 45.
“Kusukela ekuphakameni nasekuweni kwezizwe njengoba kwenziwe kwacaca ezincwadini zikaDaniyeli neSambulo, sidinga ukufunda ukuthi alunalutho kangakanani udumo olungaphandle nolwezwe kuphela. IBhabhiloni, kanye nawo wonke amandla nobukhazikhazi balo, obungakaze bubonwe ngumhlaba wethu futhi kusukela ngaleso sikhathi,—amandla nobukhazikhazi obabonakala kubantu balolo suku buzinzile futhi buyohlala isikhathi eside kakhulu,—budlule ngokupheleleyo! Njenge-‘mbali yotshani,’ libhubhile. Jakobe 1:10. Ngokunjalo kwabhubha umbuso wamaMede namaPheresiya, kanye nemibuso yaseGrisi neyaseRoma. Kanjalo-ke kubhubha konke okungenaye uNkulunkulu njengesisekelo sako. Kuphela yilokho okuboshelwe enjongweni yaKhe, futhi okuveza isimilo saKhe, okungahlala njalo. Izimiso zaKhe ziyizona zodwa izinto eziqinile umhlaba wethu ozaziyo.” Prophets and Kings, 548.
Ukuwa kwe-United States (umprofethi wamanga) evesini lamashumi amane nanye kwafaniswa no-1449, kanti ukuwa kweGibhithe (udrako) evesini lamashumi amane nambili kwafaniswa no-1453, futhi upapa (isilo) ufinyelela ekugcineni kwalo kungekho ongamsiza, njengoba kwafaniswa ngo-1798. Umprofethi wamanga nodrako behliswa amandla amacilongo, kanti isilo sehliswa amandla kadrako.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Iminyaka emine ka-1449 kuya ku-1453 imelela ukubhujiswa kombuso wesikhombisa ngesikhathi somthetho weSonto, futhi imelela futhi inkathi yokubhujiswa kombuso wesishiyagalombili kusukela emthethweni weSonto kuze kube sekupheleni kwesikhathi sokuvivinywa. Ukunqotshwa kweGibhithe, okuyizwe futhi okuyidragoni enikezwa upapa, kuyifraktali ekuqaleni kwenkathi efanekiselwa yileyo minyaka emine ka-1449 kuya ku-1453. Lokhu kukhomba ukuwa kweConstantinople ngesikhathi somthetho weSonto, bese kuphinde kukhombise lokho lapho uMikayeli esukuma. Lapho uMikayeli esukuma, izingelosi ezine zikhululwa ngokuphelele ngokokuvuswa.
“Ngabona ukuthi izingelosi ezine ziyobamba imimoya emine kuze kube umsebenzi kaJesu usuphelile endlini engcwele, bese kufika izinhlupho eziyisikhombisa zokugcina.” Early Writings, 36.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
UMkhandlu WaseFlorence
Ngo-1439, eMkhandlwini waseFlorence (obizwa futhi ngokuthi yiNhlangano yaseFlorence), abamele iSonto Lama-Orthodox LaseMpumalanga (elaliholwa nguMbusi waseByzantium uJohn VIII Palaiologos kanye noMbhishobhi Omkhulu waseConstantinople) basayina isimemezelo esisemthethweni sobumbano neSonto lamaRoma Katolika. Bavuma ukubona uPapa waseRoma njengenhloko (igunya eliphakeme kunawo wonke) leBandla lonke.
Ngokuba indoda iyinhloko yomfazi, njengalokhu noKristu eyinhloko yebandla; yena futhi ungumsindisi womzimba. Efesu 5:23.
Isivumo SaseNikea
Umbusi noMbhishobhi Omkhulu bakwamukela “isigatshana se-Filioque” eSivumwaneni Sokukholwa saseNicaea, esasiyisengezo eSivumwaneni Sokukholwa saseNicaea, besho ukuthi uMoya oNgcwele uvela kuYise nakuNdodana. ISivumwano Sokukholwa saseNicaea singesinye sezimemezelo ezibaluleke kakhulu nezisetshenziswa kabanzi emlandweni wokholo lwamaKatolika. ISivumwano Sokukholwa saseNicaea siyisifinyezo esisemthethweni sezinkolelo eziyisisekelo zobuKatolika. Ekuqaleni sabhalwa ukuze sivikele iqiniso lokuthi uJesu Kristu ungubani. Ngo-325, kwavela impikiswano enkulu ngenxa yokuthi umpristi ogama lakhe lingu-Arius wafundisa ukuthi uJesu wadalwa uNkulunkulu uYise nokuthi wayengeyena uNkulunkulu ngokugcwele.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ngo-381, iSivumo Sokholo saseNicaea sabuyekezwa ngemfundiso yeSihlanzeko, imfundiso ye-Ekaristi, kanye nokwamukelwa kokusetshenziswa kwesinkwa esingenamvubelo e-Ekaristini, okwakuwumkhuba wamaLatini. ISivumo Sokholo sango-381 samukela futhi ukuqonda kwamaKhatholika ngesono sokuqala kanye nokuphila kwangemva kokufa. Saphetha ngalo mugqa obalulekile: “Siphinde sinqume ukuthi isihlalo esingcwele sabaphostoli noPapa waseRoma siphethe ubukhulu phezu komhlaba wonke futhi singummeleli weqiniso kaKristu.”
EMkhandlwini waseFlorence kwaphinde kwasayinwa olunye uhlobo oluvuselelwe ngoJulayi 6, 1439, eminyakeni eyi-14 ngaphambi kokuba iConstantinople iwele kumaTurkey ama-Ottoman ngo-1453. Lobo bunye basayinwa ngaphansi kwengcindezi enkulu yezombusazwe. UMbuso WaseByzantium wawusulangazelela kakhulu usizo lwezempi oluvela eNtshonalanga ukuze ulwe nama-Ottoman ayesondela. Lapho izithunywa zamaGreki zibuyela ekhaya, leso sivumelwano senqatshwa ngokuqinile yiningi labefundisi, izindela, nabantu abavamile eMpumalanga. Iningi lababhishobhi ababesayine kuso kamuva lahoxisa ukweseka kwalo. Lobo bunye abuzange busetshenziswe ngokuphelele, futhi benqatshwa ngokusemthethweni iSonto LaseMpumalanga Lobu-Orthodox eminyakeni eyalandela. Ngesikhathi iConstantinople iwa ngo-1453, lobo bunye basebuvele buwile ngokwangempela. Ngokuvamile buchazwa izazi-mlando njengobunye bezombusazwe obahluleka ngenxa yokuphikiswa okujulile kwezemfundiso yenkolo, amasiko, nokwabantu abaningi.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Uyongena ngokuthula ngisho nasezindaweni ezicebe kakhulu zesifundazwe; futhi uyokwenza lokho oyise abangakwenzanga, noyisemkhulu babo abangakwenzanga; uyobahlakazela impango, nempahla ephangiwe, nengcebo; yebo, uyakuhlela amacebo akhe okumelana nezinqaba eziqinileyo, kuze kube yisikhathi. Daniyeli 11:24.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Izinhliziyo zawo womabili la makhosi ziyakuba zokwenza okubi, futhi ayakukhuluma amanga etafuleni linye; kodwa lokho akuyikuphumelela, ngokuba ukuphela kusezakuba ngesikhathi esimisiwe. … Ngesikhathi esimisiwe uyakubuya, eze ngaseningizimu; kodwa akuyikuba njengakuqala, noma njengakamuva. Daniyeli 11:27, 29.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Izimfundiso zeSivumo Sokholo saseNicaea zingamanga, futhi akukho qiniso kuzo. Umbhalo owasayinwa ngomhlaka-6 Julayi 1439, eMkhandlwini waseFlorence, wabizwa ngokuthi yiSimemezelo Sobunye, futhi wawumele lawo manga afanayo kanye namanye amaningi. Ngenkathi izithunywa zibuyela eConstantinople ngo-1439, zahlangatshezwa ulaka nezinsolo zokukhaphela. Isisho sasihamba sithi: “Kungcono isigqoko saseTurkey kunomqhele wesigqoko sombhishobhi waseRoma.”
Inyunyana yasayinwa ikakhulukazi ngoba uMbusi waseByzantium wayesedinga ngokuphuthumayo usizo lwezempi oluvela eNtshonalanga ukuze amelane nama-Ottoman. Kwathi lapho sekucaca ukuthi lusizo oluncane kakhulu (noma alukho nhlobo) lwezempi olwaluzofika, ukwesekwa kwenyunyana kwashabalala. Ngo-1450–1451, amasynodi amaningana aseMpumalanga ayenqaba inyunyana, futhi emva kokuwa kweConstantinople ngo-1453, inyunyana yashiywa ngokuphelele. Umphumela wokugcina weSimemezelo Senyunyana saseFlorence uthathwa yiBandla laseMpumalanga Lobu-Orthodox njengomkhandlu owehlulekile nowenqatshiwe. Akwamukelwa njengosemthethweni. Nokho, iBandla LamaRoma Katolika lisawuthatha njengomkhandlu wezizwe zonke osemthethweni.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
1449
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ukhunjulwa emlandweni wamaGreki nasemasikweni obu-Orthodox njengomuntu wobuqhawe — evame ukubizwa ezinganekwaneni ngokuthi “uMbusi weMabula” (inkolelo yokuthi ngolunye usuku uyobuya azosindisa iConstantinople).
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Lapho uJohn VIII eshona ngo-1448, umfowabo uConstantine XI wakhethwa ukuba amlandele. Ngo-1448 uMbuso WaseByzantium wawusuyisifunda esincane esingaphansi kombuso womunye, futhi ama-Ottoman ayesenethonya elikhulu mayelana nokuthi ubani owayehlezi esihlalweni sobukhosi eConstantinople. NgoJulayi 27, 1449, kwenzeka isenzakalo sezombusazwe esibaluleke kakhulu eminyakeni yokugcina yoMbuso WaseByzantium. UMbusi WaseByzantium uJohn VIII Palaiologos wayeseshonile ekuqaleni kuka-1448. Umfowabo, uConstantine XI Palaiologos (umbusi wokugcina), wamenyezelwa njengombusi eConstantinople. Nokho, ngaphambi kokuba uConstantine XI anyukele ngokusemthethweni esihlalweni sobukhosi, wathumela amanxusa kuSultan wama-Ottoman (Murad II) futhi wacela imvume yokubusa. USultan wayinikeza leyo mvume, kwase kuthi kuphela ngemva kwalokho uConstantine XI agcotshwe ngokusemthethweni futhi aqashelwe njengombusi. Lesi senzo sabhekwa njengokunikela ngokuzithandela ngokuzimela kweByzantium. Ngokokuqala ngqá, umbusi waseByzantium wavuma obala ukuthi wayebusa kuphela ngemvume yamaTurkey ase-Ottoman. Eminyakeni emine kuphela kamuva, ngo-1453, iConstantinople yawela ezandleni zama-Ottoman.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Futhi ngiyobeka ukhiye wendlu kaDavide ehlombe lakhe; uyakuvula, kungabikho noyedwa ovala; uyakuvala, kungabikho noyedwa ovulayo. U-Isaya 22:22.
Mina futhi ngithi kuwe: Wena unguPetru, futhi phezu kwaleli dwala ngiyakwakha ibandla lami; namasango esihogo awalisoze alinqoba. Futhi ngiyakunika izihluthulelo zombuso wezulu; futhi noma yini oyakuyibopha emhlabeni iyakuba iboshiwe ezulwini; futhi noma yini oyakuyikhulula emhlabeni iyakuba ikhululiwe ezulwini. Mathewu 16:18, 19.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Sizoqhubeka nalezi zicabangelo esihlokweni esilandelayo.
“Kumphrofethi isondo elingaphakathi kwesondo, ukubonakala kwezidalwa eziphilayo ezihlobene nazo, konke kwakubonakala kuyinkimbinkimbi futhi kungenakuchazwa. Kodwa isandla soBuhlakani obungapheli siyabonakala phakathi kwamasondo, futhi ukuhleleka okuphelele kuwumphumela womsebenzi waso. Isondo ngalinye lisebenza ngokuvumelana okuphelele nalo lonke elinye.” Testimonies to Ministers, 214.