UHezekeli uchazwa ngokuthi “umprofethi olilayo,” ngoba uwumfanekiso wabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, abalilayo (ababubulayo nabakhalayo) esahlukweni sesishiyagalolunye sencwadi yakhe ngenxa yezinengiso ezenziwa ezweni nasebandleni. Endimeni esiyicaphune encwadini ethi Testimonies esihlokweni esedlule, uDade White wabhala wathi, “Umprofethi uqobo wayengumfokazi ezweni angalazi, lapho kwakubusa ngokuphelele isifiso sokuvelela esingenamkhawulo nonya olunobulwane. Lokho akubona nakuzwa ngobushiqela nokungalungi kwabantu kwawukhathaza umphefumulo wakhe, futhi wayelila kabuhlungu imini nobusuku.”

Abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane bayibo “abaxoshiweyo bakwa-Israyeli,” ababesakazekile, njengoba kufanekiswa nguHezekeli ethathwa ebugqilini. Inqubo yokubekwa uphawu efanekiswa kuHezekeli isahluko sesishiyagalolunye iyafana naleyo yesAmbulo isahluko sesikhombisa, futhi zombili lezo zahluko zifanekiswa njengesezizokwenzeka ezinsukwini zokugcina.

“Lokhu kubekwa uphawu kwezinceku zikaNkulunkulu kuyikho kanye lokho okwaboniswa uHezekeli embonweni.” Testimonies to Ministers, 445.

Esesihlalweni sobukhosi, uNkulunkulu uqondisa amakherubi, wona-ke alawula amasondo. UHezekeli kwakufanele aqonde ngalo mbono ukuthi uNkulunkulu wayelawula, ngisho nangenkathi lapho konke kwakubonakala kusesiphithiphithini. UDade White uthi “ngendlela efanayo” ngemva kokuchaza ukuhleleka kwezinto lapho uNkulunkulu esesihlalweni sobukhosi, eqondisa amakherubi ayelawula izindaba zomhlaba, njengoba echaza uJohane esendlini engcwele lapho uKristu ayehamba khona phakathi kwamabandla ayisikhombisa. UHezekeli noJohane bayizifanekiselo zalabo abaphila esikhathini sokubekwa uphawu kwabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Njengoba kulotshiwe ngokuphefumulelwa, “Izigcawu ezisazokwenzeka emhlabeni wethu azikaphushwa nakuphushwa.”

Ngokuqinisekile, lapho uDade White eloba lawo mazwi, lawo mazwi ayeyiqiniso, kodwa ngesikhathi sokubekwa uphawu athola ukugcwaliseka kwawo okuphelele. Eminyakeni engaba ngamashumi amabili edlule, ubungacabanga yini ukuthi lokho okwenzeka manje emhlabeni ngokuhambisana nokuthutheleka ngobuningi kwezinkumbi zobuSulumane kwakuyobe kwenzeka ngempela? Ukufanekiswa kobuSulumane ngezinkumbi esahlukweni sesishiyagalolunye sesAmbulo kuhlanganisa nokufuduka kwezinkumbi zaseNyakatho Afrika okwenzeka emvelweni. Umzila wokufuduka kwalezo zinkumbi zase-Afrika ezithutheleka ngobuningi uhambisana nezindawo ezathathwa ubuSulumane. UbuSulumane buyinzalo ka-Ishmayeli, kanti unina ka-Ishmayeli kwakunguHagari. Igama elithi Hagari lisho “ukuphunyuka” noma “ukubaleka.” Ngesi-Arabhu leli gama livame ukubhalwa ngokuthi Hajar (هاجر), futhi lihlobene nomsuka ofanayo okuvela kuwo elithi Hijra (ukufuduka/ukubaleka kukaMuhammad). Imisuka yobuSulumane ayihlobene nokuthutheleka ngobuningi kwezinkumbi kuphela, kodwa le misuka ihlanganisa nencazelo yokufuduka. Ingabe ukhona owake waphupha ukuthi ukufudukela kwelinye izwe ngokungemthetho kwakuwukubonakaliswa kwenkumbi yobuSulumane?

Ingabe ukhona owake waphupha ukuthi amakhomanisi omhlaba wonke ayezokwakha umfelandawonye nezindimbane zamaSulumane, manje osuhlonzwa njengomfelandawonye obomvu noluhlaza okotshani? Kokubili ubuSulumane namandla kadrako alabo abagqugquzela ukubumbana komhlaba wonke kukhuphuka kuphuma emgodini wakwalasha kusAmbulo 9/11 ngokulandelana, futhi umgodi wakwalasha umelela ukubonakaliswa kwamandla kaSathane. Zombili lezi zinhlangothi ezibambisene njengamanje zingamathuluzi kaSathane ngokwemiBhalo yeqiniso. UHagari wayengumGibhithe futhi u-Ishmayeli uwuphawu lobuSulumane; ngakho-ke, uHagari no-Ishmayeli bayizimpawu zomfelandawonye wanamuhla obomvu noluhlaza okotshani.

“‘Lapho sebeqedile [sebeqedisa] ubufakazi babo.’ Isikhathi lapho ofakazi ababili kwakufanele baprofethe begqoke indwangu yamasaka saphela ngo-1798. Njengoba babesondela ekupheleni komsebenzi wabo ekusithekeni, kwakuzakwenziwa impi phezu kwabo yilawo mandla amelwe ‘njengesilo esenyuka siphuma emgodini ongenasiphelo.’ Ezinhlakeni eziningi zaseYurophu amandla ayebusa eBandleni naseMbuso aye, amakhulu eminyaka, elawulwa nguSathane, ngesikhungo sobupapa. Kodwa lapha kuvezwa ukubonakaliswa okusha kwamandla kaSathane.” The Great Controversy, 268.

UDade White lapha uveza ukuvela kobusoshiyali enkathini yeNguquko yaseFrance, kanti futhi uphawula ukuthi uSathane ulawula namandla obupapa. Amandla obupapa nawo aphuma emgodini wakwalasha esahlukweni seshumi nesikhombisa sesAmbulo, kanti esahlukweni sesishiyagalolunye sesAmbulo, ubuSulumane buyintuthu eyaphuma emgodini wakwalasha. Iphuzu lisalokhu limile: ingabe ukuphefumulelwa kwakusho ngempela ukuthi, “Izigcawu ezizokwenzeka emhlabeni wethu azikaphushwa ngisho nokuphushwa?” Ubani owaphupha ukuthi ubuSulumane babuyobe manje sebusakazwe kulo lonke elaseYurophu futhi manje sebutheleka emazwekazini aseMelika? Ingabe waphupha ukuthi izinkumbi zaziyosakazwa emhlabeni wonke ngabashisekeli bokuhlanganiswa komhlaba beNhlangano Yezizwe Ezihlangene, beNyunyana YaseYurophu nabeqembu iDemocratic Party lase-United States?

Ubani owayeke waphupha ukuthi izikhungo zemfundo zaziyonqotshwa umfelandawonye wobukhomanisi nobuSulumane, manje oxhaswa ngamadola entela yezakhamuzi ezazingakaze zihlose ukuthi amadola azo entela asetshenziselwe ukucekela phansi isizwe esihlinzeka ngalawo madola entela?

Ubani owayengaphupha ukuthi iGreat Britain yayiyokhuthaza futhi isekele ukudlwengulwa ngokuhlanganyela kwamantombazane amhlophe, ukuthunjwa kwawo, ukuvalelwa kwawo ejele nokubulawa kwawo yi-Islam? Abaningi baveza iqiniso lokuthi lonke uhlelo lobukhomanisi olwake lwaba khona emlandweni wesintu luye lwehluleka ngokuphelele, kodwa izithelo zobusoshiyali baseBrithani ziyabulahla ubusoshiyali ngezinga elifanayo nalelo ukwehluleka kwamafilosofi ezomnotho nezombusazwe alolu hlelo okubulahla ngalo.

Ubani owayengake aphuphe ukuthi abathengisi bomhlaba bangavunyelwa ukwethula ubuthi ukuze benze ukubulawa kwabantu ngobuningi kwabantu abangaphezu kwezigidi eziyishumi nesikhombisa?

Ubani owacabanga ukuthi amadoda afana noGeorge Soros, uBill Gates no-Anthony Fauci angavunyelwa ukuba afeze izenzo zawo zobubi zobudemoni ngaphandle kwanoma yimiphi nhlobo imiphumela?

Ngenkathi uDade White ethi izigcawu ezaziyokwenzeka zazingeke ziphushwe nangokuphushwa, wakusho lokho esimweni sesikhathi sokubekwa uphawu sabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Wayelandela amazwi akhe aphathelene nesixwayiso sikaKristu kuMathewu isahluko samashumi amabili nane lapho aloba khona wathi, “Lezi zifundo zingezokusisiza thina. Sidinga ukusekela ukholo lwethu kuNkulunkulu, ngokuba phambi kwethu nje kukhona isikhathi esiyovivinya imiphefumulo yabantu. UKristu, eseNtabeni Yeminqumo, wabalisa izahlulelo ezesabekayo ezaziyokwandulela ukuza Kwakhe kwesibili.”

Izifundo ayesanda kubhekisela kuzo kwakuyimifanekiso eveza bobabili uHezekeli noJohane besendlini engcwele, befunda ukuqonda ukuthi uNkulunkulu ulawula zonke izinto. Phakathi kwesiphithiphithi nokuhlubuka okuqhubekayo manje, isiphithiphithi nokuhlubuka okuyomane kushube nakakhulu njengoba umlando uqhubekela phambili, labo abayizithunywa zikaNkulunkulu, abamelelwa hhayi nguHezekeli noJohane kuphela ethempelini kodwa nangu-Isaya, bayokwazi ukubhekana nenkambo yomlando ngendlela ekhazimulisa iNkosi kuphela uma beqonda ukuthi ngisho nezinto esingakaze sizicabange zisengaphansi kokulawula kukaNkulunkulu.

Lawo masondo aphambana namanye amasondo ahlanganisa izenzakalo ezazingakaze zicatshangwe nakucatshangwa, futhi yilezo zenzakalo ezenzeka ngesikhathi sokubekwa uphawu esaqala ngo-9/11. Izifundo okumelwe zifundwe zifundwa kuphela yilabo abangena ngokukholwa eNgcwelengcwele babone uKristu nokukhanya kwaKhe okukhazimula kuvela eMphongolweni weSivumelwano. Lapho leyo nkazimulo ibonwa njengoba ivezwe nguDaniyeli esahlukweni seshumi, isigaba sabantu esizuza kulokho kukhanya siyahlukaniswa nalabo ababaleka embonweni.

Mina Daniyeli ngedwa ngabona umbono; ngokuba amadoda ayenami awazange awubone umbono; kodwa kwehlela phezu kwawo ukuthuthumela okukhulu, aze abaleka ayocasha. Daniyeli 10:7.

Kunokunye okuningi kakhulu okungatholakala kule ndima esihlokweni esandulele, kodwa sizokhuluma ngesondo njengoba siphetha lesi sihloko. Siye saqaphela esihlokweni esidlule uphawu lwenombolo engamashumi amabili nanhlanu, futhi ngaphambi kwalokho sachitha isikhathi ngenombolo engamashumi amathathu. Ukukhanya okuvela encwadini kaHezekeli akusikho nje kuphela okwezinombolo eziyizimpawu, kodwa kuyafaneleka ukuba siqale sizijwayeze ezinye zalezo zimpawu zezinombolo ngaphambi kokuba siqale ukuveza ukucaca phakathi kokudideka.

Ishumi nesikhombisa

Iziprofetho ezintathu zeminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu zikhomba inkathi yeminyaka eyishumi nesikhombisa eqala ekupheleni komlando webandla laseSmirna. Kusukela ngonyaka ka-313 kuya koka-330, iminyaka eyishumi nesikhombisa ifanekisela ukumiswa komfanekiso wesilo.

Iminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu eyaqala ngo-457 BC yaphela ngo-207 BC, eminyakeni eyishumi emva kwempi yaseRafiya nangeziyisikhombisa ngaphambi kwempi yasePaniyumi. Kusukela eRafiya kuya ePaniyumi kwakuyiminyaka eyishumi nesikhombisa, futhi imele umlando ofihlekile wevesi lamashumi amane njengoba ubekwe emavesini eleshumi nanye kuya kweleshumi nanhlanu kaDaniyeli ishumi nanye.

UPtolemy IV Philopator (owaziwa nangokuthi uPtolemy IV) wayengumbusi owanqoba impi yaseRaphia ngowe-217 ngaphambi kukaKristu. Wabusa njengenkosi (nanjengofaro) yaseGibhithe lobukhosi bakwaPtolemy kusukela ngowe-221 ngaphambi kukaKristu kuze kube ngowe-204 ngaphambi kukaKristu; ngaleyo ndlela wabusa iminyaka eyishumi nesikhombisa. Waqala ukubusa ngaphambi kwempi yaseRaphia, kodwa wafa ngaphambi kwempi yasePanium.

Impi yaseRaphia emele iMpi yase-Ukraine yaqala ngo-2014 lapho i-United States ibangela inguquko yombala e-Ukraine. UPtolemy IV, inkosi yaseningizimu, ufanekisela uVladimir Putin, owaqala ukubusa ngo-2000, unyaka owandulela ukuqala kokubekwa uphawu kwabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane ngo-2001. Njengoba kwakunjalo ngoPtolemy, uPutin waqala ukubusa ngaphambi kwempi yase-Ukraine, efanekiselwa yimpi yaseRaphia eyaqala ngo-2014. Ngaphambi kwePanium, uPutin, njengoba efanekiselwa nguPtolemy, uyasuswa. UPutin waqala ukubusa ngo-2000, ngaleyo ndlela ukuqala kokubusa kwakhe kwahambisana nokuqala kwesikhathi sokubekwa uphawu esaqala ngonyaka olandelayo ngo-2001. Iminyaka eyishumi nesikhombisa engokomfanekiso, njengoba imelelwa nguPtolemy, ikhomba inkathi yokubusa kukaPutin, futhi ubusa phakathi nesikhathi sokubekwa uphawu.

UTrump, omelelwa ukuphela kweminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu eyaqala ngowe-457 ngaphambi kukaKristu, utholakala emlandweni ofihlekile ofanayo nalowo okutholakala kuwo uPutin, umlando weminyaka eyishumi nesikhombisa oqala empini yaseRaphia. Udrako (uPutin) nomprofethi wamanga (uTrump) batholakala kulo mlando ofihlekile. Kulo mlando isilo, esivezwa ngokuthi “abaphangi babantu bakho” abafanekisela amandla obupapa, sitholakala ekupheleni kweminyaka eyishumi nesikhombisa esukela eRaphia iye ePanium.

Unyaka ka-321 umelela umthetho weSonto e-United States, futhi u-321 utholakala phakathi kwesikhathi seminyaka eyishumi nesikhombisa kusukela eMthethweni WaseMilan ngo-313 kuze kube ukuhlukaniswa kombuso ngo-330.

Umlando omelwe kusukela ePhasikeni Elikhulu likaJosiya, njengoba libizwa kanjalo, uqala umjikelezo weJubili weshumi nesikhombisa wamaJuda. Kusukela ePhasikeni likaJosiya, okuyiyona mvuselelo enkulu kunazo zonke eTestamenteni Elidala, kuze kube ngu-Okthoba 22, kumela umlando wamaMillerite kusukela ngo-Agasti 11, 1840 kuze kube ngu-Okthoba 22, 1844, kodwa okubaluleke kakhulu kumela umlando kusukela ku-9/11 kuze kube ngumthetho weSonto. Isikhathi sokubekwa uphawu kwabantu abayikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane simelwe umjikelezo weJubili weshumi nesikhombisa kusukela kuJosiya kuze kube ngu-Okthoba 22. Ishumi nesikhombisa liwuphawu oluhlotshaniswa nezehlakalo ezinkulu zesikhathi sokubekwa uphawu, futhi inani eliyishumi nesikhombisa liyindawo lapho amasondo kaHezekeli ephambana khona.

Emlandweni ofihlekile wevesi lamashumi amane encwadini kaDaniyeli, njengoba uvezwa emavesini eshumi kuya kweleshumi nanhlanu esahluko esifanayo, udrako uhlotshaniswa nenombolo ethi “17” ngokubusa kukaPtolemy. Umlando osukela empini yaseRaphia esevesini leshumi nanye kuya empini yasePanium esevesini leshumi nanhlanu uthatha iminyaka engu-“17”. Lowo mlando ubeka uDonald Trump maphakathi neminyaka eyishumi nesikhombisa emelelwa yilezo zimpi ezimbili. Umfanekiso wesilo owakhiwa futhi omiswa nguTrump e-United States umelelwa yiminyaka engu-“17” kusukela onyakeni ka-313 kuya onyakeni ka-330. Evesini lokuqala lesahluko sokuqala, uHezekeli usonyakeni wamashumi amathathu womjikelezo weJubili wesi-17. Wake waphupha yini ukuthi inombolo eyishumi nesikhombisa yayimelela elinye lamasondo uHezekeli awabona eNdaweni eNgcwelengcwele?

UHezekeli uwuphawu lwalabo ngesikhathi sokubekwa uphawu abathi ngokukholwa bangene eNdaweni eNgcwelengcwele Kakhulu. Bangabapristi bakaPetru.

Nani futhi, njengamatshe aphilayo, niyakhiwa nibe yindlu yokomoya, ubupristi obungcwele, ukuze ninikele imihlatshelo yokomoya, eyamukelekayo kuNkulunkulu ngoJesu Kristu. 1 Petru 2:5.

Bathunywe ukuba bethule isigijimi kubantu ababekade bengabesivumelwano sikaNkulunkulu, abasuke bedlulwa ngaleso sikhathi; nakuba bexwayiswa kusengaphambili, abantu ababekade bengabesivumelwano sikaNkulunkulu ngeke babone noma bezwe.

Wasesethi kimi: Ndodana yomuntu, yenza isisu sakho sidle, ugcwalise amathumbu akho ngalolu gombolo engikunika lona. Ngase ngiludla; lwaba semlonyeni wami njengoluju ngobumnandi. Wasesethi kimi: Ndodana yomuntu, hamba uye endlini ka-Israyeli, ukhulume kubo ngamazwi ami. Ngokuba awuthunyelwanga kubantu benkulumo engaziwayo nolimi olunzima, kodwa endlini ka-Israyeli; hhayi ezizweni eziningi zenkulumo engaziwayo nolimi olunzima, amazwi azo ongeke uwaqonde. Impela, ukuba bengikuthumile kuzo, bezizokulalela. Kodwa indlu ka-Israyeli ayiyikukulalela; ngokuba ayiyikulalela mina; ngokuba yonke indlu ka-Israyeli inobuso obulukhuni nenhliziyo elukhuni. Bheka, ngenze ubuso bakho baqina bumelane nobuso babo, nesiphongo sakho saqina simelane neziphongo zabo. Isiphongo sakho ngisenzile saba lukhuni njengedayimani, lukhuni kunetshe lensengetsha; ungabesabi, ungadangali ngenxa yokubukeka kwabo, noma beyindlu ehlubukayo. Hezekeli 3:3–9.

UHezekeli uyalwa ukuba amemezele isigijimi kubantu ababengabesivumelwano, njengoba bemelwe amaProthestani emlandweni wenhlangano kaMiller kanye nebandla lama-Adventist oSuku Lwesikhombisa laseLawodikeya ezinsukwini zokugcina. Uma enqaba ukumemezela lesi sigijimi, igazi lalabo abashiywe bengaxwayisiwe liyoba phezu kwakhe.

Ndodana yomuntu, ngikumisile ukuba ube umlindi wendlu ka-Israyeli; ngalokho yizwa izwi emlonyeni wami, ubaxwayise ngokusuka kimi. Lapho ngithi komubi, Uyakufa nokufa; wena ungamxwayisi, ungakhulumi ukumxwayisa omubi endleleni yakhe embi, ukuze usindise ukuphila kwakhe, lowo mubi uyakufa ebubini bakhe; kodwa igazi lakhe ngiyakulifuna esandleni sakho. Kepha uma umxwayisa omubi, angaphenduki ebubini bakhe nasendleleni yakhe embi, yena uyakufa ebubini bakhe; kodwa wena usindisile umphefumulo wakho. Futhi, lapho olungileyo ephenduka ekulungeni kwakhe, enze ububi, mina ngibeke isikhubekiso phambi kwakhe, uyakufa; ngenxa yokuthi awumxwayisanga, uyakufa esonweni sakhe, nokulunga kwakhe akwenzileyo akuyikukhunjulwa; kodwa igazi lakhe ngiyakulifuna esandleni sakho. Nokho uma umxwayisa olungileyo, ukuba olungileyo angoni, yena angoni, uyakuphila nokuphila, ngokuba exwayisiwe; nawe usindisile umphefumulo wakho. Hezekeli 3:17–21.

Ezahlukweni zokuqala “eziyishumi nanye” zikaHezekeli, waboniswa ukubhujiswa kweJerusalema, okwachazwa ngemibono eseceleni komfula iKhebari, ethafeni naseJerusalema. Wathunywa ukuba amemezele isixwayiso ngesahlulelo esiseduze esizokwehlela iJerusalema. Umlayezo wesixwayiso ngesahlulelo esiseduze esizokwehlela iJerusalema uyisixwayiso esinikezwa kuqala ibandla lamaSeventh-day Adventist laseLawodisiya. Lesi sixwayiso siveza isahlulelo nokwaliwa kwabantu bakaNkulunkulu abaseJerusalema abangenalo uphawu lukaNkulunkulu. Isixwayiso esafanekiswa nguHezekeli siyisixwayiso somthetho weSonto osuzofika maduze.

Kulezo zahluko zokuqala eziyishumi nanye lapho la maqiniso ebekwa khona, uHezekeli wenziwa abe yisimungulu, futhi kamuva ukhuluma kuphela lapho uNkulunkulu emvulela umlomo wakhe ngokukhethekile; futhi lokhu kuqhubeka kuze kube sekubhujisweni kweJerusalema, lapho ephinda ekwazi ukukhuluma khona.

Khona-ke umoya wangena kimi, wangimisa ngezinyawo zami, wakhuluma nami, wathi kimi: Hamba, uzivalele ngaphakathi endlini yakho. Kepha wena, ndodana yomuntu, bheka, bayakukubopha ngezintambo, bakubophe ngazo, futhi awuyikuphuma uye phakathi kwabo; ngenze ulimi lwakho lunamathele olwangeni lomlomo wakho, ukuze ube yisimungulu, ungabi ngumkhuzi kubo, ngokuba bayindlu enenkani. Kepha lapho ngikhuluma nawe, ngiyakuvula umlomo wakho, usho kubo ukuthi: Isho kanje iNkosi uJehova; ozwayo makezwe; noyekayo makeyeke; ngokuba bayindlu enenkani. Hezekeli 3:24–27.

Lapho iJerusalema liwa, uHezekeli wayesengakhuluma futhi.

Kwase kuthi ngomnyaka weshumi nambili wokuthunjwa kwethu, ngenyanga yeshumi, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, kwafika kimi owayephunyukile eJerusalema, ethi: Umuzi usushaywe. Isandla seNkosi sase siphezu kwami kusihlwa, ngaphambi kokufika kwalowo owayephunyukile; sase sivule umlomo wami kwaze kwaba yilapho efika kimi ekuseni; umlomo wami wavuleka, angabe ngisaba yisimungulu. Hezekeli 33:21, 22.

Ukuwa kweJerusalema kufanekisela ukuwa kwebandla lama-Seventh-day Adventist laseLawodikeya ezinsukwini zokugcina. Lokho kuwa kwenzeka ngenkathi labo ababekwa uphawu eJerusalema esahlukweni sesishiyagalolunye sebephakanyiswa njengebandla elinqobile. AbaseLawodikeya abangaphakathi kweJerusalema bayakhishwa, kanti abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane bayaphakanyiswa njengoba kusungulwa umbuso wenkazimulo. Lowo mbuso wenkazimulo wafanekiselwa ngokusungulwa kombuso womusa esiphambanweni. Umbuso womusa esiphambanweni uhambisana nombuso wenkazimulo ngesikhathi somthetho wangeSonto, futhi le mibuso emibili ibekwa ochungechungeni lomlando wesiprofetho olutholakala encwadini kaHezekeli. Izahluko zokuqala eziyishumi nanye, lapho incwadi kaHezekeli ibekwa engqikithini yendlu engcwele, ziphathelene nokuhlanzwa kwebandla likaNkulunkulu njengoba abantu baKhe beguquka besuka ekubeni yibandla elisempini, elichazwa njengelakhiwe ukolweni nokhula, beba yibandla elinqobile, elakhiwe umnikelo kakolweni wePhentekoste.

Nawe, nkosana yakwa-Israyeli engcolile, embi, osuku lwayo selufikile, lapho ububi buyofinyelela ekupheleni, usho kanje uJehova uNkulunkulu: Susa umqhele wasekhanda, ukhumule umqhele wobukhosi; lokhu ngeke kusaba njengakuqala; phakamisa ophansi, wehlise ophakeme. Ngiyakulichitha, ngilichithe, ngilichithe; futhi ngeke lisaba khona, kuze kufike yena okulilungelo lakhe; ngiyakulinika yena. Hezekeli 21:25–27.

UZedekiya wayeyinkosi yokugcina yakwaJuda, futhi uyena “umbusi omubi wakwa-Israyeli, osuku lwakhe selufikile” kulawo mavesi. UNebukhadinezari wayeselungele ukuthumba iJerusalema, futhi umqhele kaZedekiya kwakuzosuswa yiBabiloni, yona eyayizochithwa ngamaMede namaPheresiya, wona-ke achithwe ngamaGreki, wona achithwe yiRoma. Ukuchithwa kwesithathu kufinyelela eRoma, okuwumlando ngesikhathi iNkosi “okungelungelo layo” iyakwamukela umqhele wombuso womusa ekumisweni kwalowo mbuso esiphambanweni.

“Kumholi omubi ongcolile” kwase kufikile usuku lokwahlulelwa kokugcina. “Susa isigqoko sobukhosi,” kwasho iNkosi ngomthetho wayo, “ukhumule nomqhele.” Kwaze kwaba yilapho uKristu uqobo lwakhe emisa umbuso waKhe lapho uJuda aphinda avunyelwa ukuba abe nenkosi. “Ngiyakulichitha, ngilichithe, ngilichithe,” kwaba ngumyalelo wobuNkulunkulu mayelana nesihlalo sobukhosi sendlu kaDavide; “futhi aliyikuba khona, aze afike lowo okufanele lona ngokwelungelo; mina ngiyakumnika lona.” Hezekeli 21:25–27.” Prophets and Kings, 451.

Esikhathini semvula yamuva, esaqala lapho kuqala ukwahlulelwa kwabaphilayo ngo-9/11, uKristu umisa umbuso waKhe wenkazimulo.

“Lapho izingelosi ezine ziyekela, uKristu uzomisa umbuso waKhe.” Spalding and Magan, 3.

Inkathi yokulungiselela iqala ngo-9/11, futhi ngesikhathi somthetho weSonto intaba engcwele ekhazimulayo iphakanyiswa ngaphezu kwawo wonke amagquma nezintaba.

Izwi u-Isaya indodana ka-Amozi alibona mayelana noJuda neJerusalema. Kuyakuthi ngezinsuku zokugcina intaba yendlu kaJehova imiswe esiqongweni sezintaba, iphakanyiswe ngaphezu kwamagquma; zonke izizwe ziyakugelezela kuyo. Abantu abaningi bayakuya bathi: Wozani, sikhuphukele entabeni kaJehova, endlini kaNkulunkulu kaJakobe; uyakusifundisa izindlela zakhe, sihambe emikhondweni yakhe; ngokuba eSiyoni kuyakuphuma umthetho, nezwi likaJehova eJerusalema. Isaya 2:1–3.

Ngo-9/11, imimoya yakhululwa yase ibanjwa futhi, ngaleyo ndlela kwaphawulwa ukuqala kokumiswa kombuso kaDaniyeli wesibili, omelwe njengelitshe elinqunywe entabeni eligcwalisa umhlaba wonke.

“Lo mbono wanikezwa ngo-1847 ngesikhathi kwakukhona abazalwane bama-Adventi abambalwa kakhulu abagcina iSabatha, futhi phakathi kwalaba kwakukhona abambalwa kuphela ababecabanga ukuthi ukugcinwa kwaso kwakubaluleke ngokwanele ukudweba umugqa wokwehlukanisa phakathi kwabantu bakaNkulunkulu nabangakholwayo. Manje ukugcwaliseka kwalowo mbono sekuqala ukubonakala. ‘Ukuqala kwaleso sikhathi sosizi,’ okukhulunywa ngaso lapha, akubhekiseli esikhathini lapho izinhlupho zizoqala ukuthululwa khona, kodwa kubhekisa esikhathini esifushane esandulela ukuthululwa kwazo, ngesikhathi uKristu esesendaweni engcwele. Ngaleso sikhathi, ngenkathi umsebenzi wensindiso usuphetha, usizi luyobe lufika emhlabeni, nezizwe ziyakuthukuthela, nokho ziyobanjwa ukuze zingavimbi umsebenzi wengelosi yesithathu. Ngaleso sikhathi ‘imvula yakamuva,’ noma ukuvuselelwa okuvela ebukhoneni beNkosi, iyofika, ukunikeza amandla ezwini elikhulu lengelosi yesithathu, nokulungiselela abangcwele ukuba beme esikhathini lapho izinhlupho eziyisikhombisa zokugcina ziyothululwa khona.” Early Writings, 85.

UKristu umisa umbuso waKhe ongunaphakade ngesikhathi semvula yokugcina, futhi umbuso waKhe uhlanganisa umbuso womusa owamiswa esiphambanweni kanye nombuso waKhe wenkazimulo ngesikhathi somthetho weSonto. UZedekiya kuya eBhabhiloni (umbuso woku-1), kuya kwelamaMede namaPheresiya (umbuso woku-2), kuya eGrisi (umbuso woku-3) kuze kube seRoma yobuqaba (umbuso woku-4), kukhomba umlando oholela embusweni womusa. Lowo mlando ukhomba uchungechunge lomlando oluhambisanayo olusuka eRoma lobuPapa (iBhabhiloni likamoya—umbuso wesi-5), luye e-United States (iMedo-Persia likamoya—umbuso wesi-6), luye eZizweni Ezihlangene (iGrisi likamoya—umbuso wesi-7), luqhubeke luye enhlanganweni ephindwe kathathu yedrako, yesilo, neyomprofethi wamanga, okuthi ndawonye kwakhe iRoma yesimanje (iRoma likamoya—umbuso wesi-8 ophuma kweyisikhombisa).

Ukunqoba kwalowo mbuso kuDaniyeli ezimbili kufanekiswa yidwala, kanti abathembekileyo bakaNkulunkulu bangamatshe ethempelini.

Nani futhi, njengamatshe aphilayo, nakhiwa nibe yindlu yomoya, ubupristi obungcwele, ukuze ninikele ngemihlatshelo yomoya, eyamukelekayo kuNkulunkulu ngoJesu Kristu. 1 Petru 2:5.

Lowo mbuso waphakade unqoba imibuso yezwe futhi ugcwalisa umhlaba wonke. KuHezekeli isahluko samashumi amane kuze kube sekupheleni kwencwadi yakhe, lowo mbuso ofanayo umelelwa njengethempeli eligcwalisa umhlaba ngamanzi okuphila.

Sizoqhubeka ngalezi zinto esihlokweni esilandelayo.