Izincwadi zikaDaniyeli neSambulo ziyaphelelisana, okusho ukuthi zipheleliswa ndawonye.

“Esambulweni zonke izincwadi zeBhayibheli ziyahlangana futhi ziphethe. Nansi ingxenye egcwalisa incwadi kaDaniyeli.” Izenzo ZabaPhostoli, 585.

Imibuso yesiprofetho seBhayibheli kufanele ibe yiyo okugxilwe kuyo ngumfundi wesiprofetho, ngoba kulapho umlando wangaphandle wezinsuku zokugcina uvezwa khona ngokuyinhloko.

“Kungcono kakhulu ukufunda, ekukhanyeni kwezwi likaNkulunkulu, izimbangela ezilawula ukuphakama nokuwa kwemibuso. Intsha mayifunde le mibhalo, ibone ukuthi ukuchuma kweqiniso kwezizwe kuye kwahlanganiswa kanjani nokwamukelwa kwezimiso zobuNkulunkulu. Kayifunde umlando weminyakazo emikhulu yokuvuselela, ibone ukuthi lezi zimiso, nakuba zazidelelwa futhi zizondwa, nabazivikelayo belethwa ejele nasendaweni yokubulawa, ziye ngokunqoba kwazo lezi zaphumelela ngale minikelo yona le.” Education, 238.

Imilando engcwele, kungaba “iminyakazo emikhulu yokuvuselelwa kabusha,” noma “ukuvuka nokuwa kwemibuso;” imilando engcwele iyindaba yokuphila nokufa eZwini likaNkulunkulu. UPawulu waloba ku-2 Thesalonika isahluko sesibili ukuthi labo abangalithandi iqiniso, bese kamuva bemukela inkohliso enamandla, benza kanjalo ngoba bakhetha ukwenqaba umlayezo uPawulu awukhomba kuleso siqephu. Leso siqephu sikhomba ubudlelwane beRoma yobuqaba neRoma yobupapa, obungubudlelwane futhi bePergamos neThiyathira, futhi obungubudlelwane bensimbi nobumba, kanye nobudlelwane bukadrako nesilo. Ukuvuka kweRoma yobupapa, emelwe yiThiyathira, nokuwa kweRoma yobuqaba, emelwe yiPergamos, kuyiqiniso elizondwa yilabo abemukela inkohliso enamandla.

Emlandweni wamaMillerite, impikiswano phakathi kwamaMillerite namaProthestani eyafinyelela eshadini labaphayona lika-1843 yayimayelana nokuthi yimaphi amandla omlando ayemelwe ngokuthi “abaphangi babantu bakho” evesini leshumi nane likaDaniyeli ishumi nanye. Ingabe laba baphangi kwakuwukuphakama kweRoma yobuqaba, njengoba amaMillerite ayephikisa, noma kwakuwukuwa kwamaSeleucid, njengoba amaProthestani ayethi?

“Zonke izizwe ezike zavela enkundleni yokusebenza zivunyelwe ukuba zithathe indawo yazo emhlabeni, ukuze kubonakale ukuthi ziyakuyigcwalisa yini injongo ‘yoMlindi noNgcwele.’ Isiprofetho silandele ukukhuphuka nokuwa kwemibuso emikhulu yomhlaba—iBabiloni, amaMede namaPheresiya, iGrisi, neRoma. Ngaleyo naleyo yaleyo mibuso, njengangezizwe ezinamandla amancane, umlando waphindaphinda ngokwawo. Ngayinye yaba nesikhathi sayo sokuvivinywa, ngayinye yehluleka, inkazimulo yayo yabuna, amandla ayo asuka, kwathi indawo yayo yathathwa ngenye....”

“Kusukela ekuphakameni nasekuweni kwezizwe njengoba kwenziwe kwacaca emakhasini oMbhalo oNgcwele, kufanele bafunde ukuthi luyize kangakanani udumo lwangaphandle nolwezwe kuphela. IBabiloni, ngamandla alo onke nobukhosi balo obumangalisayo, obungakaze bubonwe ngumhlaba wethu futhi kusukela ngaleso sikhathi,—amandla nobukhosi okwakubonakala kubantu balolo suku kuqinile futhi kuhlala njalo,—sekudlule ngokuphelele kangakanani! Njenge ‘mbali yotshani’ libhubhile. Kanjalo kuyabhubha konke okungenaye uNkulunkulu njengesisekelo sako. Yilokho kuphela okuboshelwe enhlosweni yaKhe futhi okuveza isimilo saKhe okungahlala. Izimiso zaKhe ziyizo kuphela izinto eziqinile umhlaba wethu ozaziyo.” Education, 177, 184.

Umlando weBhayibheli ungumbono uSolomoni athi ukungabi khona kwawo kuholela ekubhujisweni. AmaMillerite aqaphela futhi amemezela iminyaka eyikhulu namashumi amahlanu emelwe “njengezinyanga ezinhlanu” kusAmbulo isahluko sesishiyagalolunye, amavesi 5 no-10, kodwa awazange ahlole ngokujulile umlando omelwe esahlukweni sesishiyagalolunye seSambulo. Akhomba ngokufanele izinyanga ezinhlanu zevesi 10, kodwa kusobala ukuthi acabanga ukuthi ngenxa yokuthi amavesi 5 no-10 womabili aqukethe inkulumo ethi “izinyanga ezinhlanu,” kwakumane nje kumele ukugcizelelwa kwesiprofetho sokuhlushwa esimelwe kulawo mavesi womabili. Manje sekungaboniswa kalula ukuthi lapho ivesi 5 limelela “izinyanga ezinhlanu” limelela iminyaka eyikhulu namashumi amahlanu eyaqala ekufeni kukaMohammed ngo-632, yaphela ngo-782 ngokwehliswa kwesithunzi kweNdlovukazi u-Irene woMbuso waseByzantium, noma umbuso wamaRoma wasempumalanga.

Amaphayona ayeqinisile ekusebenziseni kwawo ivesi leshumi njengempi yaseNicomedia ngoJulayi 27, 1299 njengokuqala kweminyaka eyikhulu namashumi amahlanu eyaphetha ngokwehliswa kwesithunzi kukaConstantine wokugcina ukubusa eConstantinople ngoJulayi 27, 1449. Umugqa phezu komugqa, isikhathi seminyaka eyikhulu namashumi amahlanu sikhomba ubuSulumane bomhlaba wonke, obumelwe yikho kokubili umaye wokuqala wobuSulumane base-Arabia nomaye wesibili wobuSulumane baseTurkey. UbuSulumane obehlisa isithunzi sombusi kanye nendlovukazi ndawonye bukhomba ubuSulumane bomhlaba wonke bunqoba umbuso oqukethe owesifazane, omelwe ngu-Irene, nendoda emelwe nguConstantine wokugcina.

Eminyakeni eyikhulu namashumi amahlanu ephela ngokuhlaziswa kuka-Irene, ubuSulumane base-Arabhiya balawula indawo noma isifunda saseByzantium, bushiya u-Irene esesimweni sokuhlazeka esikhulu kangangokuthi waphoqeleka ukuba akhokhe intela yemfanelo iminyaka emithathu, phakathi kwezinye izinkokhiso ezicindezelayo. Lapho kwenzeka ukuhlaziswa kukaConstantine wokugcina, kwaphawula ukuqala kwesikhathi seminyaka emine esiphela ngokuvinjezelwa nokuketulwa kwenhloko-dolobha yaseRoma yasempumalanga. Kuzo zombili lezi zimo kwakuwubuSulumane, ubuSulumane bama-Arabhu ku-Irene nobuSulumane bamaTurkey kuConstantine wokugcina. Ezinsukwini zokugcina ubuSulumane bomhlaba wonke, obumelelwa ofakazi ababili bobuSulumane bama-Arabhu nobamaTurkey abavezwe osizini lokuqala nolwesibili, buyoqala ngokuthatha isifunda, bese buthatha nenhloko-dolobha. Ingqikithi yezombusazwe yezinsuku zokugcina emelwe nguConstantine waseRoma yasempumalanga iboshelwe emshadweni ongokomfanekiso nengqikithi yenkolo yezinsuku zokugcina emelwe ngu-Irene waseRoma yasempumalanga. Ngisebenzisa inkulumo ethi ingqikithi yezombusazwe neyenkolo ukuveza ukuthi uphawu lomfanekiso wesilo luvela kuqala e-United States bese lube selusemhlabeni wonke. Umfanekiso wesilo ungumshado ongokomfanekiso kaConstantine no-Irene, bobabili abahlaziswa ngokulahlekelwa isifunda sabo nenhloko-dolobha yabo kubuSulumane.

Umshado wabo ubonakala ngokuhambisanisa lezi zindaba ezimbili zomlando, futhi wafanekiswa ngumshado phakathi kuka-Constantia no-Licinius ngo-313 lapho i-Edict of Milan iqala ukusebenza, kwaphela ibandla elingokomfanekiso laseSmirna kwaqala ibandla elingokomfanekiso lasePergamosi. Labo uPawulu abachaza njengabamukela ukudedelwa okunamandla benqaba ukubona isigijimi sikaPawulu sesixwayiso esifaka ukuhlubuka, ngaphambi kokuba kwambulwe umuntu wesono. Ukuhlubuka kwenzeka emlandweni wasePergamosi, futhi umuntu wesono wambulwa ngo-538, lapho kwaqala ibandla laseThiyathira.

Makungabikho umuntu onikhohlisa nangayiphi indlela; ngokuba lolo suku aluyikufika, ngaphandle kokuba kufike kuqala ukuhlubuka, futhi kwambulwe lowo muntu wesono, indodana yokubhujiswa; ophikisana nazo zonke izinto, aziphakamise ngaphezu kwakho konke okubizwa ngokuthi nguNkulunkulu noma okukhonzwayo; aze yena, njengonkulunkulu, ahlale ethempelini likaNkulunkulu, ezibonakalisa ukuthi unguNkulunkulu. 2 Thesalonika 2:3, 4

Umlando waseRoma yasempumalanga unikeza ofakazi ababili beqiniso lesiprofetho elibuye limelwe ebudlelwaneni obungokomfanekiso phakathi kweRoma yasempumalanga neRoma yasentshonalanga. Kulobo budlelwano, iRoma yasentshonalanga iyibandla, kanti iRoma yasempumalanga iyisifundazwe. IRoma iyinhlanganisela yebandla nesifundazwe, njengoba imelwe yinsimbi nobumba kuDaniyeli isahluko sesibili.

Esinye isizathu esenza kubonakale ngokukholisayo ukuthi ezinsukwini zokugcina ubuSulumane bomhlaba wonke buza bumelane nombuso omelwe njengokuhlanganiswa kwebandla nombuso, buthathe indawo yawo nenhloko-dolobha yawo, siqiniselwa ngabanye ofakazi ababili abavela emlandweni ongcwele wesAmbulo isahluko sesishiyagalolunye. U-Osman wanqoba indawo yaseNicomedia ngoJulayi 27, 1299, wase enqoba indawo yaseNicaea eminyakeni emibili kamuva, ngo-1301. Indodana yakhe yanqoba umuzi oyinhloko waseNicaea ngo-1331, futhi yona leyo ndodana yanqoba umuzi oyinhloko waseNicomedia ekuvinjezelweni kweminyaka emine okwaphothulwa ngo-1337. Abaphayona baphawula uJulayi 27, 1299 ngo-Osman, kodwa abazange babheke impi elandelayo, impi yaseNicaea, njengesinyathelo sesibili somlando sokumisa uMbuso wama-Ottoman. UJulayi 27, 1299 kwakuyisinyathelo sokuqala kweziningana ukuze kufinyelelwe emthethweni weSonto. Izinyathelo ezimbili zokuqala zobuSulumane baseTurkey zakhomba ukuqala kwesiprofetho esaphela ngo-1449, sase siphinda futhi ngo-1840, sase siphinda futhi ngo-9/11, sase siphinda futhi ngoDisemba 31, 2023.

Esokuqala salezo zinyathelo ezimbili asizange siphawule kuphela ukuqala kweminyaka eyikhulu namashumi amahlanu, kodwa saphinde saphawula ukuqala kweminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili. Saqala ngesikhathi u-Osman ethatha indawo yaseNicomedia, saphela eminyakeni engamashumi amathathu nesishiyagalombili kamuva lapho indodana ka-Osman ithatha umuzi oyinhloko waseNicomedia ekupheleni kokuvinjezelwa kweminyaka emine ngo-1337. Inani elingamashumi amathathu nesishiyagalombili limelela “ukuvuka,” futhi isinyathelo sokuqala sokuthatha kuka-Osman leyo ndawo saphawula ukuvuka kobuSulumane baseTurkey. Kuleso sinyathelo sokuqala seminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili, ukuvinjezelwa “kweminyaka emine” kuphawula isiphetho. Esinyathelweni sokugcina seminyaka eyikhulu namashumi amahlanu, ukuthotshiswa kuyalethwa, bese eminyakeni emine kamuva ngo-1453, kuthathwa umuzi oyinhloko weRoma yasempumalanga.

Kungaba kwakungamaTurkey ase-Ottoman ngo-1453, noma indodana ka-Osman ithatha kokubili iNicomedia ngo-1337 kanye neNicaea ngo-1331, kuzo zonke lezi zikhathi ezintathu, idolobha ngalinye elaliyinhloko labe lake lasebenza ngesinye isikhathi emlandweni njengekomkhulu laseRoma lasempumalanga. Yonke imigqa emithathu ikhomba ukunqotshwa kweRoma lasempumalanga. Yileyo naleyo yaleyo migqa emithathu ikhomba i-Islam inqoba kuqala indawo, bese kamuva inqoba ikomkhulu laseRoma lasempumalanga. Igama lawo wonke amakomkhulu amathathu liyefana negama lendawo. Yileyo naleyo yemigqa emithathu inabantu bomlando abahlukene, abangabe-alpha nabangabe-omega. Ngenkathi ikhomba ubudlelwane phakathi kwebandla nombuso kanye nokuhlaziswa yi-Islam kwakho kokubili umbusi nombusikazi, lokho kuhlaziswa kwesiprofetho kuhlanganisa imigqa yawo neRoma lasentshonalanga, nalo elahlaziswa nguConstantine Omkhulu lapho ekhetha iConstantinople kunomuzi waseRoma ngo-330. Ukuhlaziswa kokugcina kweRoma lasentshonalanga kwafika ngo-476 nombusi wokugcina, futhi kusukela lapho kwaqhubeka nokwehla ngokushesha okukhulu.

IRoma yaseNtshonalanga, maqondana neRoma yasempumalanga, yayiyisonto; impumalanga yayiyisifundazwe. Ukuhlazeka ekuqaleni ngo-330, kwase kuba ukuhlazeka ngo-476, kwase kuba ngo-782, kwase futhi ngo-1449. Ulayini wokuhlazeka oqala ngokwehlukaniswa kombuso, olandelwa ngo-476 ukuhlazeka kokulahlekelwa umbusi, ngalokho-ke nombuso uqobo, ukuze kulandele ubuSulumane bulethe ukuhlazeka kuqala ensimini yasempumalanga ngo-782, bese kuthi enhlokodolobha yasempumalanga ngo-1453.

I-Islamu yesiprofetho yeBhayibheli iletha ekukhanyeni umugqa wawo womabili amaRoma aseMpumalanga naseNtshonalanga, futhi ukukhanya i-Islamu ekukhiqizayo namuhla kuyavumelana, kodwa kudlulela kude kakhulu kunalokho okwakuyikho ukukhanya okuyisisekelo kwe-Islamu kubavulindlela bamaMillerite. Isikhathi sokuvivinywa esaqala ngo-2024 ngokuthi bangobani ‘abaphangi babantu bakho abamisa umbono’ saba yi-alpha yenkathi yokuvivinywa, futhi manje ekugcineni kwenkathi yokuvivinywa ukukhanya okuvela endabeni ye-Islamu yesAmbulo isahluko sesishiyagalolunye kunezela ofakazi bamaRoma aseNtshonalanga naseMpumalanga abangazange bahlolwe nhlobo kwaze kwaba kulezi zinsuku zokugcina zamanje.

Imigqaqo yesiprofetho yobuSulumane emelwe ezahlukweni zesishiyagalolunye kuya kweshumi nanye ihlanganisa imigqa yomlando etholakala emavesini eshumi kuya kweleshumi nesithupha kaDaniyeli ishumi nanye ngokunikeza ubufakazi obuxhumana nemigqa esivele icutshungulwa kulezi zihloko. Kodwa ngaphakathi komfanekiso wesiprofetho wokuvuka kobuSulumane kukhona nokuvuka kokubili komnyakazo wamaMillerite kanye nomnyakazo wabayikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane. Izikhathi ezimbili zeminyaka emine, ezibekwe ngokuqinile ngaphakathi nangengxenye yeziprofetho zesikhathi zeSambulo isishiyagalolunye, zinikeza ubufakazi beminyaka emine kusukela ku-1840 kuya ku-1844. Ngo-1844 isikhathi sesiprofetho asisekho, ngakho-ke lesi sikhathi esiyiminyaka emine esiyisifanekiselo sichazwa yizimpawu zaso zesiprofetho, hhayi yisikhathi. Isikhathi sokuqala seminyaka emine sikhomba ukunqoba kobuSulumane iNicomedia, inhloko-dolobha yangaphambili yoMbuso wamaRoma wasempumalanga, ngo-1337, eminyakeni engamashumi amathathu nesishiyagalombili emva kokuba uyise enqobe leyo ndawo. Iminyaka emine yesibili ikhomba ukuthotshiswa kwababusi bezepolitiki nabezenkolo baseRoma yasempumalanga ngo-1449, okwadalwa ubuSulumane; kanti iminyaka emine yesithathu ikhomba ukubonakaliswa okukhazimulayo kwamandla kaNkulunkulu ngesikhathi ingelosi eyakhanyisa umhlaba ngenkazimulo yayo yehla ngo-Agasti 11, 1840.

Umlando wamaMillerite wengelosi yokuqala neyesibili uyavumelana nomlando wengelosi yesithathu ngesikhathi sokubekwa uphawu kwabangukhulu namashumi amane nane ezinkulungwane. Lowo msebenzi wokugcina wokubekwa uphawu uwukwesulwa kwesono, uyinhlanganisela yobunkulunkulu nobuntu, futhi wenzeka phakathi nempi elethwa ubuSulumane.

Wayeseyivula umgodi wakwalasha; kwase kuphuma intuthu emgodini, njengentuthu yesithando esikhulu somlilo; ilanga nomoya kwaba mnyama ngenxa yentuthu yomgodi. Kwase kuphuma entuthwini izinkumbi zeza emhlabeni; zanikezwa amandla, njengofezela basemhlabeni benamandla. Zayalwa ukuba zingoni utshani bomhlaba, nakho konke okuluhlaza, nakho konke okungumuthi; kodwa koniwe kuphela labo bantu abangenalo uphawu lukaNkulunkulu emabunzini abo. IsAmbulo 9:2–4.

Ukugcwaliseka okuphelele kwaso sonke isiprofetho kusezinsukwini zokugcina, ngakho-ke lesi siqephu sikhomba ukubekwa uphawu kwabeyikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane. Isiprofetho se-Islam kusAmbulo isahluko sesishiyagalolunye sinikeza isihluthulelo somlando esiletha ndawonye umfanekiso ophelele kakhulu wamandla amisa umbono emlandweni owafinyelela esiphethweni mhla ziyi-11 ku-Agasti, 1840, lapho i-Islam yavinjwa. Kusukela kuleso sikhathi ubufakazi besAmbulo isahluko sesishiyagalolunye baqhubekela esahlukweni seshumi nasemlandweni wezingelosi zokuqala nezesibili. Kwathi-ke esahlukweni seshumi nanye usizi lwesithathu lwafika ngokuzumayo emthethweni weSonto, okuyisikhathi lapho kuqala khona ukukhala okukhulu kwengelosi yesithathu. Isahluko sesishiyagalolunye siyisihluthulelo se-Islam ekuhleleni ukuphakama nokuwa kwemibuso okwabekwa kuDaniyeli nakuSambulo. Izahluko zeshumi neshumi nanye zikhomba ulwazi lwabeyikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane bezintombi ezihlakaniphileyo. Isahluko sesishiyagalolunye sikhomba uphawu oluqinisa umbono wangaphandle, kanti izahluko zeshumi neshumi nanye zikhomba umbono wangaphakathi ohlobene nokulandela iWundlu lingene eNdaweni Engcwelengcwele Kakhulu.

IsAmbulo seshumi seSambulo sivula ngoKristu njengengelosi enamandla eyehla iphethe incwadi encane ivuliwe. Leso sehlakalo sagcwaliseka ngo-Agasti 11, 1840 ekuphethweni kwesiprofetho seSambulo isahluko sesishiyagalolunye esikhomba iminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu. IsAmbulo seshumi sikhomba umlando oqhubekayo kuze kube yilapho umlayezo uba munyu esiswini sikaJohane ngo-Okthoba 22, 1844. Iminyaka emine ka-1840 kuya ku-1844 iqala ngokufika kwengelosi yokuqala futhi iphela ngokufika kwengelosi yesithathu. Leyo minyaka emine eyalandela emva kokugcwaliseka kuka-Agasti 11, 1840 yafanekiselwa yiminyaka emine esuka kuJulayi 27, 1449 kuya ku-1453 ekuqaleni kweminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu. Zombili lezo zikhathi zeminyaka emine ziyahambisana neminyaka emine yokuvinjezelwa kweNicomedia kusukela ku-1333 kuya ku-1337. Ngokwesifanekiselo iRoma yasempumalanga yanqotshwa ubuSulumane kathathu. Okokuqala kwaba ekuvinjezelweni kweNicaea ngo-1331, kwalandela ukuvinjezelwa kweminyaka emine kweNicomedia ngo-1337, kwase kuba ukuvinjezelwa kweConstantinople ngo-1453.

UDiocletian wahlukanisa ngokomthetho iRoma yaba impumalanga nentshonalanga ngo-293, kanti uConstantine wayihlukanisa ngokwesiprofetho iRoma yaba impumalanga nentshonalanga ngo-330. Ngo-395, ekufeni kombusi uTheodosius I, umbuso wahlukaniswa ngokusemthethweni nangokungunaphakade, njengoba anikela impumalanga nentshonalanga emadodaneni akhe amabili njengefa. ISonto lamaKatolika lahlukaniswa laba impumalanga nentshonalanga ngo-1054 eku“hlukaneni okukhulu.” Ukuhlukana kwaba ngokuhamba kancane, njengoba kwaba njalo nokubhujiswa okwalandela. Lokho kwehlukana kusekhona kuze kube yilolu suku. Kungakapheli iminyaka engamashumi amahlanu kusukela kulolo suku, ibandla lasentshonalanga eRoma laqala cishe iminyaka engamakhulu amabili yezimpi zenkolo zokulwa ne-Islamu. IRoma yasentshonalanga yawa lapho ilahlekelwa umbusi wayo wokugcina ngo-476. IRoma yasempumalanga yawa ngo-1453. IRoma yobupapa yawa ngo-1798. IRoma yobuqaba yahlukaniswa yaba impumalanga nentshonalanga ngo-293, ngo-330, nango-395. IRoma yobupapa yahlukaniswa yaba impumalanga nentshonalanga ngo-1054. USister White ukhomba ukuvuka nokuwa kwemibuso njengendawo eyinhloko yokubhekisela ekutadisheni iZwi likaNkulunkulu.

Imibuso ekhishwa ize ekukhanyeni komlando esahlukweni sesishiyagalolunye seSambulo iqinisa impikiswano yokuthi yiRoma emisa lowo mbono. Ukuxhumana kwesiprofetho phakathi kwe-Islam nabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane kuyibufakazi bomlayezo wokukhala kwaphakathi kobusuku, owafaniswa noKristu engena eJerusalema egibele imbongolo, umelelwa yisiprofetho sesikhathi esaqala ngesikhathi seshoba sokuqala, saqhubeka engxenyeni yesibili yesiprofetho eshobhini lesibili, futhi safinyelela ekugcwalisekeni kwaso emlandweni weminyaka emine lapho inhlangano yamaMillerite yezingelosi zokuqala nezesibili yaqala ngokugcwaliseka kwaleso siprofetho uqobo. Isiprofetho saqala ngophawu “lweminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili nemibili” (1299 no-1301) ephawula ukuvuka kwe-Islam, futhi saphetha ngophawu “lweminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili nemibili” (1838 no-1840) ephawula ukuvuka kwamaMillerite.

Ngo-1844, ekupheleni kwesikhathi seminyaka emine samaMillerite esasifanekiselwe ngokuvinjezelwa kuka-1333 kuya ku-1337, nango-1449 kuya ekuvinjezelweni kuka-1453, isikhathi sesiprofetho sasingasafanele sisasetshenziswa. Ukuphakanyiswa kwebhanela labayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane kuxhumene ngokuqondile nesiprofetho lapho iSlamu iphakanyiswa khona.

Juda, nguwe abazalwane bakho abayokudumisa; isandla sakho siyakuba sentanyeni yezitha zakho; abantwana bukayihlo bayakukhothama phambi kwakho. UJuda uyizinyane lebhubesi; ekudleni, ndodana yami, ukhuphukile; wagoba phansi, walala njengebhubesi, nanjengebhubesi elidala; ngubani oyomvusa na? Intonga yobukhosi ayiyikusuka kuJuda, nomniki-mthetho phakathi kwezinyawo zakhe, kuze kufike uShilo; kuyakuba kuye ukubuthana kwabantu. Ebopha ithole lembongolo yakhe emvinini, nenzinyane lembongolo yakhe emvinini okhethiweyo; wageza izingubo zakhe ewayinini, nezingubo zakhe egazini lamagilebhisi: Amehlo akhe ayakuba bomvu ngewayini, namazinyo akhe abe mhlophe ngobisi. Genesise 49:8–12.

Abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane babonakalisa ngokuphelele isimilo sikaKristu, kanti uKristu, phakathi kwezinye izimelabizo ezingokomfanekiso, “ungumvini okhethiweyo.” U-Ishmayeli uchazwa njengomuntu “wasendle” kuGenesise 16:12.

Futhi uyakuba ngumuntu wasendle; isandla sakhe siyakuba phezu kwabo bonke abantu, nesandla sabo bonke abantu siyakuba phezu kwakhe; futhi uyakuhlala ebusweni babo bonke abafowabo.

Igama elihunyushwe ngokuthi “sasendle” liyimbongolo yasendle yase-Arabiya. Abamele uKristu ezinsukwini zokugcina bagibele phezu komlayezo wembongolo yasendle yase-Arabiya, imbongolo uKristu agibela ngayo engena eJerusalema, imbongolo eyagcina ikhulume emva kokuba uBalamu eyishaye okwesithathu. Izithunywa ezamemezela umlayezo owanika amandla umlayezo wengelosi yokuqala ngo-1840 azizange zibone isiprofetho seminyaka eyikhulu namashumi amahlanu esifanele nesibalulekile kuwo lowo mlando wesiprofetho uqobo lapho kwakukhona khona umlayezo owanika amandla inhlangano. Azizange zibone izikhathi ezimbili zeminyaka emine kuleso siprofetho sesikhathi esifanayo ezazifuzisela umlando ka-1840 kuya ku-1844. INgonyama yesizwe sakwaJuda manje ivula ukukhanya okuvela “ezindleleni zasendulo” okungakaze kubonwe ngaphambili, futhi kungukukhanya okuvumelanayo nalokho kukhanya obelokhu kuvuleka kusukela ngoDisemba 31, 2023. Kususa noma yikuphi ukungabaza ngokuthi yi-Islam eshaya iNashville. Lokhu kukhanya kukhanyisa uphawu lweRoma, ngaleyo ndlela kube yisitatimende se-omega empikiswaneni ye-alpha ngo-2024 mayelana nabaphangi babantu bakho, futhi futhi kuyisibonakaliso se-omega sempikiswano ngalo lolo phawu olufanayo emlandweni wamaMillerite. Kukhomba ukuthi i-Islam yeziprofetho zesikhathi zesAmbulo isahluko sesishiyagalolunye ingumlayezo wangaphandle ngesikhathi somlando wangaphakathi wesikhathi sokubekwa uphawu lwabayikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane. Sekunesikhathi sifundisa leli qiniso, kodwa manje selingabonakaliswa emgqeni owodwa oqala kusAmbulo isahluko sesishiyagalolunye uphele kusAmbulo isahluko seshumi nanye. Isikhathi sesithathu seminyaka emine esixhumene nesiprofetho sesikhathi se-Islam esagcwaliseka ngo-1840 kuya ku-1844, sikhombisa isikhathi sokubekwa uphawu lwabayikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane. Ngokuzamazama komhlaba okukhulu kwesAmbulo isahluko seshumi nanye abayikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane baphakanyiswa njengophawu.

KuHezekeli amashumi amathathu nesikhombisa, ukuvuswa kwabantu bakaNkulunkulu babe ibutho kuyinqubo enezinyathelo ezimbili eyayifanekiselwe ngaphambili ngokudalwa kuka-Adamu. Kuqala u-Adamu wabunjwa ngodaka, kwase kuthi uKristu aphefumulele kuye umoya wokuphila. KuHezekeli isiprofetho sokuqala sakha izidumbu, kodwa zisafile. Khona-ke imimoya emine yaphephethelwa phezu kwezidumbu, zase zisukuma zaba ibutho elinamandla. Izinombolo ezingamashumi amathathu nesishiyagalombili kanye namashumi amane zimelela lezo zinyathelo ezimbili.

Sizoqhubeka ngalezi zinto esihlokweni esilandelayo.

Emva kwalokho kwaba khona umkhosi wamaJuda; uJesu wayesenyukela eJerusalema. EJerusalema, ngasesangweni lezimvu, kwakukhona ichibi elibizwa ngolimi lwesiHeberu ngokuthi iBethesda, linezimpheme ezinhlanu. Kulezo kwakulele isixuku esikhulu sabagulayo, abayizimpumputhe, nezinyonga, nabashwabeneyo, silindele ukunyakaziswa kwamanzi. Ngokuba ingelosi yayehla ngezikhathi ezithile iye echibini, iwanyakazise amanzi; khona-ke lowo owayeqala ukungena emva kokunyakaziswa kwamanzi wayephiliswa yisiphi isifo ayenaso. Kwakukhona lapho umuntu othile owayenesifo seminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili. UJesu, embona elele, azi ukuthi sekuyisikhathi eside ekuleso simo, wathi kuye: Uthanda ukuphiliswa na? Umuntu ogulayo wamphendula wathi: Nkosi, anginamuntu wokungifaka echibini lapho amanzi esenyakazisiwe; kodwa ngisathi ngiyeza, kwehla omunye ngaphambi kwami. UJesu wathi kuye: Vuka, uthathe uhlaka lwakho, uhambe. Masinyane lowo muntu waphiliswa, waluthatha uhlaka lwakhe, wahamba; futhi ngalolo suku kwakuyiSabatha. Johane 5:1–9.

“Manje sukumani,” ngasho mina, “niwele umfula iZeredi.” Sase siwela umfula iZeredi. Futhi isikhathi esasisihambe kuso sisuka eKadeshibharineya, saze safika ngaphesheya komfula iZeredi, sasingiminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili; kwaze kwaphela phakathi kwekamu sonke isizukulwane samadoda empi, njengokufunga kweNkosi kubo. Duteronomi 2:13, 14.