Kuyindlela eyamukelekayo yokuqonda kweBhayibheli ukukhomba umprofethi uHezekeli njengoneminyaka engamashumi amathathu emavesini akhe okuqala.
Kwase kwathi ngomnyaka wamashumi amathathu, ngenyanga yesine, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, ngisekhona phakathi kwabathunjiweyo ngasemfuleni iKhebhari, amazulu avuleka, ngabona imibono kaNkulunkulu. Ngosuku lwesihlanu lwenyanga, olwalungumnyaka wesihlanu wokuthunjwa kwenkosi uJehoyakini, izwi likaJehova lafika ngokucacileyo kuHezekeli umpristi, indodana kaBuzi, ezweni lamaKhaledi ngasemfuleni iKhebhari; isandla sikaJehova saba khona phezu kwakhe. Hezekeli 1:1–3.
Abanye bakholelwa ukuthi “unyaka wamashumi amathathu” usekelwe emjikelezweni othile wejhubili, owaqala ngenkosi uJosiya futhi waphela ngevesi lokuqala lesahluko samashumi amane.
Ngomnyaka wamashumi amabili nanhlanu wokuthunjwa kwethu, ekuqaleni komnyaka, ngosuku lweshumi lwenyanga, ngomnyaka weshumi nane emva kokuba umuzi usushayiwe, ngalolo suku uqobo isandla seNkosi saba phezu kwami, sangiletha khona. Hezekeli 40:1.
Izazi zokulandelanisa izikhathi zeBhayibheli zibeka ivesi lokuqala lesahluko samashumi amane njengoluka-Ephreli 28 noma oluka-Okthoba 22, 573 BC. Bonke abaprofethi bakhomba izinsuku zokugcina, ngakho usuku lokuwa luka-Okthoba 22, 573 BC luyisikhathi se-omega somugqa owaqala eminyakeni engamashumi amahlanu ngaphambili kulokho okubizwa ngokuthi “iPhasika Elikhulu LikaJosiya” ngoMeyi 5, 622 BC.
Inani elingamashumi amathathu liwuphawu lwabapristi okwakufanele babe neminyaka engamashumi amathathu ubudala lapho beqala ukukhonza. Kungakhathaliseki ukuthi amavesi asukela kwelokuqala kuya kwelesithathu esahlukweni sokuqala sikaHezekeli abonisa ukuthi uHezekeli wayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala noma amveza nje njengophawu lompristi, wayeyobe futhi evezwa njengoneminyaka engamashumi amathathu ubudala. Uma iminyaka engamashumi amathathu esevesini lokuqala imelela, njengoba abanye bekholelwa, unyaka wamashumi amathathu kusukela ePhasikeni Elikhulu likaJosiya lango-622 ngaphambi kukaKristu, okushiwo yilokhu ngokwesiprofetho kusalokhu kufana.
UJosiya usho “isisekelo,” futhi iPhasika lakhe Elikhulu laqala inkathi yejubili eyaphela ngo-Okthoba 22 ngoSuku Lokubuyisana ngowe-573 BC. “Umugqa wejubili” osuka kuJosiya uye ku-Okthoba 22 uyahambelana nomlando ka-1840 kuya ku-1844. Izisekelo zango-1840 zazimelwe yinkosi uJosiya, futhi zimelwe futhi nguJosiah Litch. U-Okthoba 22 wamela uphondo lwecilongo lejubili olwalukhala kanye nophondo loSuku Lokubuyisana.
Uyaku zibalele amasabatha eminyaka ayisikhombisa, izikhathi eziyisikhombisa zeminyaka eyisikhombisa; isikhathi samasabatha eminyaka ayisikhombisa siyakuba kuwe yiminyaka engamashumi amane nesishiyagalolunye. Khona uyakwenza kukhala icilongo lejubili ngosuku lweshumi lwenyanga yesikhombisa; ngosuku lokubuyisana niyakwenza kukhala icilongo kulo lonke izwe lenu. Levitikusi 25:8, 9.
UHezekeli ubekwe emgqeni weJubili kusukela enkosini uJosiya kuya ku-Okthoba 22, umugqa omelela izingelosi zokuqala nezesibili zesAmbulo 10 kusukela ngo-1840 kuze kube ngu-1844. UHezekeli umelela amaMillerite ezingelosi zokuqala nezesibili kanye nezinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane zengelosi yesithathu. UHezekeli umelela ubupristi bezinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, kodwa isici sakhe esiyinhloko sesiprofetho ukuthi ungumprofethi.
UmProfethi, UmPristi neNkosi
Kukhona abalingiswa abathathu beBhayibheli abaqala ukukhonza sebeneminyaka engamashumi amathathu. Kanye noHezekeli kwakukhona uDavide noJosefa. Ngenxa yokuthi bonke baqala ukukhonza beneminyaka engamashumi amathathu, bonke bangabapristi. UDavide uwuphawu lwenkosi, uJosefa ungumpristi, kanti uHezekeli ungumprofethi embusweni wenkazimulo onezingxenye ezintathu, oqukethe umprofethi, umpristi nenkosi.
Nokho singase simsebenzise kanjani umprofethi uHezekeli njengophawu, ungumpristi; futhi lapho esetshenziswa emgqeni wejubili kusukela kuJosiya kuze kube ngu-Okthoba 22, uHezekeli ungumpristi owayezomela umpristi esikhathini sokubekwa uphawu kwabayi-ikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane, njengoba kufanekiswa ngumlando ka-1840 kuya ku-1844 kanye nenkosi uJosiya kuze kube ngu-Okthoba 22, 573 BC.
Amashumi amabili nambili
IBhayibheli licacile ukuthi uHezekeli wakhonza iminyaka engamashumi amabili nambili. “Amashumi amabili nambili” ayisibonakaliso sabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane abayisibonakaliso sobuNkulunkulu obuhlangene nobuntu. Emlandweni omelwe yiPhasika likaJosiya kuze kufike emgubhweni weJubili ka-Okthoba 22 wesahluko samashumi amane, iPhasika likaJosiya lalifanekisela umsebenzi kaJosiah Litch ngo-1838 nango-1840. Lowo msebenzi wawuwukubeka obala iziprofetho zesikhathi zoshizi lokuqala nolwesibili. Manje sekubonakala ukuthi isiprofetho soshizi lokuqala nolwesibili sibanzi kakhulu kunalokho amaphayona akuqonda.
UHezekeli, njengomprofethi waseBhayibhelini, ubeka izinsuku eziqondile kakhulu emibhalweni yakhe kunanoma yimuphi omunye umbhali waseBhayibhelini.
UHezekeli ungu-omega wesimiso sokuthi usuku lulingana nonyaka esiprofethweni seBhayibheli. Encwadini kaNumeri, ukukhulunywa okungu-alfa ngesimiso sosuku olulingana nonyaka kuvezwa ekuhlubukeni kokuqala eKadeshi, okwaholela eminyakeni engamashumi amane yokuzulazula ehlane. Ukuhlubuka kokugcina, noma okungu-omega, kuvezwa nguHezekeli esahlukweni sesine lapho iJerusalema libhujiswa.
Alfa
Ngokwenani lezinsuku enahlola ngazo izwe, izinsuku ezingamashumi amane, usuku ngalunye lube ngumnyaka, niyakuthwala ububi benu, iminyaka engamashumi amane, futhi niyakwazi ukwephulwa kwesithembiso sami. Mina Jehova ngikhulumile; impela ngiyakwenza lokhu kulo lonke leli bandla elibi, elibuthene ndawonye ukungivukela: kuleli hlane bayakubhubha, futhi lapho bayakufa. Numeri 14:34, 35.
Omega
Lala futhi ngohlangothi lwakho lwesokhohlo, ubeke phezu kwalo ububi bendlu ka-Israyeli; ngokwenani lezinsuku oyakulala phezu kwalo uyakuthwala ububi babo. Ngokuba ngikubekele iminyaka yobubi babo, ngokwenani lezinsuku, izinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye; uyakuthwala kanjalo ububi bendlu ka-Israyeli. Lapho usuziqedile, buyela ulale ngohlangothi lwakho lwesokunene, uthwale ububi bendlu kaJuda izinsuku ezingamashumi amane; ngikumisele usuku ngalunye ukuba lube ngumnyaka. Ngakho-ke uyakubhekisa ubuso bakho ekuvinjezelweni kweJerusalema, nengalo yakho iyakuba yembuliwe, uprofethe ngokumelana nalo. Hezekeli 4:4–7.
IKadeshi nokubhujiswa kweJerusalema kumelela ukuhlubuka kwe-alfa nokwe-omega, okubonisa isimiso sokuthi usuku lumelela unyaka. “Isimiso sokuthi usuku lumelela unyaka” sasiwumthetho oyinhloko wabalandeli bakaMiller emlandweni wangesikhathi esisukela ku-1840 kuya ku-1844, njengoba kufanekiselwe emgqeni weJubili wenkosi uJosiya kuze kube ngumhla zingama-22 kuMfumfu. UHezekeli uveza izinsuku eziningi kunanoma yimuphi omunye umprofethi. Ohlelweni lwezinsuku lukaHezekeli, umugqa weJubili uyahlonzwa, okuxhumanisa ubufakazi bukaHezekeli ngokuqondile nomlando wengelosi yokuqala neyesibili, bese kuba nomlando wengelosi yesithathu.
Kanye “nomugqa weJubili,” uHezekeli ulala ngohlangothi lwakhe izinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye, abese elala ngolunye uhlangothi lwakhe izinsuku ezingamashumi amane. Inani elithi “Amakhulu amane namashumi amathathu” liwuphawu lwesivumelwano esidala nesivumelwano esisha, ngoba isithembiso sesivumelwano sika-Abrama seminyaka engamakhulu amane yobuthunjwa eGibhithe sathola ubufakazi besibili beminyaka engamashumi amathathu kumphostoli uPawulu. Ndawonye, u-Abrama (kamuva u-Abrahama) wesivumelwano ‘esidala’ noSawulu (kamuva uPawulu) wesivumelwano ‘esisha’ bahlanganisa ubufakazi babo ukuze bamise iminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu njengophawu lwesivumelwano saphakade. “Izinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye” “uyakuthwala ububi bendlu yakwa-Israyeli.” “Futhi” “uyakuthwala ububi bendlu yakwaJuda izinsuku ezingamashumi amane.” Izinhlangothi zesokudla nesokhohlo zihlangene zilingana no-Abrama noPawulu.
Isivumelwano sasihlale sisekelwe ekulaleleni noma ekungalalelini—ekuphileni noma ekufeni. Isimiso sosuku olulingana nonyaka emlandweni wabalandeli bakaMiller sasiwudaba lokuphila noma lokufa, futhi lowo mlando wamenyezelwa yingelosi yokuqala njengevangeli laphakade. “Ivangeli” liwudaba lokuphila noma lokufa, futhi udaba olwaluyisivivinyo sokuphila noma sokufa emlandweni wabalandeli bakaMiller lwalusemongweni wesimiso sosuku olulingana nonyaka. Isibikezelo esanika isigijimi sengelosi yokuqala amandla kwakuyisiprofetho sikamaye wesibili seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu. Ezinsukwini ezingamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye uHezekeli ayelele ngazo ngohlangothi lwakhe lwesobunxele kukhona umfanekiso wesiprofetho sesikhathi sikamaye wesibili seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu. Kudingeka ukuqonda okungokwesiprofetho ukuze lesi siprofetho sihlukaniswe ngokufanele, kodwa lokhu akukhona okunye ngaphandle komsebenzi oqhubekayo weNgonyama yesizwe sakwaJuda wokuvula uphawu lwesigijimi sokumemeza kwaphakathi kwamabili.
Ngiphikisa ngokuthi uHezekeli kufanele athathwe njengophawu lwabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane nane, kodwa ikakhulukazi njengophawu lwesipho soMoya wokuprofetha, noma emelwe njengokubonakaliswa komprofethi wezinsuku zokugcina, noma njengokubonakaliswa kwabantu besivumelwano abaqonda isimiso sendlela yomugqa phezu komugqa.
Ngiphikisa ngokuthi ukukhanya kukaHezekeli phezu kwesiprofetho seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu kuyavumelana nendoda yebhulashi lothuli iphonsa amagugu ebhokisini elikhulu.
Ngiphikisa ngokuthi ukukhanya okuvela kuHezekeli kuyisici esibalulekile somlayezo wetshe eliyinhloko, lapho ithempeli seliqediwe.
Evesini lokuqala lesahluko samashumi amane, uHezekeli usefinyelele kumhla zingama-22 kuMfumfu, futhi kulapho enikezwa khona umbono wethempeli lesikhathi esizayo. Lelo thempeli liyithempeli labayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, abafanekiselwa nguHezekeli. Lelo qembu liyobe seliphumelele ezivivinyweni ezimbili ngaphambi kokuba lifinyelele esivivinyweni sesithathu, okuyisona esinqumayo. UHezekeli uvezwa njengowamukela ukukhanya kwakhe ethempelini, ngakho-ke ukukhanya akuvezayo njengofanekiselo kumelela ukukhanya okufika lapho abantu bakaNkulunkulu bengena eNdaweni eNgcwelengcwele ngokuvumelana nesahluko seshumi sikaDaniyeli.
Ukukhanya kweSambulo sikaJesu Kristu okuvulwa uphawu kuvulwa uphawu ngaphambi nje kokuvalwa kwesikhathi somusa.
Wasesethi kimi: Ungawagcini uphawu amazwi esiprofetho sale ncwadi; ngokuba isikhathi sesiseduze. Ongalungile makenze ukungalungi kwakhe futhi; nongcolileyo makabe ngongcolileyo futhi; nolungileyo makenze ukulunga kwakhe futhi; nongcwele makabe ngongcwele futhi. IsAmbulo 22:10, 11.
“isikhathi siseduze” ngaphambi nje kokuba umusa wokuvivinywa uphele evesini leshumi nanye, ngakho-ke iSambulo sikaJesu Kristu siyembulwa ngaleso sikhathi, ngokuba “isikhathi siseduze.”
Isambulo sikaJesu Kristu, uNkulunkulu amnika sona, ukuba abonise izinceku zakhe izinto okumelwe zenzeke masinyane; wasesithumela wasiveza ngesibonakaliso ngengelosi yakhe encekwini yakhe uJohane; owafakaza ngezwi likaNkulunkulu, nangobufakazi bukaJesu Kristu, nangezinto zonke azibonayo. Ubusisiwe ofundayo, nalabo abezwayo amazwi alesi siprofetho, nabagcina izinto ezilotshwe kuso; ngokuba isikhathi sesiseduze. IsAmbulo 1:1–3.
Isikhathi somusa siyavalwa ku-Adventism yaseLaodicea yeSeventh-day Adventist emthethweni weSonto, futhi u-Adventism umelelwa njengeJerusalema esahlukweni sesishiyagalolunye sikaHezekeli. Lapho labo ababubulayo bakhale ngenxa yezinengiso ezenziwa ezweni nasontweni bemukela uphawu. Ukubekwa uphawu kwenzeka ngesikhathi imimoya yasempumalanga yamaSulumane ithukuthelisa izizwe, ngaphambi nje kokuba isikhathi somusa sivalwe. Esahlukweni sesishiyagalombili sikaHezekeli, izizukulwane ezine zika-Adventism ziphetha ngokuthi isizukulwane sesine sifanekiswe ngabaholi abangamashumi amabili nanhlanu abakhothamela ilanga.
Lowo mbono wanikezwa ngokomfanekiso ngosuku olulodwa ngaphambi komthetho weSonto, noma nje ngaphambi kokuvalwa komusa njengoba kufanekiselwa ngu six, six, six.
Kwase kwathi ngomnyaka wesithupha, ngenyanga yesithupha, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, ngihlezi endlini yami, abadala bakwaJuda behlezi phambi kwami, isandla seNkosi uJehova sase sehla phezu kwami khona lapho. Ngase ngibona, bheka, isifaniso esifana nokubonakala komlilo: kusukela ekubonakaleni kwezinkalo zakhe kwehle, kwakungumlilo; kusukela ezinkalweni zakhe kwenyukela phezulu, kwakungathi ukubonakala kokukhanya, kufana nombala wenhlaka. Wayeselulela okwakunjengesimo sesandla, wangibamba ngoqhwaku lwezinwele zekhanda lami; umoya wangiphakamisa phakathi komhlaba nezulu, wangiyisa ngemibono kaNkulunkulu eJerusalema, emnyango wesango elingaphakathi elibheke ngasenyakatho; lapho kwakukhona isihlalo sesithombe somhawu, esivusa umhawu. Futhi, bheka, inkazimulo kaNkulunkulu ka-Israyeli yayikhona lapho, njengombono engawubona ethafeni. Hezekeli 8:1–4.
Umbono wonyaka wesithupha, inyanga yesithupha, nosuku lwesihlanu wafika ngaphambi nje kuka-‘666,’ uphawu lomthetho weSonto, lapho isikhathi somusa sivalwa ku-Adventism yaseLawodikeya. Lowo mbono wawungu-“ngokombono” uHezekeli “awubona ethafeni.” Umbono awubona ethafeni utholakala ngaphambili, esahlukweni sesithathu.
Ngase ngiyasukuma, ngaphuma ngaya ethafeni; bheka, inkazimulo kaJehova yayimi lapho, njengenkazimulo engayibona ngasemfuleni iKhebari; ngase ngiwa ngobuso bami phansi. Hezekeli 3:23.
Umbono “wasethafeni”, owabonwa ngonyaka wesithupha, ngenyanga yesithupha nangosuku lwesihlanu, wawungumbono uHezekeli ayewubone ngaphambili emfuleni iKebari.
Kwathi-ke ngomnyaka wamashumi amathathu, ngenyanga yesine, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, lapho ngiphakathi kwabathunjiweyo ngasemfuleni iKhebari, amazulu avuleka, ngabona imibono kaNkulunkulu. Hezekeli 1:1.
“Imibono kaNkulunkulu” uHezekeli “ayibona” ngasemfuleni iKebari yayiwumbono wasethafeni, owawuphinde ube ngumbono osezahlukweni zikaHezekeli ezisukela kwesishiyagalombili kuya kweseshumi nanye. Leyo mibono yethulwa esimweni lapho uHezekeli ayebheka khona ngaphakathi kwendlu engcwele, okuyilapho kugcwaliseka khona umbono wesibuko we-"marah" osesahlukweni seshumi. UHezekeli umelela labo abahlanganyela ekukhanyeni kwesiprofetho okusabalala kuvela eNdaweni eNgcwelengcwele njengoba kuvezwa iSambulo sikaJesu Kristu ngaphambi nje kokuvalwa kwesikhathi somusa.
Lapho sihlonza umugqa weJubili wenkosi uJosiya oqala ngePhasika uphele ngomhla zingama-22 kuMfumfu, sisuke sihlonza umfuziselo wemikhosi yasentwasahlobo neyasekwindla njengoba ivezwe kuLevitikusi isahluko samashumi amabili nantathu. Kuleso sahluko, imikhosi yasentwasahlobo ivezwe emavesini angamashumi amabili nambili, neyasekwindla emavesini angamashumi amabili nambili, njengoba nje inkonzo kaHezekeli yathatha iminyaka engamashumi amabili nambili. Ukubeka uHezekeli onyakeni wamashumi amathathu emgqeni weJubili kwenza ukuba ukuzalwa kukaHezekeli kuhambisane nemvuselelo kaJosiya. Uma ayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala onyakeni wamashumi amathathu womjikelezo weJubili, khona-ke uHezekeli wayeyobe ezalwe ngesikhathi sezinguquko zikaJosiya.
UHezekeli uwuphawu lwalabo abangena ngokukholwa eNgcwelengcwele. Lapho sebengenile khona, babona amasondo ngaphakathi kwamanye amasondo, afanekisela ukusebenzelana kwabantu okuyinkimbinkimbi. NjengoJohane esahlukweni seshumi seSambulo, uHezekeli umelela abalandeli bakaMiller, kodwa umelela ngokuqondile ngokwengeziwe abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Isiprofetho sakhe esihambisanayo sesikhathi seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu sibonisa ukwahlulelwa kokugcina kobu-Adventist baseLawodikeya ngokubhujiswa kweJerusalema, futhi sihlanganisa nempicabadala yamashumi amathathu nesishiyagalombili kanye namashumi amane.
Kuhlanganisa uphawu lweminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu.
Kuhlanganisa isikhathi seminyaka emine esimelwe u-1333 kuya ku-1337, u-1449 kuya ku-1453, kanye no-1840 kuya ku-1844.
Sizoqala ukucabangela kwethu ngalesi sihloko esibaluleke kakhulu esihlokweni esilandelayo.
“Emibonweni eyanikwa u-Isaya, noHezekeli, noJohane sibona ukuthi izulu lixhumene eduze kangakanani nezehlakalo ezenzeka emhlabeni nokuthi lukhulu kangakanani ukunaka kukaNkulunkulu kulabo abathembekile kuYe.” Testimonies, ivolumu 5, 753.
“UKristu uqobo wayeyiNkosi yethempeli. Lapho eselishiya, inkazimulo yalo yayiyakusuka—leyo nkazimulo eyake yabonakala eNgcwelengcwele phezu kwesihlalo somusa, lapho umpristi omkhulu ayengena khona kanye kuphela ngonyaka, ngosuku olukhulu lokubuyisana, enegazi lomhlatshelo owabulawayo (olwaluyisibonakaliso segazi leNdodana kaNkulunkulu elachithwa ngenxa yezono zomhlaba), alifafaze phezu kwe-altare. Lokhu kwakuyiShekina, inkundla ebonakalayo kaJehova.
“Yilolu nkazimulo eyambulelwa u-Isaya, lapho ethi, ‘Ngomnyaka inkosi u-Uziya eyafa ngawo ngabona nami iNkosi ihlezi esihlalweni sobukhosi, iphakeme futhi iphakanyisiwe, nomphetho wengubo yayo wagcwala ithempeli’ [u-Isaya 6:1–8 ucashuniwe].” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, ivolumu 4, 1139.
“Umbono owanikwa u-Isaya umelela isimo sabantu bakaNkulunkulu ezinsukwini zokugcina. Banenhlanhla yokubona ngokukholwa umsebenzi oqhubekayo endlini engcwele yasezulwini. ‘Ithempeli likaNkulunkulu lavuleka ezulwini, kwabonakala ethempelini lakhe umphongolo wesivumelwano sakhe.’ Njengoba bebuka ngokukholwa bengene endaweni engcwelengcwele, futhi bebona umsebenzi kaKristu endlini engcwele yasezulwini, bayabona ukuthi bayisizwe esinezindebe ezingcolileyo,—isizwe esinezindebe ezivame ukukhuluma okuyize, nesiye amathalenta aso angangcweliswanga futhi angasetshenziselwanga inkazimulo kaNkulunkulu. Ngempela bangaphelelwa ithemba lapho beqhathanisa ubuthakathaka babo nokungabafanele kwabo nobumsulwa nobuhle besimilo sikaKristu esikhazimulayo. Kodwa uma bona, njengaye u-Isaya, bemukela umbono iNkosi ehlose ukuba wenziwe enhliziyweni, uma bethobisa imiphefumulo yabo phambi kukaNkulunkulu, likhona ithemba kubo. Umnsalo wesithembiso uphezu kwesihlalo sobukhosi, futhi umsebenzi owenzelwa u-Isaya uyokwenziwa kubo. UNkulunkulu uyophendula izicelo ezivela enhliziyweni ephukileyo.”
“Injongo yalomsebenzi omkhulu nowesabekayo kaNkulunkulu iwukubuthela ndawonye izithungu esibayeni sasezulwini; ngokuba umhlaba uyakugcwala ngenkazimulo yeNkosi. Ngakho-ke makungabikho noyedwa odangala lapho ebona ububi obubusa yonke indawo futhi ezwa amazwi aphuma ezindebeni ezingcolileyo. Lapho amandla obumnyama ezihlela ngokulandelana ukumelana nabantu bakaNkulunkulu; lapho uSathane eyoqoqa amabutho akhe ukuze kube khona impi yokugcina enkulu, futhi amandla akhe ebonakala emakhulu futhi ecishe anqobe ngokuphelele, ukubona ngokucacileyo inkazimulo yobunkulunkulu, isihlalo sobukhosi esiphakeme nesiphakanyisiwe, esigobile ngomnsalo wesithembiso, kuyakuletha induduzo, ukuqiniseka, nokuthula.” Review and Herald, December 22, 1896.
“Ezingwini zomfula iKhebari, uHezekeli wabona isivunguvungu sibonakala sivela enyakatho, ‘ifu elikhulu, nomlilo ozigoqayo, nokukhanya kwakukuzungezile, futhi phakathi kwawo kwakukhona okunjengombala wenhlaka.’ Amasondo amaningi, ephesheya omunye komunye, ayeshukunyiswa yizidalwa eziphilayo ezine. Phezu kwazo zonke lezi ‘kwakukhona okufana nesihlalo sobukhosi, okubukeka njengetshe lesafire; naphezu kokufana nesihlalo sobukhosi kwakukhona okufana nokubukeka komuntu phezu kwaso.’ ‘Kwase kubonakala kumaKherubi isimo sesandla somuntu ngaphansi kwamaphiko awo.’ Hezekeli 1:4, 26; 10:8. Amasondo ayeyinkimbinkimbi kakhulu ekuhlelweni kwawo kangangokuthi ekuqaleni ayebonakala engathi adidekile; kodwa ayehamba ngokuvumelana okuphelele. Izidalwa zasezulwini, ezazisekelwa futhi ziqondiswa yisandla esingaphansi kwamaphiko amaKherubi, yizo ezaziqhuba la masondo; phezu kwazo, esihlalweni sobukhosi sesafire, kwakukhona oPhakade; futhi sasizungeze isihlalo sobukhosi uthingo lwenkosazana, uphawu lwesihe sobuNkulunkulu.
“Njengoba izinkimbinkimbi ezinjengamasondo zaziqondiswa yisandla esasingaphansi kwamaphiko amakherubi, kanjalo nokudlaleka okuyinkimbinkimbi kwezigigaba zabantu kungaphansi kokulawula kukaNkulunkulu. Phakathi kombango nesiyaluyalu sezizwe, Yena ohlezi ngaphezu kwamakherubi usaqondisa izindaba zomhlaba.
“Umlando wezizwe ezithi ngokulandelana kwazo zaba nesabelo sesikhathi nendawo ezazabelwe yona, zifakaza ngokungazi ngeqiniso zona ngokwazo ezingazange zazi incazelo yalo, ukhuluma kithi. Kuzo zonke izizwe nakubo bonke abantu ngabanye banamuhla uNkulunkulu ubabele indawo ecebeni laKhe elikhulu. Namuhla abantu nezizwe kuyalinganiswa ngentambo yokuhlola esesandleni saLowo ongenzi phutha. Bonke, ngokuzikhethela kwabo siqu, bayanquma isiphetho sabo, futhi uNkulunkulu ulawula phezu kwakho konke ukuze kufezeke izinhloso zaKhe.
“Umlando lowo u-MINA OMKHULU AKHONA awumakisile ezwini laKhe, ehlanganisa isixhumanisi ngesixhumanisi ochungechungeni lwesiprofetho, kusukela ephakadeni eladlulayo kuya ephakadeni elizayo, usitshela ukuthi sikuphi namuhla ekuqhubekeni kwezikhathi, nokuthi yini engalindelwa esikhathini esizayo. Konke isiprofetho esesikubikezele ukuba kwenzeke, kuze kube kulesi sikhathi samanje, sekulandelwe emakhasini omlando, futhi singaqiniseka ukuthi konke okusasele okuzayo kuyogcwaliseka ngokulandelana kwako.” Education, 178.