UHezekeli umelela labo abenziwe umsebenzi wokufundiswa yiNgonyama yesizwe sakwaJuda, futhi imfundiso yayo eyisisekelo ithi “umugqa phezu komugqa.”
Wathi kubo: Lokhu kungukuphumula eningaphumuza ngakho okhatheleyo; lokhu kungukuhlunyeleliswa; nokho kabalalelanga. Kepha izwi leNkosi laba kubo umyalo phezu komyalo, umyalo phezu komyalo; umugqa phezu komugqa, umugqa phezu komugqa; lapha kancane, laphaya kancane; ukuze bahambe, bawe ngomhlane, bephuke, babanjwe ogibeni, bathunjwe. U-Isaya 28:12, 13.
Njengamanje iNgonyama yesizwe sakwaJuda ivula incwadi kaHezekeli. Siyaziswa ukuthi uHezekeli ungumpristi oneminyaka engamashumi amathathu, noma ngabe “amashumi amathathu” amele iminyaka yakhe engokomfanekiso njengompristi, noma unyaka wamashumi amathathu emgqeni wesiprofetho owaqala ngePhasika Elikhulu likaJosiya. Ubupristi bokugcina bezinsuku zokugcina buyibo abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, futhi imilando yasendulo engokoqobo ifanekisa umlando ongokomfanekiso ezinsukwini zokugcina.
Kepha nina niyakuthiwa ningabaPristi beNkosi; abantu bayakunibiza ngokuthi niyiziKhonzi zikaNkulunkulu wethu; niyakudla ingcebo yezizwe, futhi niyakuziqhayisa ngodumo lwazo. Isaya 61:6.
UHezekeli uwuphawu lwabantu bakaNkulunkulu ezinsukwini zokugcina–umlando ongcwele okhonjwa yibo bonke ubufakazi besiprofetho. Lowo mlando ongcwele ungumnyakazo wengelosi yesithathu, owafanekiselwa ikakhulukazi ngumnyakazo wengelosi yokuqala ngo-1840. Umnyakazo wengelosi yokuqala wawuyingelosi engu-alfa kulezi zingelosi ezintathu, kanti eyesithathu iyingelosi engu-omega. Ngakho-ke uHezekeli uqondaniswa noPetru ngesikhathi sokubekwa uphawu kwabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Umlando ongokomfanekiso wabo bobabili uPetru noHezekeli utholakala emlandweni wasePanium futhi umelwe kuwo.
Incwadana Encane
UHezekeli uthatha incwadi encane, njengoba noJohane enza kusAmbulo 10.
Kepha wena, ndodana yomuntu, yizwa engikushoyo kuwe; ungabi yihlongandlebe njengaleyo ndlu eyihlongandlebe; vula umlomo wakho, udle engikunika khona. Kwathi lapho ngibuka, bheka, isandla sathunyelwa kimi; futhi, bheka, kwakukhona umqulu wencwadi kuso; sawendlala phambi kwami; futhi wawubhaliwe ngaphakathi nangaphandle; futhi kwakulotshiwe kuwo izililo, nokukhala, nosizi. Waphinda wathi kimi: Ndodana yomuntu, dla okutholayo; dla lo mqulu, uhambe uyokhuluma kuyo indlu yakwa-Israyeli. Ngakho ngavula umlomo wami, wangidlisisa lowo mqulu. Wayesethi kimi: Ndodana yomuntu, yidla ngesisu sakho, ugcwalise amathumbu akho ngalo mqulu engikunika wona. Ngase ngiwudla; wawusemlonyeni wami umnandi njengoju. Hezekeli 2:8–10, 3:1–3.
Esahlukweni seshumi sencwadi yesAmbulo, uJohane udla incwadi encane, futhi sonke lesi sahluko simelela ukubonakaliswa kwamandla kaNkulunkulu kusukela mhla ziyi-11 kuNcwaba we-1840 kuze kube mhla zingama-22 kuMfumfu we-1844.
“Ingelosi ehlangana ekumemezeleni umlayezo wengelosi yesithathu iyokhanyisa umhlaba wonke ngenkazimulo yayo. Lapha kubikezelwa umsebenzi wobubanzi bomhlaba wonke nowamandla angajwayelekile. Inhlangano yokulindela ukufika kukaKristu ka-1840–44 yaba ukubonakaliswa okukhazimulayo kwamandla kaNkulunkulu; umlayezo wengelosi yokuqala wathwalwa wayiswa kuzo zonke izikhungo zezithunywa zevangeli emhlabeni, futhi kwamanye amazwe kwaba khona intshisekelo enkulu kunazo zonke kwezenkolo eke yabonwa kunoma yiliphi izwe kusukela eNguqukweni yenkolo yekhulu leshumi nesithupha; kodwa lokhu kuyodlulwa ukunyakaza okunamandla ngaphansi kwesixwayiso sokugcina sengwelezi yesithathu.” The Great Controversy, 611.
UHezekeli uhambisana noJohane esahlukweni seshumi seSambulo, ngakho-ke uPetru, uJohane noHezekeli bema ndawonye endaweni yabo ababelwe yona ngesikhathi sokubekwa uphawu kwabayiikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane.
1840 kuya ku-1844 limelela isikhathi seminyaka emine esaqala lapho isiprofetho sesikhathi esaqala ngesikhathi seminyaka eyikhulu namashumi amahlanu ngoJulayi 27, 1299. Lezo “zinyanga ezinhlanu” zaphela zahlangana nesiprofetho sesikhathi seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu esaphetha ngo-Agasti 11, 1840, lapho ukubonakaliswa okukhazimulayo kwamandla kaNkulunkulu kwabonakaliswa kwaze kwaba ngu-Okthoba 22, 1844. Khona-ke ukusetshenziswa kwesikhathi sesiprofetho kwaphela.
Wafunga ngaye ophila kuze kube phakade naphakade, owadala izulu, nezinto ezikulo, nomhlaba, nezinto ezikuwo, nolwandle, nezinto ezikulo, ukuthi isikhathi asisayikuba khona. IsAmbulo 10:6.
Isikhathi sesiprofetho saphela njengokusetshenziswa okuvumelekile kwesiprofetho ngo-Okthoba 22, 1844. UHezekeli, uPetru noJohane ngamunye umele izintombi ezihlakaniphileyo zikaNkulunkulu zenhlangano yengelosi yokuqala neyesibili, kanye nenhlangano yengelosi yesithathu.
Imibono
Izahluko “eziyishumi nanye” zokuqala zikaHezekeli ziveza uchungechunge “lwemibono,” njengoba kubekiwe evesini lokuqala lesahluko sokuqala.
Kwase kwathi ngomnyaka wamashumi amathathu, ngenyanga yesine, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, ngisekamongweni wabathunjiweyo ngasemfuleni iKhebari, amazulu avuleka, ngabona imibono kaNkulunkulu. Hezekeli 1:1.
“Imibono” yezahluko zokuqala eziyishumi nanye yanikezwa kuqala esahlukweni sokuqala ngasemfuleni iKhebari, yabe seyandiswe embonweni wesahluko sesithathu “ethafeni,” yaphinde yandiswa futhi embonweni wesahluko sesishiyagalombili eJerusalema. Lezi zindawo ezintathu—umfula iKhebari, ithafa, neJerusalema—zimelela imibono emithathu, yona ndawonye eyakha umbono owodwa, okuwuyo “imibono” yevesi lokuqala neyezahluko zokuqala ‘eziyishumi nanye’.
IJubili
Ukubheka unyaka wamashumi amathathu njengonyaka wamashumi amathathu womjikelezo weJubili owaqala ngePhasika elidumile likaJosiya, wabe usuphela ngomhla zingama-22 kuMfumfu, kungasekelwa kalula, ngoba lowo mugqa othile womlando ongcwele uvezwe ngokucacile, umugqa phezu komugqa, ngofakazi abangaphezu koyedwa. Ngokwesibonelo, iPhasika limelela imikhosi yasentwasahlobo, kanti usuku lokubuyisana lumelela imikhosi yasekwindla. Ngakho-ke, isahluko samashumi amabili nantathu sikaLevitikusi sihambisana nomjikelezo weJubili owaqala ngoJosiya. Kukhona eminye imigqa ehambisana nomlando omelwe yinkosi uJosiya kuze kube ngumhla zingama-22 kuMfumfu, ngowe-573 ngaphambi kukaKristu. Ukugcwaliseka ngokomlando konyaka weJubili ngomhla zingama-22 kuMfumfu, ngowe-573 ngaphambi kukaKristu, kusekelwa yizazi-mlando.
Izazi zokubalwa kwezikhathi ngokuvamile ziyakwamukela ukuthi usuku lokubuyisana lwalungomhla zingama-22 kuMfumfu ngonyaka ka-573 ngaphambi kukaKristu, futhi lezo zazi zokubalwa kwezikhathi zeBhayibheli ziyawamukela nonyaka ka-622 ngaphambi kukaKristu njengonyaka wePhasika Elikhulu likaJosiya. IPhasika, elaliwuphawu lwemikhosi yasentwasahlobo, laqala umjikelezo weJubili weminyaka engamashumi amane nesishiyagalolunye, owaphela ngosuku lokubuyisana, olwaluwuphawu lwemikhosi yasekwindla. Amasonto ayisikhombisa eminyaka, ayenza isamba seminyaka engamashumi amane nesishiyagalolunye, ayeyizimpawu zeSabatha lezwe.
“Kuwo wonke amakhasi, noma kungumlando, noma isiyalo, noma isiprofetho, imiBhalo yeTestamente Elidala ikhanyiswe ngenkazimulo yeNdodana kaNkulunkulu. Ngokwezinga lokuthi kwakungokokusungulwa nguNkulunkulu, lonke uhlelo lobuJuda lwaluyisiprofetho esihlanganisiwe sevangeli. NgoKristu “bonke abaprofethi bayafakaza.” Izenzo 10:43. Kusukela esithembisweni esanikezwa u-Adamu, kwehle ngomugqa wabokhokho nangohlelo lomthetho, ukukhanya okukhazimulayo kwezulu kwenza zacaca izinyathelo zoMhlengi. Ababoni babona iNkanyezi yaseBetlehema, uShilo ozayo, njengoba izinto ezizayo zedlula phambi kwabo zilandelana ngokuyimfihlakalo. Kuyo yonke imihlatshelo kwaboniswa ukufa kukaKristu. Kuzo zonke izinkungu zempepho kwenyuka ukulunga kwaKhe. Ngalo lonke uphondo lwejubili kwavakaliswa igama laKhe. Emfihlakalweni eyesabekayo yendawo engcwelengcwele kunazo zonke kwakuhlala inkazimulo yaKhe.” The Desire of Ages, 211.
Ishumi nesikhombisa
UZedekiya wayeyiswe eBhabhiloni lapho iJerusalema liwa, eminyakeni eyishumi nane ngaphambi konyaka ka-573 ngaphambi kukaKristu. Ababhali-mlando abangamaJuda bahlonza umjikelezo weJubili osukela esikhathini sikaJosiya ngonyaka ka-622 kuze kube ngumhla zingama-22 kuMfumfu ngonyaka ka-573 njengomjikelezo weJubili we-17. Isikhathi esiphakathi kwempi yaseRaphia nempi yasePanium sasiyiminyaka eyishumi nesikhombisa. UPtolemy wanqoba empini yaseRaphia, futhi wabusa njengenkosi yaseningizimu iminyaka eyishumi nesikhombisa. Isikhathi esisukela eSimemezelweni saseMilan kuze kube yilapho uConstantine ehlukanisa umbuso wakhe ngonyaka ka-330 sasiyiminyaka eyishumi nesikhombisa. Ngomjikelezo weJubili weshumi nesikhombisa iJerusalema labhujiswa nguNebukadinesari.
Ngokuba abantwana bakwa-Israyeli bayakuhlala izinsuku eziningi bengenankosi, bengenanduna, bengenamhlatshelo, bengenansika, bengenayo i-efodi, bengenawo amatherefimi; emva kwalokho abantwana bakwa-Israyeli bayakubuya, bafune uJehova uNkulunkulu wabo, noDavide inkosi yabo; bamesabe uJehova kanye nobuhle bakhe ezinsukwini zokugcina. Hoseya 3:4, 5.
UHoseya ukhuluma ngodaba oluhlobene ngokuqondile nokuthunjwa kukaSedekiya, nakuba lubuye lumelele ukuqala kokuthunjwa kombuso wasenyakatho ngonyaka ka-723 ngaphambi kukaKristu. Isizathu sokuhlobana kwalesi siqephu sikaHoseya nobufakazi bukaHezekeli siphathelene nokwenqatshwa kukaNkulunkulu lapho u-Israyeli ephikelela ekufuneni inkosi engumuntu. Isifiso sika-Israyeli sokubuswa yinkosi engumuntu, esikhundleni sokubuswa yiNkosi yaphezulu, sivezwa ngokuthi “ukuzidla kwamandla enu” esahlulelweni "sezikhathi eziyisikhombisa" esikuLevitikusi 26.
Uma, uma ningakalaleli ngenxa yakho konke lokhu, ngiyakunezela nginijezise kasikhombisa ngenxa yezono zenu. Ngiyakwephula ukuziqhenya kwamandla enu; ngenze izulu lenu libe njengensimbi, nomhlaba wenu ube njengethusi. Levitikusi 26:18, 19.
Inkulumo ethi “ukuzidla ngamandla enu” imelela isifiso sika-Israyeli sokufana nezwe nokuba nenkosi yakhe. Ukususwa kwenkosi embusweni wasenyakatho ngonyaka ka-723 ngaphambi kukaKristu kanye nokuthunjwa okwalandela kwenkosi uZedekiya yombuso waseningizimu ngonyaka ka-586 ngaphambi kukaKristu kumelela ukuphulwa “kokuzidla” kuka-Israyeli wasendulo, futhi ukuzidla kwandulela ukuwa. Eziprofethweni zeBhayibheli, igama elithi “amandla” lisho inkosi noma umbuso, futhi ukuzidla kuka-Israyeli ngokuzitholela inkosi engumuntu kubonisa ukwenqatshwa kombuso ophethwe uNkulunkulu kanye nokwenqatshwa kweNkosi Yaphezulu.
Ngokwesiprofetho ukuqhosha kwamandla kaJuda kwaphulwa lapho uManase ethunjelwa eBhabhiloni, futhi kusukela ngaleso sikhathi uJuda waba ngaphansi kwamandla angaphandle. UZedekiya umelela ukuphela kokugcina kokuphulwa okuqhubekayo kokuqhosha kwamandla abo.
Kwathi, lapho uSamuweli esemdala, wamisa amadodana akhe ukuba abe ngabahluleli phezu kuka-Israyeli. Igama lezibulo lakhe lalinguJoweli; negama lesibili lalingu-Abiya: ayengabahluleli eBherisheba. Kepha amadodana akhe awahambanga ezindleleni zakhe, kodwa aphambukela ekufuneni inzuzo embi, athatha izifumbathiso, aphendukezela ukwahlulela. Khona-ke bonke abadala bakwa-Israyeli babuthana ndawonye, beza kuSamuweli eRama, bathi kuye: Bheka, usumdala, namadodana akho awahambi ezindleleni zakho; ngakho-ke manje simisele inkosi ukuba isahlulele njengazo zonke izizwe. Kodwa leyo nto ayimthokozisanga uSamuweli, lapho bethi: Siphe inkosi ukuba isahlulele. USamuweli wayesethandaza kuJehova. UJehova wayesethi kuSamuweli: Lalela izwi labantu kukho konke abakushoyo kuwe; ngokuba akusikho wena abakulahlile, kodwa yilimina abalilahle, ukuze ngingabusi phezu kwabo. Njengayo yonke imisebenzi abayenzile kusukela osukwini engabakhuphula ngalo eGibithe kuze kube yilolu suku, abangishiya ngalo bakhonza abanye onkulunkulu, benza njalo nakuwe. Manje-ke lalela izwi labo; nokho ubafakazele ngokuqinile, ubabonise indlela yenkosi eyakubusa phezu kwabo. 1 Samuweli 8:1–9.
Kufanele kuqashelwe ukuthi ngaleso sikhathi u-Israyeli akazange anqabe uNkulunkulu kuphela njengeNkosi yabo, kodwa wenqaba futhi noMoya Wesiprofetho, njengoba wawumelwe nguSamuweli, ngokuba kuthiwa, “bangishiyile, bakhonza abanye onkulunkulu, benza kanjalo nakuwe.”
“USathane uhlala njalo ephokophele ukungenisa okungamanga—ukuze ahole abantu baphambuke eqinisweni. Inkohliso yokugcina kakhulu kaSathane iyakuba ngukwenza ubufakazi bukaMoya kaNkulunkulu bube yize. ‘Lapho kungekho umbono, abantu bayabhubha’ (Izaga 29:18). USathane uyosebenza ngobuqili obukhulu, ngezindlela ezehlukene nangamathuluzi ezehlukene, ukuze aphazamise ukwethenjwa kwabantu bakaNkulunkulu abaseleyo ebufakazini beqiniso.
“Kuyokwakhiwa inzondo emelene noBufakazi engesikaSathane. Imisebenzi kaSathane iyoba ngeyokuphazamisa ukholo lwamabandla kubo, ngenxa yalesi sizathu: USathane angeke abe nendlela ecace kangaka yokungenisa izinkohliso zakhe nokubopha imiphefumulo ezinkohlisweni zakhe uma izixwayiso, nokukhuza, nokweluleka koMoya kaNkulunkulu kulalelwa.” Selected Messages, incwadi 1, 48.
Inkohliso yokugcina embusweni kaNkulunkulu wakwa-Israyeli wasendulo kwakuwukwenqatshwa kungabi nguNkulunkulu kuphela, kodwa noMoya Wesiprofetho. Lokho kwenqatshwa ngo-1097 BC kufanekisa inkohliso yokugcina yobu-Adventist bosuku lwesikhombisa baseLawodikeya ngo-1863. “Izikhathi eziyisikhombisa” zikaLevitikusi amashumi amabili nesithupha ziyiziZwi likaNkulunkulu, futhi uMoya Wesiprofetho usho ngalezo “zikhathi eziyisikhombisa” ukuthi “akufanele ziguqulwe.”
“Ngibonile ukuthi ishadi lika-1843 laliholwa yisandla seNkosi, nokuthi alifanele liguqulwe; ukuthi izibalo zazinjengokuba Yona yayizifuna; ukuthi isandla saYo sasiphezu kwalo futhi safihla iphutha kwezinye izibalo, ukuze kungabikho noyedwa owayengalibona, kwaze kwaba yilapho isandla saYo sesisusiwe.” Early Writings, 74.
UMoya wesiProfetho wazisekela ngokusobala “izikhathi eziyisikhombisa,” futhi ukusekela kwakhe kwakuyisixwayiso sokuba zingashintshwa izinombolo eziseshadini, lapho "izikhathi eziyisikhombisa" zitholakala khona kukholomu ephakathi nendawo nasekhoneni eliphezulu kwesokudla. Ngeshadi lomgunyathi lika-Uriah Smith lango-1863, ukwenqatshwa okwakuqhubeka kwanda kwamaqiniso ayisisekelo, okwafanekiselwa ngu-Israyeli wasendulo ngokwenqaba kwakhe uNkulunkulu noMoya wesiProfetho, kwakhomba ukuhlubuka kwango-1863. Unyaka wokuhlubuka kwango-1863 uhambisana nomugqa wesiprofetho ovezwe encwadini kaHezekeli. Kulowo mugqa womlando, isiphetho sasiwukubhujiswa kweJerusalema, okwakufanekisela umthetho weSonto. Isikhathi esisukela ku-1863 kuya emthethweni weSonto ozofika maduze safanekiselwa ngumlando osukela enkosini uSawule ngo-1097 ngaphambi kukaKristu kuya kuZedekiya ngo-586 ngaphambi kukaKristu.
UZedekiya wathunjelwa eBabiloni eminyakeni eyishumi nane ngaphambi kweJubili lika-573 BC. Umjikelezo weJubili weshumi nesikhombisa waqala ngo-622 BC, futhi ngonyaka wamashumi amathathu uHezekeli uvezwa njengompristi ngo-592 BC, kwase kuthi eminyakeni emihlanu kamuva iJerusalema labhujiswa ngo-586 BC. Labhujiswa ngosuku olufanayo lonyaka nalolo elabhujiswa ngalo okwesibili ngo-AD 70 nguThithu. Ivesi lokuqala likaHezekeli isahluko sokuqala liseminyakeni emihlanu ngaphambi kokubhujiswa kweJerusalema, naseminyakeni eyishumi nesishiyagalolunye ngaphambi kombono wethempeli wesahluko samashumi amane.
Ngomnyaka wamashumi amabili nanhlanu wokuthunjwa kwethu, ekuqaleni konyaka, ngosuku lweshumi lwenyanga, ngomnyaka weshumi nane emva kokuba umuzi usushaywe, ngalolo suku lona kanye isandla seNkosi saba phezu kwami, sangiyisa khona. Hezekeli 40:1.
Ngenxa yokungasilaleli isivumelwano seSabatha lezwe, uNkulunkulu waveza ukuthi “izikhathi eziyisikhombisa” zaziyoba yisiqalekiso sokungawugcini unyaka wesikhombisa, okuyiSabatha lezwe. “Isikhathi” singunyaka, futhi “unyaka” uyizinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisithupha, kanti ukuphindaphinda amakhulu amathathu namashumi ayisithupha kasikhombisa kunikeza iminyaka eyizinkulungwane ezimbili namakhulu amahlanu namashumi amabili. Abalandeli bakaMiller kungenzeka ukuthi abazange basebenzise inkulumo ethi “amashumi amabili nanhlanu amashumi amabili,” kodwa womabili amashadi abo angcwele ayiveza ngezinombolo iminyaka eyizinkulungwane ezimbili namakhulu amahlanu namashumi amabili.
Ukumenyezelwa kwesiqalekiso sezikhathi eziyisikhombisa phezu kombuso wasenyakatho wakwa-Israyeli kanye nombuso waseningizimu wakwaJuda kwaba ukuqonda kukaWilliam Miller kokuqala, noma ungathi ‘okuyisisekelo,’ noma ungaze uthi “okuyi-alfa”. Ngo-1863 ibandla lama-Adventist oSuku Lwesikhombisa laseLawodikeya lakwenqaba ukuqonda okuyisisekelo kwezinto ezazitholwe nguMiller—“izinto ezatholwa” ezazimelela sonke isisekelo senhlangano yamaMillerite. Ukuphefumulelwa kwaxwayisa ngokuqondile ngokuthi lokhu kwakungase kwenzeke, futhi sekwenzekile, futhi kwenzeka kudala.
Isisekelo sethempeli elaphinde lakhiwa ngemva kokuthunjwa eBhabhiloni saqedwa phakathi komlando wesimemezelo sokuqala, nangaphambi kwesimemezelo sesibili. Ithempeli lakhiwa ngokupheleleyo emlandweni wesimemezelo sesibili. Esimemezelweni sesithathu ukubusa kwesizwe kwabuyiselwa ku-Israyeli wasendulo ongokoqobo. UWilliam Miller wamela ingelosi yokuqala eyafika ngo-1798 futhi yanikwa amandla ngo-Agasti 11, 1840. Ingelosi yesibili yafika ngemva kokuba izisekelo sezibekiwe, njengoba kumelwe yitshathi ka-1843, eyanyatheliswa ngoMeyi ka-1842. Ekudumazekeni kokuqala kuka-1844, okuwukudumazeka kwe-alpha kuka-1844, ingelosi yesibili kanye nesikhathi sokulibala emfanekisweni wezintombi nabo bafika, futhi lapho umlayezo wengelosi yesibili unikwa amandla emhlanganweni wenkambu yase-Exeter ithempeli laqedwa. Kwase kuthi ekudumazekeni okukhulu, noma kwe-omega, kuka-1844, isiThunywa seSivumelwano safika masinyane ethempelini laSo, ekugcwalisekeni kweminyaka eyizinkulungwane ezimbili namakhulu amathathu eyaqala ngesimemezelo sesithathu futhi yaphela ngokufika kwengelosi yesithathu.
Igama elithi Josiya lisho ukuthi ‘isisekelo sikaNkulunkulu.’ Kungakhathaliseki ukuthi yinkosi uJosiya noma nguJosiah Litch, bobabili bayizifanekiselo zezisekelo, njengoba zifanekiselwa emlandweni wesimemezelo sokuqala nanjengoba zifanekiselwa yimikhosi yasentwasahlobo ebekwe emavesini okuqala angamashumi amabili nambili esahluko samashumi amabili nantathu sikaLevitikusi. Izisekelo, imikhosi yasentwasahlobo nesimemezelo sokuqala konke kuyizifanekiselo zonyaka we-1840 nokunikwa amandla kwengelosi yokuqala. Umhla wama-22 kuMfumfu, 573 ngaphambi kukaKristu, njengoba uvezwe kuHezekeli esahlukweni samashumi amane nasevesini lokuqala, uyisifanekiselo somhla wama-22 kuMfumfu, 1844, nokuvulwa kokwahlulelwa kwabafileyo, futhi uyisifanekiselo somhla we-11 kuMandulo, 2001, ekuvulweni kokwahlulelwa kwabaphilayo. Noma ubani obelokhu elandela lezi zihloko kufanele azi izindlela engisebenzisa ngazo lezi zifanekiselo.
UHezekeli uwuphawu ngaphakathi komlando wesiprofetho omelwe emibhalweni yakhe. UHezekeli ukhona lapho amadoda angamashumi amabili nanhlanu ekhothamela ilanga ekupheleni kwesahluko sesishiyagalombili. Wayekhona futhi ezahlukweni ezilandelayo njengoba ‘ukubekwa uphawu okulandelwa ukubulawa’ kwehlela iJerusalema, u-Ellen White ayichaza njengebandla lama-Seventh-day Adventist. Ezahlukweni zokuqala eziyishumi nanye, uHezekeli ungeniswa endlini engcwele yasezulwini ukuze amukele iziqondiso zakhe, njengoba amaMillerite abizelwa ukwenza ngo-1844, nanjengoba nalokhu kuhamba manje kubizelwa ukwenza.
Ngakho uHezekeli uyisibonakaliso kini; njengakho konke akwenzileyo, nani niyakwenza; futhi lapho lokhu sekufika, niyakwazi ukuthi mina nginguJehova uNkulunkulu. Hezekeli 24:24.
Lapho Lokhu Kufika
Lapho sifinyelela kulelo zinga ezinsukwini zokugcina lapho izinto uHezekeli azibonisa zibuye ziphindaphindeke phakathi kwabantu bakaNkulunkulu, khona-ke sesifinyelele esibonakalisweni sikaHezekeli. Lapho wazi ukuthi uHezekeli umelela abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, futhi ukwazi lokho ngezinga lokukholwa nokuqonda elinomlindelo ongcwelisiweyo wokuthi konke uHezekeli akubonisa emibhalweni yakhe kufanekisela uchungechunge olungcwele lwezehlakalo ezinsukwini zokugcina ezithinta abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane—lapho usukwazi lokho, khona-ke “niyakukwazi” ukuthi “iNkosi” “inguNkulunkulu.”
Sizoqhubeka nale micabango esihlokweni esilandelayo.