“Isihluthulelo” esimelela impi yaseNineve kusAmbulo isahluko sesishiyagalolunye sagcwaliseka ngezenzakalo zomlando ezaletha inguquko, okuyilokho phela okwenziwa isihluthulelo. Ngigomela ngokuthi impi yaseNineve yayingesona nje isihluthulelo somlando esasiphawula ukudlondlobala kobuSulumane, kodwa futhi iyisihluthulelo sesiprofetho. Indlela isiprofetho esisebenza ngayo kuleyo mpi yenza yonke imigqa yemibuso yesiprofetho seBhayibheli, njengoba ivezwe kuDaniyeli nakusAmbulo, ihambisane nesahluko seshumi nanye sikaDaniyeli. Ngokwenza lokhu, ivumela yonke leyo mibuso ukuba ifakaze ngamavesi ayisithupha okugcina esahluko seshumi nanye sikaDaniyeli, futhi okubaluleke nakakhulu—ukuba isuse uphawu oluvale umlando wangaphandle ofihlekile wevesi lamashumi amane.

Futhi ngiyakukunika izihluthulelo zombuso wezulu; futhi noma yini oyakuyibopha emhlabeni iyakubotshwa ezulwini; futhi noma yini oyakuyithukulula emhlabeni iyakuthukululwa ezulwini. Mathewu 16:19.

Ukukhululwa Nokuphakama KoMbuso KaMohammed

Impi yaseNineve yangonyaka ka-627 yaphawula ukuqala kweminyaka eyishumi yokugcina yamandla ombuso wasePheresiya, owawunqotshwe ngeqhinga laseRoma, elalihambisana nenkungu eyayilethwe ngokuqondisa kukaNkulunkulu. Yaphawula inkathi yenguquko lapho izindimbane zamabutho obuSulumane kaMohammed zaqala khona ukudlondlobala. Le mpi yasusa isivimbelo esasikade sikhona, isivimbelo ngokomqondo esasiyoqhubeka sikhona ukube imibuso yaseRoma neyasePheresiya yomibili yayiwagcinile amandla ayo. Awukho kuyo owakwenza lokho.

Ukuvinjelwa Nokukhululwa

Emfanekisweni esiprofethayo se-Islam, sithola ukuvinjelwa nokudedelwa kwe-Islam kusukela ekwethulweni kokuqala kakhulu koMbhalo njengoba uSara ancenga u-Abrahama ukuba avimbele uHagari no-Ishmayeli.

USarayi wathi ku-Abrama: “Makube phezu kwakho ukoniwa kwami; ngimnike incekukazi yami esifubeni sakho; kwathi lapho ibona ukuthi ikhulelwe, ngadelelwa emehlweni ayo; uJehova makahlulele phakathi kwami nawe.” Kepha uAbrama wathi kuSarayi: “Bheka, incekukazi yakho isesandleni sakho; yenze kuyo njengokuthandayo.” Kwathi lapho uSarayi eyiphatha kabuhlungu, yabaleka ebusweni bayo. Genesise 16:5, 6.

Ngisho nangaphambi kwaleso sehlo, isizathu sokuba uHagari angeniswe endabeni yesiprofetho ukuthi iNkosi “imvimbele” uSara ukuba angabi nomntwana.

USarayi, umka-Abrama, wayengamzalelanga abantwana; futhi wayenencekukazi, umGibhithe, ogama layo linguHagari. USarayi wayesethi ku-Abrama: Bheka manje, iNkosi ingivimbile ekuzaleni; ngiyakuncenga, ngena encekwinika yami; mhlawumbe ngingathola abantwana ngayo. U-Abrama walalela izwi likaSarayi. Genesise 16:1, 2.

“Isihluthulelo” sesAmbulo isahluko sesishiyagalolunye esanikwa uMohammed, esabe sesigcwaliseka ngempi yaseNineve, simelela ukususwa “kokuvinjelwa” phezu kobuSulumane kunoma yiliphi iphuzu emlandweni wesiprofetho.

“Izingelosi zibambe imimoya emine, emelwe njengehhashi elithukuthele elifuna ukuzikhulula ligijime phezu kobuso bomhlaba wonke, lithwele ukubhujiswa nokufa endleleni yalo.” Manuscript Releases, umqulu 20, 217.

“Ukuvuka nokuwa” kombuso kaMohammed akumelwe kangako njengokuvuka nokuwa, kodwa kunalokho njengoku ‘khululwa’ noku ‘vinjelwa’. Lapho ubuSulumane bukhululwa ngokwesiprofetho, lokho kukhululwa kuye kwafanekiswa yimpi yaseNineve.

Kuphela Izinsizi

Kumacilongo ayisikhombisa, amacilongo omaye obuSulumane yiwo kuphela aqhubeka emlandweni njengamandla anganqamukiyo kusukela lapho engeniswa khona okokuqala emlandweni wesiprofetho kuze kube sekupheleni kwesikhathi somusa. Amacilongo amane okuqala alethwa phezu kweRoma yaseNtshonalanga ayemelwe u-Odoacer, uGenseric, u-Attila umHuni no-Alaric, ngaleyo ndlela efanekisela amandla amane okwahlulela aqondiswa uNkulunkulu ezinsukwini zokugcina, kodwa amandla ahambisana nawo esikhathini samanje awayona inzalo eqondile yalawo mandla amane asendulo. Akunjalo ngamacilongo omaye. Lapho ubuSulumane bungena emlandweni, buqhubeka ngomugqa oqondile wokudedelwa nokunqandwa kuze kube yilapho budedelwa ngokuphelele ekupheleni kwesikhathi somusa. Ngamacilongo omaye, “isihluthulelo” ‘sokudedelwa’ siphawulwa yimpi yaseNineve.

INikomediya kanye noJulayi 27, 1299

Amaphayona aluhlonza ngokunembile usuku lwama-27 kuJulayi 1299 njengesiqalo senkathi yeminyaka eyikhulu namashumi amahlanu eyaphela mhla zingama-27 kuJulayi 1449, okuwusuku olwabe seluba yisiqalo senkathi yeminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu eyaphela mhla ziyi-11 ku-Agasti 1840.

Esihlokweni esandulele, sahlonza ukuvinjezelwa kweNicomedia kusukela ngo-1333 kuze kube ngu-1337 okwenziwa nguSultan Orhan Gazi (indodana ka-Osman I, umsunguli we-Ottoman Beylik), lapho evimbezela idolobha elibalulekile laseByzantium, iNicomedia. Lokhu kuvinjezelwa kuyisiphetho sempi yokulwa neNicomedia eyayiqale ngoyise u-Osman. Iminyaka eyikhulu namashumi amahlanu okukhulunywa ngayo kusAmbulo isahluko sesishiyagalolunye, ivesi leshumi yaqala ngomhla ka-27 kuJulayi 1299, futhi njengoba lolo suku luphawula ukuqala kwesiprofetho, kufanele kuqashelwe umlando ohlobene nalolo suku lokuqala. U-Osman I (umsunguli wobukhosi bama-Ottoman) wayenguyise kaSultan Orhan Gazi, owathi ngomhla ka-27 kuJulayi 1299 wazuza ukunqoba okubalulekile kwasekuqaleni phezu koMbuso waseByzantium eMpini yaseBapheus, eyayisesifundeni saseNicomedia, eduze kwedolobha laseNicomedia, inhloko-dolobha eyayibaluleke kakhulu emlandweni wamaRoma nasemlandweni waseByzantium wasenkathini yokuqala.

uYise neNdodana

Ngomhla zingama-27 kuJulayi 1299, amabutho ka-Osman anqoba ibutho laseByzantium elaliholwa umbusi wendawo. Le mpi ibhekwa njengenye yezimpumelelo zokuqala ezinkulu zika-Osman kwezempi azizuza ngokuzimela ngemva kokuba eseqalile ukuqinisa amandla akhe eBithynia (enyakatho-ntshonalanga ye-Anatolia). Yaba yisinyathelo esibalulekile ekuguqukeni kwe-beylik encane yamaTurkey (umbuso wesizwe ophethwe yinkosana) ibe umbuso owawudlondlobala, owawuzogcina uphonsela inselelo futhi unqoba izindawo zoMbuso waseByzantium. Lolo suku luphawula ukuqala kwenkathi yokudlondlobala kwenkolo yamaSulumane okwagcina kuholele ekusungulweni koMbuso wama-Ottoman lapho kuwa iConstantinople ngo-1453. U-Osman wasebenzisa amaqhawe angama-ghazi (abahlaseli basemingceleni ababegqugquzelwa yinkolo yamaSulumane), futhi kwaqala lapho ukuhlelwa kwamaqhawe angama-ghazi asemingceleni abe ibutho elihleleke kakhudlwana, elathuthuka ngokuqhubekayo ngaphansi kuka-Osman, kwase kuba ngaphansi kwendodana yakhe, u-Orhan. Phakathi kwezinye izici ezibalulekile zefa lika-Osman kubalwa ukuthi lavumela inkolo yamaSulumane ukuba igcine impahla, ngokungafani nendlela yokulwa yamaqhawe angama-ghazi, amaqhinga awo angahlelekile okuhlasela bese ebaleka ayewashiya nempango yokunqoba kwawo kuphela, kodwa kungakaze kube nendawo ayesala eyiphethe.

NgoJulayi 27, 1299, u-Osman waqala umkhankaso endaweni yaseNicomedia, kwathi eminyakeni engamashumi amathathu nane kamuva indodana yakhe yaqala ukuvimbezela iminyaka emine umuzi omkhulu, iNicomedia. Uyise ekuqaleni nendodana ekugcineni. Impi iqala ngokumelana nendawo emelwe njengeNicomedia futhi iphetha ngokuthunjwa kweNicomedia, umuzi omkhulu wendawo, iNicomedia. Kusukela ku-1299 kuze kube ku-1337 kuyinkathi yeminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili, futhi ngokwesiprofetho inombolo ethi “amashumi amathathu nesishiyagalombili” ifanekisela ukuvuka.

“Manje sukumani,” ngasho mina, “niwele umfudlana iZered.” Sase siwela umfudlana iZered. Isikhathi esathatha sisuka eKadeshibarneya size siwele umfudlana iZered sasingamashumi amathathu nesishiyagalombili eminyaka, kwaze kwaba yilapho sonke isizukulwane samadoda empi siphela phakathi kwekamu, njengoba uJehova ayefungé kubo. Duteronomi 2:13, 14.

Iminyaka eyikhulu namashumi amahlanu kusukela mhla zingama-27 kuJulayi 1299 kuze kube mhla zingama-27 kuJulayi 1449 imelela inkathi eyaholela ekusungulweni koMbuso wase-Ottoman wesishayo sesibili seSambulo isahluko sesishiyagalolunye. Iminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili yokunqoba iNicomedia kancane kancane yaqala ngobaba (u-Osman) yaphela ngendodana yakhe (u-Orhan). Le nkathi iveza isinyathelo sokuqala sokukhuphuka kancane kancane kobukhosi besizwe esisodwa buye embusweni.

Iminyaka eyikhulu namashumi amahlanu kusukela mhla zingama-27 kuNtulikazi, 1299, kuze kube mhla zingama-27 kuNtulikazi, 1449, ihlanganisa ukuvinjezelwa okwathatha iminyaka emine okuphawula ukuphela kweminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili. Ukunqotshwa kweNicomedia kwaqalwa ngubaba u-Osman, futhi kwaqedwa ngokuvinjezelwa okwathatha iminyaka emine kusukela ngo-1333 kuya ku-1337—ukuvinjezelwa okwenziwa yindodana ka-Osman.

Lapho iminyaka eyikhulu namashumi amahlanu iphela mhla zingama-27 kuJulayi 1449, umbusi woMbuso waseByzantium, uConstantine weshumi nanye, noma uConstantine wokugcina waseRoma yaseMpumalanga, wacela imvume kumaTurkey yokuthatha isihlalo sobukhosi. Kusukela ngalolo suku kuze kube sekunqotshweni kweConstantinople kwadlula iminyaka emine. Leyo minyaka emine yaphela ngokuvinjezelwa kweConstantinople, futhi uConstantine wokugcina wafa kulokho kuvinjezelwa. Ukudlondlobala kobuSulumane kumelelwa yiminyaka yokuqala engamashumi amathathu nesishiyagalombili yesiprofetho seminyaka eyikhulu namashumi amahlanu, esaphetha ngokuvinjezelwa okwathatha iminyaka emine. Lapho iminyaka eyikhulu namashumi amahlanu iphela, ubuSulumane base budlondlobale kwaze kwaba seqophelweni lapho iRoma yaseMpumalanga yayilulazwe khona ngamandla amaTurkey ayesenawo ngaleso sikhathi. Kusukela ekululazweni kwangomhla zingama-27 kuJulayi 1449, eminyakeni emine kamuva, ngo-1453, iConstantinople yathathwa ngokuvinjezelwa. Ukuphela kweminyaka yokuqala engamashumi amathathu nesishiyagalombili kuphawulwa ngokuvinjezelwa, futhi ukusungulwa koMbuso wama-Ottoman kuphawulwa ngokuvinjezelwa.

38 no-40

Inani elingamashumi amathathu nesishiyagalombili njengophawu, ngokwendlela elivezwe ngayo nguMose encwadini kaDuteronomi, limelela iminyaka yokugcina engamashumi amathathu nesishiyagalombili yesahlulelo sokuzulazula ehlane iminyaka engamashumi amane. Ngakho-ke, inani elingamashumi amathathu nesishiyagalombili, njengophawu, lihlobene nenani elingamashumi amane. U-Osman wathatha isifunda saseNicomedia mhla zingama-27 kuJulayi 1299, kwathi eminyakeni engamashumi amathathu nesishiyagalombili kamuva indodana yakhe yathatha inhloko-dolobha yaleso sifunda. Isifunda nenhloko-dolobha yaso zombili zazibizwa ngokuthi iNicomedia. Izazi-mlando ziveza le mpi njengesinyathelo sokuqala kwezinyathelo ‘ezimbili’ eziphawula ukuqala ngqá kokuvela koMbuso wama-Ottoman. Isinyathelo sesibili esivezwa umlando yimpi yaseNicaea yango-1301. Lapho uyise, u-Osman, wathatha isifunda esasibizwa ngokuthi iNicaea, kwathi ngo-1331, eminyakeni engamashumi amathathu kamuva, indodana yakhe yathatha inhloko-dolobha eyayibizwa ngokuthi iNicaea, eyayikade iyinhloko-dolobha yamaRoma.

Mayelana nonyaka ka-1299 nempi yaseNicomedia njengesinyathelo sokuqala kwezimbili, isinyathelo sesibili senzeka eminyakeni emibili kamuva, ngo-1301. Unyaka ka-1299 uwuphawu lwamashumi amathathu nesishiyagalombili, futhi eminyakeni emibili kamuva (amashumi amane), indawo yaseNicaea ithathwa ngubaba. Ubudlelwano bamashumi amathathu nesishiyagalombili namashumi amane obuphathelene nokusukuma kuka-Israyeli wasendulo ukuze athathe izwe lesithembiso bubonakaliswa mhla zingama-27 kuNtulikazi 1299, nango-1301. Lezo zinyathelo ezimbili zokuqala zokuphakama kobuSulumane ziphawulwa yimikhankaso yezempi eqala ngokuthi ubaba anqobe indawo, bese kuthi ekugcineni indodana inqobe inhloko-dolobha yaleyo ndawo. Lapho lezi zinhloko-dolobha ezimbili ziwa, zawa ngesikhathi sokuvinjezelwa. Zombili lezi zinhloko-dolobha zake zaba izinhloko-dolobha zeRoma yaseMpumalanga.

Umhla zingama-27 kuJulayi 1299, kanye nonyaka we-1301, kufinyelela esiphethweni mhla ziyi-11 ku-Agasti 1840, okumelela umlando wango-1838, lapho uLitch ashicilela khona okokuqala umbono wakhe nesibikezelo sakhe mayelana nesiprofetho seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu, esasizogcina sigcwaliseke mhla ziyi-11 ku-Agasti 1840. Izinyathelo ezimbili zokusukuma kwabalandeli bakaMiller zaziyiminyaka yowe-1838 neyowe-1840.

“Ngonyaka ka-1840 kwenzeka okunye ukugcwaliseka okuphawulekayo kwesiprofetho okwavusa intshisekelo enkulu kabanzi. Eminyakeni emibili ngaphambi kwalokho, uJosiah Litch, omunye wabefundisi ababehamba phambili ekushumayeleni ukuBuya Kwesibili, washicilela incazelo yeSambulo 9, ebikezela ukuwa koMbuso Wase-Ottoman. Ngokwezibalo zakhe, la mandla kwakumelwe achithwe ‘ngo-A.D. 1840, esikhathini esithile enyangeni ka-Agasti;’ futhi ezinsukwini ezimbalwa nje ngaphambi kokugcwaliseka kwalokho wabhala wathi: ‘Uma kuvunyelwa ukuthi isikhathi sokuqala, iminyaka eyi-150, sagcwaliseka ngokunembile ngaphambi kokuba uDeacozes akhuphuke esihlalweni sobukhosi ngemvume yamaTurkey, nokuthi iminyaka eyi-391 nezinsuku eziyishumi nanhlanu kwaqala ekupheleni kwesikhathi sokuqala, siyophela mhla ziyi-11 ku-Agasti, 1840, lapho amandla ase-Ottoman eConstantinople kungalindeleka ukuba aphulwe. Futhi lokhu, ngiyakholwa, kuyotholakala kunjalo.’—Josiah Litch, ku-Signs of the Times, and Expositor of Prophecy, August 1, 1840.

“Ngaso sona leso sikhathi esabekiwe, iTurkey, ngamanxusa ayo, yamukela ukuvikelwa kwemibuso ehlangene yaseYurophu, ngaleyo ndlela yazibeka ngaphansi kokulawulwa yizizwe zobuKristu. Lesi senzakalo sagcwalisa ngokunembile leso siprofetho. Kwathi lapho lokhu sekwaziwa, izixuku eziningi zaqiniseka ngokulunga kwezimiso zokuhumusha isiprofetho ezazamukelwe nguMiller nabangane bakhe, futhi umfutho omangalisayo wanikezwa inhlangano yokufika. Abantu abafundileyo nabasezikhundleni bahlangana noMiller, kokubili ekushumayeleni nasekushicileleni imibono yakhe, futhi kusukela ngo-1840 kuya ku-1844 umsebenzi wanda ngokushesha.” The Great Controversy, 334, 335.

Isibikezelo sikaLitch sika-’38 nombono wakhe olungisiwe wango-’40 kuhlanganisa nesitatimende sakhe sokugcina, asibhala ngo-Agasti 1, ezinsukwini eziyishumi ngaphambi kwesibikezelo esilungisiwe. Kwakungukugcwaliseka kwaleso sibikezelo okwaqinisekisa umhlaba ngendlela efanele yokuchaza isiprofetho seBhayibheli. Iminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili eyaphawula ukuvuka kuka-Israyeli wasendulo yayihlanganisa neminyaka emibili kusukela ekuweleni uLwandle Olubomvu kuze kube ukuhlubuka kokuqala eKadeshi.

Ngokuba bonke labo bantu ababone inkazimulo yami, nezimangaliso zami engazenza eGibhithe nasehlane, bangilingile manje lezi zikhathi eziyishumi, futhi abalilalelanga izwi lami; impela abayikuyibona izwe engalifungela oyise babo, futhi akakho kubo ongicasulileyo oyakulibona. Numeri 14:22, 23.

Lokho kuvukela kukhonjwa njengokokugcina ezivivinyweni eziyishumi. Isikhathi sokuvivinywa seminyaka emibili esinezivivinyo eziyishumi, esengezwe eminyakeni engamashumi amathathu nesishiyagalombili ehlane, sasifanekisela u-1838 no-1840, kanti u-1840 wawuhlanganisa isikhathi sezinsuku eziyishumi.

Isiqalo sokuvuka kweSulumane ngo-Osman mhla zingama-27 kuJulayi 1299 siqala inkathi yeminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili ephela ngokuvinjezelwa kweminyaka emine ngo-1337. Umhla zingama-27 kuJulayi 1299 wawuyisinyathelo sokuqala kwezimbili izazi-mlando ezisikhomba njengesiqalo sokuvuka koMbuso wase-Ottoman, kanti isinyathelo sesibili sasingo-1301. Izinyathelo ezimbili zezimpi zaseNicomedia naseNicaea ngo-1299 nango-1301 zifanekisela u-1838 no-1840. Isiqalo sesiprofetho sifanekisa isiphetho.

INicomedia neNicaea zombili zake zaba izinhloko-dolobha zeRoma esempumalanga okwesikhashana emlandweni walelo nalelo dolobha. Yiqiniso, iConstantinople yagcina isiyinhloko-dolobha yasempumalanga ngonyaka wama-330, yahlala injalo kwaze kwaba ngowe-1453. INicomedia neNicaea zifanekisela ukuwa kweConstantinople; wonke la madolobha awa ngenxa yokuvinjezelwa ngamabutho amaSulumane okwaphawula ukuphela komkhankaso lapho ubuSulumane baqala khona ngokulawula indawo, kwathi ngemva kwalokho bathatha inhloko-dolobha.

Ukuvinjezelwa kokuqala okwathatha iminyaka emine kusukela ngo-1333 kuze kube ngu-1337 kufanekisela iminyaka emine kusukela ngo-1449 kuya ku-1453, lapho isiprofetho saphela khona. Ngemva kweminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu, ubuSulumane buyanqandwa njengoba amaMillerite ‘evuka’ ngaphansi kwamandla esiprofetho afanekiselwa ezicini ezithi ‘amashumi amathathu nesishiyagalombili kanye namashumi amane’, njengoba kufanekiselwa emlandweni we-alfa wangomhla zingama-27 kuJulayi 1299, nowangomhla zingama-27 kuJulayi 1449. Ukuvuka kobuSulumane nokuvuka kwezithunywa zikaNkulunkulu zezinsuku zokugcina kufanekiselwa ngophawu lwezinombolo olwakhiwa ubudlelwano obuphakathi kwenombolo engu-38 nengu-40.

KuHezekeli amashumi amathathu nesikhombisa, i-Islamu iyisigijimi somoya wasempumalanga ophefumulwa phezu kwamathambo omile afileyo ukuze akwazi ukuma abe yimpi enkulu enamandla. Lapho isigijimi sikaHezekeli sifika, ukuqala kokuvuka nokuma kuyaqala, njengoba kwenzeka emlandweni wamaMillerite ka-1838 no-1840. Leso sigijimi safika ngo-9/11, futhi emthethweni weSonto osuzayo lawo mathambo ayama abe yimpi enkulu enamandla. Ukuvuswa kwebutho likaNkulunkulu njengebandla elinqobayo ezinsukwini zokugcina kufanekiselwa ngu-1838 no-1840. U-9/11 kuze kube semthethweni weSonto kwafaniselwa ngu-1840 kuya ku-1844, kodwa futhi kufanekisela inkathi esukela kuDisemba 31, 2023 kuze kube ngamabhola omlilo aseNashville.

IRoma yaseMpumalanga

Inkathi esukela ekuhlukanisweni kombuso nguConstantine wokuqala (oMkhulu) kuze kufike kuConstantine wokugcina imelela umlando ongokwesiprofetho weRoma yaseMpumalanga. Ngakho-ke, le nkathi engokwesiprofetho iphawulwa ngubaba nendodana abangokwesiprofetho noma abangokomfanekiso, njengoba bemelelwa yigama labo, nakuba uConstantine weshumi nanye ayengeyona inzalo eqondile ngokwegazi kaConstantine oMkhulu. UConstantine wokuqala noConstantine wokugcina nabo bamelwe ngokwesiprofetho njengezimpawu zika-alfa no-omega, futhi ubaba (u-alfa) wakhetha iConstantinople njengenhloko-dolobha, kwathi indodana (u-omega) yafa ekuvinjezelweni lapho iConstantinople yayeka ukuba inhloko-dolobha. Inkathi engokwesiprofetho yeRoma yaseMpumalanga iphawulwa nguConstantine wokuqala noConstantine wokugcina. Inkathi yeminyaka engu-150 eyaqala mhla zingama-27 kuNtulikazi 1299 ihlanganisa inkathi yeminyaka engama-38 futhi iphela ngokuvinjezelwa kweminyaka emi-4. Lokho kuvinjezelwa kwakufanekisela inkathi esukela ku-1449 kuya ku-1453. Umkhankaso waseNicomedia waqala ngokunqotshwa kwesifunda futhi waphela ngokunqotshwa kwenhloko-dolobha yaleso sifunda. NjengakuConstantine wokuqala noConstantine wokugcina, ukunqotshwa kweNicomedia kwaqala ngobaba (owokuqala) futhi kwaphela ngendodana (eyokugcina).

Iminyaka emine

Ukuvinjezelwa kweminyaka emine esikhathini sokuqala seminyaka eyikhulu namashumi amahlanu okwaholela eminyakeni emine kusukela ekwehlisweni kukaConstantine wokugcina ngo-1449 kuze kube ngu-1453 lapho iConstantinople yayivinjezelwe futhi yawa. Isiprofetho sesikhathi sosizi lwesibili esimelela iminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu saqala ngoJulayi 27, 1449 futhi saphela ngo-Agasti 11, 1840. Lolo suku luphawula ukuqala kwenkathi yeminyaka emine uDade White ayibiza ngokuthi ukubonakaliswa okukhazimulayo kwamandla kaNkulunkulu.

“Ingelosi ehlanganyela ekumemezeleni isigijimi sengwe-losi yesithathu iyakukhanyisa umhlaba wonke ngenkazimulo yayo. Lapha kuprofethwe umsebenzi onobubanzi bomhlaba wonke namandla angavamile. Inhlangano yokulindela ukuza kukaKristu ka-1840–44 yaba ukubonakaliswa okukhazimulayo kwamandla kaNkulunkulu; isigijimi sengwe-losi yokuqala sathwalwa saya kuzo zonke izikhungo zobumishini emhlabeni, futhi kwamanye amazwe kwaba khona intshisekelo enkulu kakhulu kwezenkolo eke yabonakala kunoma yiliphi izwe kusukela eNguqukweni yenkolo yekhulu leshumi nesithupha; kodwa lokhu kuyodlulwa yinhlangano enamandla ngaphansi kwesixwayiso sokugcina sengwe-losi yesithathu.” The Great Controversy, 611.

I-Islam yabanjwa ngomhlaka 11 Agasti 1840, kwase kuba khona inkathi yeminyaka emine ehambisana kokubili nokuthululwa kukaMoya oNgcwele ngePentekoste, kanye nokwehla kwengelosi enamandla yesAmbulo 18, ngesikhathi “izakhiwo ezinkulu” zaseNew York zishaywa yi-Islam yosizi lwesithathu ngomhlaka 9/11. U-9/11 uphawula ukuqala kwesikhathi sokubekwa uphawu kwabeyizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Ukubekwa uphawu kuyisikhathi esithile, futhi ukuphela kwenkathi yokubekwa uphawu kunesimo esifanayo nesiqalo saleyo nkathi. Lapho uKristu ehla ngo-9/11, wafanekisa uMikayeli ehla ukuvusa ofakazi ababili ngomhlaka 31 Disemba 2023, lapho kwaqala inkathi yokugcina yokubekwa uphawu.

Isihluthulelo esiyimpi yaseNineve simelela ukukhululwa okuhlukahlukene kobuSulumane, okwakuyowisa iRoma yasempumalanga ngonyaka ka-1453. Phakathi kweminyaka eyikhulu namashumi amahlanu “yezinyanga ezinhlanu” zevesi leshumi, kokubili ekuqaleni nasekupheleni kuqukethwe isikhathi seminyaka emine. Lezo zikhathi ezimbili zeminyaka emine zihlangana nesiphetho seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu, ezaphawula isikhathi seminyaka emine kusukela ku-1840 kuya ku-1844 lapho uKristu ayeyokhanyisa “umhlaba wonke ngenkazimulo yakhe.” Ngo-1844, isikhathi sesiprofetho sayeka ukusetshenziswa, ngoba isikhathi sasingasekho, “asisayikuba khona.”

Futhi wafunga ngaye ophila kuze kube phakade naphakade, owadala izulu, nezinto ezikulo, nomhlaba, nezinto ezikuwo, nolwandle, nezinto ezikulo, ukuthi isikhathi asisayikuba khona. IsAmbulo 10:6.

1333 kuya ku-1337, 1449 kuya ku-1453, 1840 kuya ku-1844

Leyo migqa emithathu yezikhathi zeminyaka emine ihambisana nesikhathi sokubekwa uphawu kusukela ku-9/11 kuze kube semthethweni weSonto, futhi iphinde ihambisane ne-fractal ka-9/11 kuze kube semthethweni weSonto emelwe kusukela ku-31 Disemba 2023 kuze kube yilapho ubuSulumane bukhululwa futhi ukuze bulethe futhi iziqhumane zomlilo zaseNashville.

I-fractal yesiprofetho esukela mhla zingama-31 kuDisemba 2023 kuze kufike emabholeni omlilo aseNashville iye yafanekiswa yizinkathi ezintathu zesiprofetho ezineminyaka emine ngayinye, zonke ezihambisana nesikhathi sokubekwa uphawu esisukela ku-9/11 kuze kufike emthethweni weSonto. Ngakho-ke, ofakazi abane bahlonza umlando osukela mhla zingama-31 kuDisemba 2023 kuze kufike ekuhlaseleni kwaseNashville, futhi kwakuyimpi yaseNineve “eyisihluthulelo” salowo nalowo kulaba fakazi. U-1333, u-1449, u-1840 no-9/11 konke kwakuyizikhathi zenguquko—“izihluthulelo.”

“Kukhona izifundo okufanele zifundwe emlandweni wesikhathi esedlule; futhi ukunakwa kubhekiswe kuzo, ukuze bonke baqonde ukuthi uNkulunkulu usebenza ngezindlela ezifanayo manje nalokho abelokhu ekwenza njalo. Isandla saKhe siyabonakala emsebenzini waKhe naphakathi kwezizwe manje, ngendlela efanayo naleyo ebesilokhu sibonakala ngayo kusukela ivangeli liqala ukumenyezelwa ku-Adamu e-Edene.

“Kunezikhathi eziyiziphambukandlela emlandweni wezizwe nowebandla. Ekuqondiseni kukaNkulunkulu, lapho lezi zinkinga ezehlukene zifika, ukukhanya kwalowo mzuzu kuyaphiwa. Uma kwamukelwa, kuba khona intuthuko yokomoya; uma kwaliwa, kulandela ukuwohloka kokomoya nokuphahlazeka komkhumbi. INkosi eZwini layo iveze umsebenzi ohlaselayo wevangeli njengoba uye waqhutshelwa phambili esikhathini esedlule, futhi uyakuba njalo nasesikhathini esizayo, kuze kube semzabalazweni wokugcina, lapho izinhlaka zikaSathane ziyokwenza ukunyakaza kwazo kokugcina okumangalisayo.” Bible Echo, August 26, 1895.

INikomediya

Ngemva kokuba ngumbusi ngo-284, uDiocletian wakhetha iNicomedia ngo-293 ukuba ibe yinhlokodolobha yaseMpumalanga yoMbuso WaseRoma lapho ehlukanisa lo mbuso ngokomthetho waba yiMpumalanga neNtshonalanga, emisa uhlelo lweTetrarchy. INicomedia yasebenza njengenhlokodolobha eyinhloko yezokuphatha neyezempi eMpumalanga amashumi eminyaka amaningana. UConstantine Omkhulu wayisebenzisa njengesizinda ngaphambi kokunquma ukwakha inhlokodolobha entsha eByzantium eyayiseduze (ayiqamba kabusha ngokuthi iConstantinople ngo-330). Ngisho nangemva kokuba iConstantinople isiyinhlokodolobha eyinhloko, iNicomedia yaqhubeka iyisikhungo esikhulu sesifunda, isendaweni ebalulekile ngokwamasu ogwini olusempumalanga loLwandle iMarmara. Ngakho-ke, nakuba yayingeyona inhlokodolobha ehlala njalo njengeRoma noma iConstantinople, iNicomedia yaqokwa ngokusemthethweni njengenhlokodolobha yaseMpumalanga phakathi nenkathi ebalulekile yezinguquko emlandweni waseRoma. Ekuqaleni kweminyaka eyikhulu namashumi amahlanu, kunqotshwa inhlokodolobha yeRoma yaseMpumalanga, kuthi ekupheleni kwayo kunqotshwe inhlokodolobha yeRoma yaseMpumalanga. Kokubili lokhu kunqotshwa kwakuhlanganisa ukuvinjezelwa.

UDiyokletiyani

UMbusi uDiocletian wamisa ngokusemthethweni iNicomedia njengenhloko-dolobha esempumalanga yoMbuso WaseRoma lapho eqala ukusebenzisa uhlelo lweTetrarchy ngo-293. Uhlelo lweTetrarchy lwalwakhiwe yizingxenye zombuso ezimbili, eyasentshonalanga neyasempumalanga, ngayinye inombusi omkhulu (Augustus) nombusi ongaphansi kwakhe (Caesar), okwakwenza kube nababusi abane, okuyinani elimelelwa igama elithi ‘tetrarchy’.

I-Alfa no-Omega

UDiyokletiyani uluphawu lwe-omega lwebandla laseSmyrna, kanti uNero uluphawu lwe-alpha. UConstantine Omkhulu uluphawu lwe-alpha lwebandla lasePergamos, kanti uJustinian uluphawu lwe-omega.

Ukuhlukaniswa “okusemthethweni” kweRoma yaba yimpumalanga nentshonalanga (okungazange kuhlale) kwafezwa uDiocletian, kanti ukuhlukaniswa okungokwesiprofetho kweRoma yaba yimpumalanga nentshonalanga kwafezwa uConstantine. Phakathi nomlando wesonto lesibili elingokomfanekiso lokushushiswa, elimelwe yiSmirna, iRoma yahlukaniswa ngokomthetho yaba yimpumalanga nentshonalanga; futhi emlandweni wesonto lesithathu elingokomfanekiso lokuyekethisa, elimelwe yiPergamose, iRoma yahlukaniswa ngokwesiprofetho yaba yimpumalanga nentshonalanga. U-293 wayeyi-alpha no-330 wayeyi-omega, futhi ngoMeyi 11, 330, uConstantine Omkhulu wanikela iConstantinople njengendlunkulu yoMbuso.

Ukuhlukaniswa okungokomthetho okwenziwa nguDiocletian ngo-293 kwabhidlika ngenxa yempi yombango eyalandela, eyaqhubeka kwaze kwakhishwa uMyalo waseMilan ngonyaka ka-313. Lapho kukhishwa uMyalo waseMilan, owenza ubuKristu baba semthethweni futhi empeleni waqeda uhlelo lokubusa kwababusi abane, uhlelo lwababusi abane ababebusa ngokubambisana lwabhidlika lwaphenduka umbango phakathi kwemibuso emibili eyinhloko (uConstantine eNtshonalanga noLicinius eMpumalanga). Ukuhlukaniswa okungokomthetho, okwaholela ekubhidlikeni, kumelela inkathi yeminyaka engamashumi amabili kusukela ekuhlukanisweni kuya kokunye ukuhlukaniswa, futhi kokubili lokhu kuhlukaniswa kwabangela ukubhidlika kohlelo.

Ibandla laseSmirna laqala ngoNero ngonyaka ka-64, lapho umlilo omkhulu waseRoma wasetshenziswa nguNero ukushushisa amaKristu, uNero ayewasola ngokuba yiwo aqala lowo mlilo. UNero uphawula ukuqala kokushushiswa futhi uyisibonelo sokushushiswa kokugcina kwezinsuku zokugcina. Lokho kushushiswa kokugcina kuyaqhubeka kuze kube sekupheleni kwesikhathi somusa, lapho amandla obupapa efika ekugcineni kwawo engenamuntu wokuwasiza. Kanjalo inkathi yokuqala yokushushiswa yaqala ngokushiswa kweRoma, futhi ukushushiswa kokugcina kuphetha ngokushiswa kweRoma.

“Izimpondo eziyishumi ozibonileyo phezu kwesilo, zona ziyakulizonda isifebe, zilenze incithakalo futhi lize, zidle inyama yaso, zilishise ngomlilo.” IsAmbulo 17:16.

Ibandla laseSmirna laqala ngesikhathi sikaNero ngonyaka ka-64, lapho uNero esebenzisa umlilo omkhulu waseRoma ukuze ashushise amaKristu, ayewasola ngokuwuqala lowo mlilo. Eminyakeni engamakhulu amabili namashumi amahlanu kamuva, laphela ngonyaka ka-313 ngeSimemezelo saseMilan. Lesi “simemezelo” siwukuphela kwenkathi yeminyaka engamashumi amabili eyaqala ngokuhlukanisa ngokomthetho okwenziwa uDiocletian, futhi saphinde saba ukuphela kweminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu yaseSmirna eyaqala ngoNero. Iminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu yokushushiswa emelelwa yibandla laseSmirna noNero yayihlanganisa iminyaka eyishumi yokushushiswa okubi kunakho konke okwabangelwa uDiocletian. Leyo minyaka eyishumi yokushushiswa yayiyisigamu sokugcina seminyaka engamashumi amabili kaDiocletian eyaqala ngokuhlukanisa kwakhe umbuso ngokomthetho ngonyaka ka-293. Ukuhlukaniswa kombuso ngokomthetho ube yimpumalanga nentshonalanga, okwenziwa uDiocletian ngonyaka ka-293, kwaba ukuqala kwenkathi yeminyaka engamashumi amabili eyayakhiwe yizinkathi ezimbili zeminyaka eyishumi ngayinye.

UDiocletian wawuhlukanisa ngokomthetho umbuso waba yingxenye yasempumalanga neyasentshonalanga, ngaleyo ndlela efanekisela ukuhlukaniswa okungokwesiprofetho okwafezwa uConstantine. Nakuba uDiocletian awuhlukanisa umbuso waba yingxenye yasempumalanga neyasentshonalanga, kwakunababusi ababili empumalanga nababusi ababili entshonalanga. Endaweni ngayinye kwakunombusi oyedwa oyinhloko nombusi oyedwa osezingeni lesibili. Ngomhla zingama-24 kuNhlolanja ngonyaka ka-303, uDiocletian wakhipha esokuqala ‘sezimemezelo’ eziningana ezazimelene namaKristu, okwaphawula ukuqala koShushiso Olukhulu (olubizwa nangokuthi uShushiso LukaDiocletian), ukushushiswa kwamaKristu okwakunzima kunakho konke futhi okwakusabalele kunakho konke eMbusweni WaseRoma.

Nakuyo ingelosi yebandla laseSmirna bhala uthi: Yilokhu akushoyo owokuqala nowokugcina, owayefile, wabuye waphila: Ngiyayazi imisebenzi yakho, nokuhlupheka kwakho, nobumpofu bakho, (kepha ucebile) futhi ngiyakwazi ukuhlambalaza kwalabo abathi bangamaJuda, bengewona, kodwa beyisinagoge likaSathane. Ungesabi lutho kulokho ozokuhlupheka ngakho: bheka, udeveli uzophonsa abanye benu etilongweni, ukuze nivivinywe; futhi niyoba nokuhlupheka izinsuku eziyishumi: thembeka kuze kube sekufeni, futhi ngiyakukunika umqhele wokuphila. Onendlebe makezwe lokho uMoya akushoyo emabandleni; onqobayo ngeke alinyazwe ukufa kwesibili. IsAmbulo 2:8–11.

Ukushushiswa Okukhulu kwaqhubeka ngaphansi kwababusi abalandela uDiocletian (ikakhulukazi uGalerius) kwaze kwaba ngowe-313, lapho kwaphela khona ngeSimemezelo saseMilan. UNero uwuphawu lwe-alfa lokushushiswa olwalufanekisela uDiocletian njengalowo omelela ukushushiswa kwe-omega kwenkathi yesiprofetho emelwe yibandla laseSmirna. Ukushushiswa kwaphela ngomshado wezombusazwe nangesivumelwano phakathi kukaConstantine wasentshonalanga noLicinius wasempumalanga. NgoFebhuwari ngowe-313, uConstantine noLicinius bahlangana eMilan futhi bakhipha iSimemezelo saseMilan, esagunyaza ukubekezelelwa kwamaKristu (nabanye) ngokwenkolo kuwo wonke umbuso. Ukuqinisa umfelandawonye wabo wezombusazwe, uLicinius washada noConstantia (udadewabo kaConstantine ngomzali oyedwa) ngesikhathi salo mhlangano noma ngasesikhathini sawo. Lo mshado wawuwumfelandawonye wezombusazwe wohlobo olwaluvamile kumaRoma—uqinisa isivumelwano phakathi kwababusi ababili futhi usiza ekuletheni uzinzo lwesikhashana embusweni ngemva kweminyaka yempi yombango. Lo mfelandawonye awuzange uhlale isikhathi eside. Kamuva uConstantine noLicinius balwa bebhekene, futhi uConstantine wanqoba uLicinius ngowe-324, waba ukuphela kombusi.

Kusukela kuNero kuya kuConstantine, inkathi engokwesiprofetho yaseSmirna yeminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu yagcwaliseka, kwathi ngo-313 kwaqala ibandla lasePhergamu, ibandla lokuyekethisa, elaphela ngokufika kwebandla laseThiyathira ngo-538. Iminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu yaseSmirna yayimelela inkathi yoshushiso, futhi ekupheleni kwayo yonke le nkathi, ushushiso lukaDiocletian lwagcwalisa “izinsuku eziyishumi” (iminyaka eyishumi) eziseSambulweni, lapho inkathi yoshushiso olubi kakhulu imelela i-fractal yayo yonke le nkathi. Leyo minyaka eyishumi iyi-fractal yeminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu. Leyo minyaka eyishumi imelela i-omega yoshushiso lukaNero, futhi ekupheleni kwayo kwaba nokwahlukaniswa kombuso okuyi-omega ube yimpumalanga nentshonalanga.

Umshado Nesehlukaniso

ISmirna yaqala ekushisweni kweRoma ngo-64 futhi yaphela eminyakeni engamakhulu amabili namashumi amahlanu kamuva ngo-313 ngeSiyalezo SaseMilan nangomshado wezombusazwe wempumalanga nentshonalanga. I-fractal yeminyaka eyishumi yokushushiswa yaqala ngo-303 futhi yaphela ngo-313 ngeSiyalezo SaseMilan nangomshado wezombusazwe wempumalanga nentshonalanga. Iminyaka engamashumi amabili eyaqala ngokwehlukaniswa okusemthethweni kwempumalanga nentshonalanga ngo-293 nguDiocletian yaphela ngo-313 ngomshado wezombusazwe wempumalanga nentshonalanga. Isivumelwano somshado sango-313 phakathi kwempumalanga nentshonalanga saphela ngesehlukaniso sango-324, lapho uConstantine ehlula uLicinius wasempumalanga futhi eba umbusi oyedwa weRoma. Isehlukaniso esingokwesiprofetho sango-324 safika eminyakeni emithathu emva komthetho wokuqala weSonto lwangeSonto ngo-321.

Iminyaka eyishumi nesikhombisa kusukela ku-313 kuya ku-330 ikhomba umshado wezombusazwe, nokuphela kokushushiswa okumelelwa yiSmirna noNero, kanye nokuqala kwebandla lokuyekethisa elimelelwa yiPhergamu. Ukuqala kwePhergamu ngo-313 ngesikhathi salowo mshado kwalandelwa ukuqala kokushushiswa okwaqala ngomthetho wokuqala ophathelene nosuku lweSonto ngo-321. Lokho kwalandelwa isehlukaniso esingokwesiprofetho sango-324, esahlanganisa impumalanga nentshonalanga zaba umbuso owodwa ngaphansi kukaConstantine. Ngemva kweminyaka eyisithupha, ngo-330, ukuhlukaniswa kombuso ube yingxenye esempumalanga nengxenye esentshonalanga kwaphindwa ngokwesiprofetho. Iminyaka eyishumi nesikhombisa imelela inkathi ye-alfa yebandla lasePhergamu elaliyoqhubeka kuze kube yilapho ibandla laseThiyathira lifika emlandweni wesiprofetho ngo-538. Leyo nkathi ye-alfa yayiyomelela umlando we-omega ekupheleni kwenkathi esukela ku-330 kuya ku-538. Umlando we-omega wePhergamu umelela inkathi ehlanganisa iminyaka ka-496, ka-508 neka-533.

Iminyaka Eyishumi Nesikhombisa

UPtolemy wempi yaseRaphia wabusa “iminyaka eyishumi nesikhombisa,” futhi kwakukhona “iminyaka eyishumi nesikhombisa” phakathi kwempi yaseRaphia nempi yasePanium. Leyo minyaka eyishumi nesikhombisa ihambisana ngokomfanekiso neminyaka eyishumi nesikhombisa kusukela ku-313 kuya ku-330. Iminyaka kaNero engamakhulu amabili namashumi amahlanu yaseSmirna yaholela eminyakeni yokuqala eyishumi nesikhombisa yebandla lasePergamo, futhi ixhumana neminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu eyaqala emyalweni wesithathu ngo-457 BC, okuyisiqalo seminyaka engu-2300 kaDaniyeli isahluko sesishiyagalombili nevesi leshumi nane, okuyisisekelo nensika emaphakathi ye-Adventismu. Ofakazi ababili beminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu bahambisana neminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu yombuso wesithupha wesiprofetho seBhayibheli owaqala ngo-1776 futhi ophela kulo nyaka ngo-2026.

Amaphayona obu-Adventism awazange ayibone noma ayiqonde iminyaka eyishumi nesikhombisa ka-313 kuya ku-330, ngoba ngo-1844 ayengakakayiqondi ngisho nendaba yeSabatha losuku lwesikhombisa noma usuku lwelanga. Nokho aqaphela iminyaka eyikhulu namashumi amahlanu yevesi leshumi lesAmbulo isahluko sesishiyagalolunye, futhi yaba yisiqalo senkathi eyaholela eminyakeni engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nosuku eziyishumi nanhlanu eyaphela ngo-Agasti 11, 1840. Lokho kuqonda kwaveza “ukubonakaliswa okunamandla kwamandla kaNkulunkulu.”

Amaphayona awazange asiqaphele isikhathi sesibili seminyaka eyikhulu namashumi amahlanu kusAmbulo isahluko sesishiyagalolunye. Ukuqonda kwawo okuyisisekelo kwakha isisekelo okwakhelwe phezu kwaso “ukukhanya okusha” kwesAmbulo isahluko sesishiyagalolunye. Lokho kukhanya kwembulwa “ngesihluthulelo” sempi yaseNineve. Leso “sihluthulelo” sivumela umfundi wesiprofetho ukuba aqaphele yonke imibuso yesiprofetho seBhayibheli evezwe kuDaniyeli nakusAmbulo: iBabiloni, umbuso wamaMede namaPheresiya, iGrisi, imibuso emikhulu yamaSeleucid neyamaPtolemaic, umbuso kaMohammed; futhi okubaluleke nakakhulu, sigqamisa umbuso omkhulu waseRoma ngokuhlonza ukuphakama nokuwa, hhayi kweRoma kuphela, kodwa nokwemibuso yaseRoma yaseMpumalanga neyaseNtshonalanga, kanye nokwe-United States (umprofethi wamanga), nokobupapa (isilo) nokweNhlangano Yezizwe Ezihlangene (udrako). Konke ukuphakama nokuwa kwale mibuso kufakazela iminyakazo kadrako, eyesilo neyomprofethi wamanga egcina iletha umhlaba e-Armagedoni. Lokho kunyakaza kuvezwa emavesini ayisithupha okugcina akuDaniyeli isahluko seshumi nanye, futhi ukuqala kwalokho kunyakaza kuvezwa emlandweni ofihlekile wevesi lamashumi amane.

Impi yaseNineve inikeza iphuzu lesethenjwa lesiprofetho lokuvumelanisa ubufakazi bombuso waseRoma, imibuso yaseRoma yasempumalanga neyasentshonalanga, kanye neRoma yobupapa, ohlwini lwezehlakalo zesikhathi sokuphela. Ngakho-ke, impi yaseNineve iyisihluthulelo esiveza ngokuphelele ubufakazi obuhlukahlukene besiprofetho ngoRoma, futhi ngokwevesi leshumi nane likaDaniyeli ishumi nanye, yiRoma emisa umbono. Isihluthulelo esihlanganisa leyo migqa ndawonye yimpimpi yaseNineve.

Esihlokweni sethu esilandelayo sizoqala ukuhlanganisa ndawonye izihloko ezinhlanu ezedlule ezikhuluma ngezinsizi zesAmbulo isahluko sesishiyagalolunye.