UHezekeli waziwa ngokuthi “umprofethi wokulila,” ngoba uyisifanekiselo salabo abayinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, okuthi esahlukweni sesishiyagalolunye sencwadi yakhe balile (bebubula futhi bekhala) ngenxa yezinengiso ezenziwa ezweni nasebandleni. Kuleso siqephu esivela ku-Testimonies esasicaphune esihlokweni esedlule, uDade White wabhala, “Umprofethi uqobo wayengowezizwe ezweni elingelakhe, lapho ukubusa kwesifiso esingenamkhawulo kanye nonya olunesihluku kwakuphakeme ngaphezu kwakho konke. Lokho akubona nakuzwa ngobushiqela babantu nangokona kwabo kwahlupha umphefumulo wakhe, futhi walila kabuhlungu imini nobusuku.”
Abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane bayibo “abaxoshiweyo bakwa-Israyeli,” ababesakazekile, njengoba kufanekiswa nguHezekeli ethathwa ebugqilini. Inqubo yokubekwa uphawu efanekiswa kuHezekeli isahluko sesishiyagalolunye iyafana naleyo yesAmbulo isahluko sesikhombisa, futhi zombili lezo zahluko zifanekiswa njengesezizokwenzeka ezinsukwini zokugcina.
“Lokhu kubekwa uphawu kwezinceku zikaNkulunkulu kuyikho kanye lokho okwaboniswa uHezekeli embonweni.” Testimonies to Ministers, 445.
Evela esihlalweni sobukhosi, uNkulunkulu uqondisa amakherubi, wona abe eselawula amasondo. UHezekeli kwakufanele aqonde ngombono ukuthi uNkulunkulu wayelawula, ngisho nangesikhathi lapho konke kwakubonakala kusekudidekeni. USister White uthi “ngendlela efanayo” ngemva kokubeka obala ukwakheka kukaNkulunkulu esihlalweni sobukhosi, oqondisa amakherubi ayephethe izindaba zomhlaba, njengoba echaza uJohane esendaweni engcwele lapho uKristu ayehamba phakathi kwamabandla ayisikhombisa. UHezekeli noJohane bayizimpawu zalabo abaphila ngesikhathi sokubekwa uphawu sabayikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane abathi, njengoba ugqozi luloba, “Izigigaba eziyokwenziwa emhlabeni wethu azikaze ngisho ziphushwe emicabangweni.”
Ngokuqinisekile, ngesikhathi uDade uWhite ebhala lawo mazwi, lawo mazwi ayeyiqiniso; kodwa ngesikhathi sokubekwa uphawu athola ukugcwaliseka kwawo okuphelele. Eminyakeni engamashumi amabili edlule noma cishe, ngabe wawungacabanga yini ngalokho okwenzeka manje emhlabeni mayelana nokuvunguzela kwezinkumbi zobu-Islamu? Izinkumbi njengophawu lobu-Islamu esahlukweni sesishiyagalolunye seSambulo zihlanganisa ukufuduka kwezinkumbi zasenyakatho ye-Afrika emvelweni. Lezo zinkumbi ezivunguzelayo, endleleni yazo yokufuduka e-Afrika, ziyahambelana nesimo sezwe esathathwa ubu-Islamu. Ubu-Islamu buyinzalo ka-Ishmayeli, futhi unina ka-Ishmayeli kwakunguHagari. UHagari usho “ukundiza” noma “ukubaleka.” Ngesi-Arabhu igama livamise ukubhalwa ngokuthi Hajar (هاجر), futhi lixhumene nempande efanayo esinika igama elithi Hijra (ukufuduka/ukubaleka kukaMuhammad). Izimpande zobu-Islamu zihlotshaniswa hhayi kuphela nokuvunguzela kwezinkumbi, kodwa lezo zimpande zihlanganisa nencazelo yokufuduka. Ngabe ukhona owake waphupha ukuthi ukufuduka okungekho emthethweni kwakuyisibonakaliso senkumbi yobu-Islamu?
Ingabe ukhona owaphupha ukuthi amakhomanisi omhlaba wonke ayokwakha umfelandawonye nezixuku zamaSulumane? Kokubili u-Islam namandla kadrako wabaholi bomhlaba wonke kukhuphuka kuphuma emgodini ongenasiphelo ngokweSambulo 9/11 ngokulandelana kwazo, kanti lowo mgodi ongenasiphelo umele ukubonakaliswa kwamandla kaSathane. Bobabili laba ababambisene njengamanje bayizikhali zikaSathane ngokwemibhalo yeqiniso.
“‘Lapho sebeqedile [sebeqedisa] ubufakazi babo.’ Isikhathi lapho ofakazi ababili kwakufanele baprofethe begqoke indwangu yamasaka saphela ngo-1798. Njengoba babesondela ekupheleni komsebenzi wabo ekusithekeni, kwakuzakwenziwa impi phezu kwabo yilawo mandla amelwe ‘njengesilo esenyuka siphuma emgodini ongenasiphelo.’ Ezinhlakeni eziningi zaseYurophu amandla ayebusa eBandleni naseMbuso aye, amakhulu eminyaka, elawulwa nguSathane, ngesikhungo sobupapa. Kodwa lapha kuvezwa ukubonakaliswa okusha kwamandla kaSathane.” The Great Controversy, 268.
Lapha uDade White ukhomba ukufika kobusoshiyali esikhathini seNguquko yaseFrance, kuyilapho ephawula futhi ukuthi uSathane ulawula namandla obupapa. Amandla obupapa nawo aphuma emgodini ongenasiphelo esAmbulelweni isahluko seshumi nesikhombisa, futhi esahlukweni sesishiyagalolunye seSambulo, ubuSulumane buyintuthu eyaphuma emgodini ongenasiphelo. Iphuzu lisalokhu limi; ingabe ugqozi lwalusho ngempela ukuthi, “Izigcawu ezizokwenzeka emhlabeni wethu azikakaze zicatshangwe ngisho nokucatshangwa?” Ubani owacabanga ukuthi ubuSulumane manje buyosabalala kulo lonke elaseYurophu futhi manje behlela phezu kwamazwe aseMelika? Ingabe wacabanga ukuthi izinkumbi zaziyosakazwa emhlabeni wonke ngabahwebi bomhlaba beZizwe Ezihlangene, iNhlangano YaseYurophu, neqembu lentando yeningi lase-United States?
Ngubani owaphupha ukuthi izikhungo zemfundo zaziyonqotshwa umfelandawonye wobuKhomanisi nobuSulumane manje osuxhaswa ngemali yentela yezakhamuzi, ezingazange neze zihlose ukuthi leyo mali yazo yentela isetshenziselwe ukubhubhisa isizwe esihlinzeka ngayo leyo mali yentela.
Ngubani owaphupha ukuthi iGreat Britain ingakhuthaza futhi ivikele ukuthi amantombazane amhlophe adlwengulwe ngamaqembu ezigelekeqe, athunjwe, aboshwe, futhi abulawe yiSulumane? Abaningi baveza iqiniso lokuthi yonke inqubo yobukhomanisi eyake yabakhona emlandweni wesintu ibe ukwehluleka okuphelele, kodwa izithelo zobusoshiyali baseBritain ziyisigwebo esikhulu phezu kobusoshiyali, njengokwehluleka kwemibono yezomnotho neyezepolitiki yalolo hlelo.
Ubani owayengake aphuphe ukuthi abathengisi bomhlaba bangavunyelwa ukwethula ubuthi ukuze benze ukubulawa kwabantu ngobuningi kwabantu abangaphezu kwezigidi eziyishumi nesikhombisa?
Ubani owacabanga ukuthi amadoda afana noGeorge Soros, uBill Gates no-Anthony Fauci angavunyelwa ukuba afeze izenzo zawo zobubi zobudemoni ngaphandle kwanoma yimiphi nhlobo imiphumela?
Lapho uDade White ethi izigcawu ezaziyokwenzeka zazingeke ziphuphelwe, wakusho lokho esimweni sesikhathi sokubekwa uphawu kwabantu abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Wayeqhubekisa amazwi akhe ngemva kokuphawula kwakhe ngesixwayiso sikaKristu kuMathewu amashumi amabili nane, lapho abhala khona, “Lezi zifundo zenzelwe ukusizakala kwethu. Kudingeka sigxilise ukholo lwethu kuNkulunkulu, ngokuba phambi kwethu nje kukhona isikhathi esiyovivinya imiphefumulo yabantu. UKristu, eNtabeni YemiNqumo, walandisa kabusha izahlulelo ezesabekayo ezazizokwandulela ukuza Kwakhe kwesibili.”
Izifundo ayesanda kubhekisela kuzo kwakuyizifanekiso zikaHezekeli noJohane bobabili esendlini engcwele befunda ukuqonda ukuthi uNkulunkulu ulawula zonke izinto. Kulesi siphithiphithi nasokuvukeleni osekusaqhubeka manje, isipithiphithi nokuvukela okuyoqhubeka kuphela kwande njengoba umlando uqhubekela phambili, labo abayizithunywa zikaNkulunkulu, njengoba bemelwe hhayi nguHezekeli noJohane kuphela ethempelini, kodwa nango-Isaya, bayoyinqamula kuphela imikhondo yomlando ngendlela ekhazimulisa iNkosi uma beqonda ukuthi ngisho nezinto esingakaze siziphuphe zisengaphansi kokulawulwa nguNkulunkulu.
Lawo masondo ahlangana namanye amasondo ahlanganisa izigameko ezingakaze ziphuphelwe, futhi yizo izigameko ezenzeka ngesikhathi sokubekwa uphawu esaqala ngo-9/11. Izifundo okumelwe zifundwe zifundwa kuphela yilabo abathi ngokukholwa bangene eNdaweni eNgcwele Kakhulu babone uKristu nokukhanya kwaKhe kukhanya kusuka eMphongolweni. Lapho leyo nkazimulo ibonwa njengoba imelwe nguDaniyeli esahlukweni seshumi, iqembu elizuzayo ekukhanyeni lihlukaniswa kulabo ababalekela umbono.
Mina Daniyeli ngedwa ngabona umbono; ngokuba amadoda ayenami awazange awubone umbono; kodwa kwehlela phezu kwawo ukuthuthumela okukhulu, aze abaleka ayocasha. Daniyeli 10:7.
Kunokunye okuningi kakhulu okungatholakala kule ndima esihlokweni esandulele, kodwa sizokhuluma ngesondo njengoba siphetha lesi sihloko. Siye saqaphela esihlokweni esidlule uphawu lwenombolo engamashumi amabili nanhlanu, futhi ngaphambi kwalokho sachitha isikhathi ngenombolo engamashumi amathathu. Ukukhanya okuvela encwadini kaHezekeli akusikho nje kuphela okwezinombolo eziyizimpawu, kodwa kuyafaneleka ukuba siqale sizijwayeze ezinye zalezo zimpawu zezinombolo ngaphambi kokuba siqale ukuveza ukucaca phakathi kokudideka.
Ishumi nesikhombisa
Iziphrofetho ezintathu zeminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu zikhomba isikhathi seminyaka eyishumi nesikhombisa esiqala ekupheleni komlando webandla laseSmirna. Kusukela ku-313 kuya ku-330, iminyaka eyishumi nesikhombisa ifanekisela ukumiswa komfanekiso wesilo.
Iminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu eyaqala ngo-457 BC yaphela ngo-207 BC, eminyakeni eyisikhombisa emva kwempi yaseRaphia futhi eminyakeni eyishumi ngaphambi kwempi yasePanium. Kusukela eRaphia kuya ePanium kwakuyiminyaka eyishumi nesikhombisa, futhi imelela umlando ofihlekile wevesi lamashumi amane njengoba uvezwe emavesini eshumi nanye kuya kweleshumi nanhlanu kuDaniyeli ishumi nanye.
UPtolemy IV Philopator (owaziwa nangokuthi uPtolemy IV) wayengumbusi owanqoba eMpini yaseRaphia ngo-217 BC. Wabusa njengenkosi (nanjengoFaro) waseGibhithe lamaPtolemy kusukela ngo-221 BC kuze kube ngu-204 BC; ngaleyo ndlela wabusa iminyaka eyishumi nesikhombisa. Waqala ukubusa kwakhe ngaphambi kwempi yaseRaphia, kodwa washona ngaphambi kwempi yasePanium.
Impi yaseRaphia emele iMpi yase-Ukraine yaqala ngonyaka ka-2014 lapho i-United States yaletha uguquko lombala e-Ukraine. UPtolemy IV, inkosi yaseningizimu, umele ngokwesifaniso uVladimir Putin, owaqala ukubusa ngonyaka ka-2000, okuwunyaka owandulela ukuqala kokubekwa uphawu kwabeyizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane ngonyaka ka-2001. NjengoPtolemy, noPutin waqala ukubusa ngaphambi kwempi yase-Ukraine, efanekiselwa yimpi yaseRaphia eqala ngonyaka ka-2014. Ngaphambi kwePanium, uPutin, njengoba efanekiselwa nguPtolemy, uyasuswa. UPutin waqala ukubusa ngonyaka ka-2000, ngalokho evumelaniswa nokuqala kwesikhathi sokubekwa uphawu esaqala ngonyaka olandelayo, ka-2001. Iminyaka eyishumi nesikhombisa engokomfanekiso, njengoba imelwe nguPtolemy, ikhomba isikhathi uPutin abusa ngaso, futhi ubusa phakathi nesikhathi sokubekwa uphawu.
UTrump, omelelwe ngokuphela kweminyaka engamakhulu amabili namashumi amahlanu eyaqala ngo-457 BC, utholakala emlandweni ofihlekile ofanayo noPutin, umlando oyiminyaka eyishumi nesikhombisa oqala empini yaseRaphia. Udrako (uPutin) nomprofethi wamanga (uTrump) batholakala ngaphakathi kwalowo mlando ofihlekile. Kulo mlando isilo, esimelelwe ngokuthi “abaphangi babantu bakho,” okufanekisela amandla obupapa, sitholakala ekugcineni kweminyaka eyishumi nesikhombisa kusukela eRaphia kuya ePanium.
Unyaka ka-321 umelela umthetho weSonto e-United States, futhi u-321 utholakala phakathi kwesikhathi seminyaka eyishumi nesikhombisa kusukela eMthethweni WaseMilan ngo-313 kuze kube ukuhlukaniswa kombuso ngo-330.
Umlando omelwe kusukela ePhasikeni Elikhulu likaJosiya, njengoba libizwa kanjalo, uqala umjikelezo weJubili weshumi nesikhombisa wamaJuda. Kusukela ePhasikeni likaJosiya, okuyiyona mvuselelo enkulu kunazo zonke eTestamenteni Elidala, kuze kube ngu-Okthoba 22, kumela umlando wamaMillerite kusukela ngo-Agasti 11, 1840 kuze kube ngu-Okthoba 22, 1844, kodwa okubaluleke kakhulu kumela umlando kusukela ku-9/11 kuze kube ngumthetho weSonto. Isikhathi sokubekwa uphawu kwabantu abayikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane simelwe umjikelezo weJubili weshumi nesikhombisa kusukela kuJosiya kuze kube ngu-Okthoba 22. Ishumi nesikhombisa liwuphawu oluhlotshaniswa nezehlakalo ezinkulu zesikhathi sokubekwa uphawu, futhi inani eliyishumi nesikhombisa liyindawo lapho amasondo kaHezekeli ephambana khona.
Emlandweni ofihlekile wevesi lamashumi amane likaDaniyeli, njengoba umelwe emavesini alishumi kuya kweleshumi nanhlanu esahluko esifanayo, udrako uhlotshaniswa nenombolo ethi “17” ngokubusa kukaPtolemy. Umlando osuka empini yaseRaphia yevesi leshumi nanye uye empini yaseRaphia yevesi leshumi nanhlanu uyiminyaka eyi-“17”. Lowo mlando ubeka uDonald Trump maphakathi naleyo minyaka eyishumi nesikhombisa emelwe yilezo zimpi ezimbili. Umfanekiso wesilo owakhiwa wamiswa nguTrump e-United States umelwe yiminyaka eyi-“17” kusukela ku-313 kuya ku-330. Evesini lokuqala lesahluko sokuqala uHezekeli usemnyakeni wamashumi amathathu womjikelezo weJubili “wesi-17”. Wake waphupha yini ukuthi inombolo eyishumi nesikhombisa yayimelela elinye lamasondo uHezekeli alibona eNdaweni eNgcwelengcwele?
UHezekeli uwuphawu lwalabo ngesikhathi sokubekwa uphawu abathi ngokukholwa bangene eNdaweni eNgcwelengcwele Kakhulu. Bangabapristi bakaPetru.
Nani futhi, njengamatshe aphilayo, niyakhiwa nibe yindlu yokomoya, ubupristi obungcwele, ukuze ninikele imihlatshelo yokomoya, eyamukelekayo kuNkulunkulu ngoJesu Kristu. 1 Petru 2:5.
Bathunyiwe ukuba bethule umlayezo kubantu bakaNkulunkulu besivumelwano sangaphambili, asebedlulwa ngaleso sikhathi, nakuba bexwayiswe ngaphambili ukuthi abantu bakaNkulunkulu besivumelwano sangaphambili abayikubona noma bezwe.
Wasesethi kimi: Ndodana yomuntu, yenza isisu sakho sidle, ugcwalise amathumbu akho ngalolu gombolo engikunika lona. Ngase ngiludla; lwaba semlonyeni wami njengoluju ngobumnandi. Wasesethi kimi: Ndodana yomuntu, hamba uye endlini ka-Israyeli, ukhulume kubo ngamazwi ami. Ngokuba awuthunyelwanga kubantu benkulumo engaziwayo nolimi olunzima, kodwa endlini ka-Israyeli; hhayi ezizweni eziningi zenkulumo engaziwayo nolimi olunzima, amazwi azo ongeke uwaqonde. Impela, ukuba bengikuthumile kuzo, bezizokulalela. Kodwa indlu ka-Israyeli ayiyikukulalela; ngokuba ayiyikulalela mina; ngokuba yonke indlu ka-Israyeli inobuso obulukhuni nenhliziyo elukhuni. Bheka, ngenze ubuso bakho baqina bumelane nobuso babo, nesiphongo sakho saqina simelane neziphongo zabo. Isiphongo sakho ngisenzile saba lukhuni njengedayimani, lukhuni kunetshe lensengetsha; ungabesabi, ungadangali ngenxa yokubukeka kwabo, noma beyindlu ehlubukayo. Hezekeli 3:3–9.
UEzekiyeli uyala ukuba amemezele umlayezo kubantu besivumelwano bangaphambili njengoba bemelwe amaProthestani omlando kaMiller kanye neBandla labaSeventh-day Adventist laseLawodikeya ezinsukwini zokugcina. Uma enqaba ukumemezela lowo myalezo, igazi lalabo abasale bengaxwayisiwe liyakuba phezu kwakhe.
Ndodana yomuntu, ngikumisile ukuba ube umlindi wendlu ka-Israyeli; ngalokho yizwa izwi emlonyeni wami, ubaxwayise ngokusuka kimi. Lapho ngithi komubi, Uyakufa nokufa; wena ungamxwayisi, ungakhulumi ukumxwayisa omubi endleleni yakhe embi, ukuze usindise ukuphila kwakhe, lowo mubi uyakufa ebubini bakhe; kodwa igazi lakhe ngiyakulifuna esandleni sakho. Kepha uma umxwayisa omubi, angaphenduki ebubini bakhe nasendleleni yakhe embi, yena uyakufa ebubini bakhe; kodwa wena usindisile umphefumulo wakho. Futhi, lapho olungileyo ephenduka ekulungeni kwakhe, enze ububi, mina ngibeke isikhubekiso phambi kwakhe, uyakufa; ngenxa yokuthi awumxwayisanga, uyakufa esonweni sakhe, nokulunga kwakhe akwenzileyo akuyikukhunjulwa; kodwa igazi lakhe ngiyakulifuna esandleni sakho. Nokho uma umxwayisa olungileyo, ukuba olungileyo angoni, yena angoni, uyakuphila nokuphila, ngokuba exwayisiwe; nawe usindisile umphefumulo wakho. Hezekeli 3:17–21.
Ezahlukweni zokuqala “eziyishumi nanye” zikaHezekeli, waboniswa ukubhujiswa kweJerusalema, okwachazwa ngemibono eseceleni komfula iKhebari, ethafeni naseJerusalema. Wathunywa ukuba amemezele isixwayiso ngesahlulelo esiseduze esizokwehlela iJerusalema. Umlayezo wesixwayiso ngesahlulelo esiseduze esizokwehlela iJerusalema uyisixwayiso esinikezwa kuqala ibandla lamaSeventh-day Adventist laseLawodisiya. Lesi sixwayiso siveza isahlulelo nokwaliwa kwabantu bakaNkulunkulu abaseJerusalema abangenalo uphawu lukaNkulunkulu. Isixwayiso esafanekiswa nguHezekeli siyisixwayiso somthetho weSonto osuzofika maduze.
Kulezo zahluko zokuqala eziyishumi nanye lapho la maqiniso ebekwa khona, uHezekeli wenziwa abe yisimungulu, futhi kamuva ukhuluma kuphela lapho uNkulunkulu emvulela umlomo wakhe ngokukhethekile; futhi lokhu kuqhubeka kuze kube sekubhujisweni kweJerusalema, lapho ephinda ekwazi ukukhuluma khona.
Khona-ke umoya wangena kimi, wangimisa ngezinyawo zami, wakhuluma nami, wathi kimi: Hamba, uzivalele ngaphakathi endlini yakho. Kepha wena, ndodana yomuntu, bheka, bayakukubopha ngezintambo, bakubophe ngazo, futhi awuyikuphuma uye phakathi kwabo; ngenze ulimi lwakho lunamathele olwangeni lomlomo wakho, ukuze ube yisimungulu, ungabi ngumkhuzi kubo, ngokuba bayindlu enenkani. Kepha lapho ngikhuluma nawe, ngiyakuvula umlomo wakho, usho kubo ukuthi: Isho kanje iNkosi uJehova; ozwayo makezwe; noyekayo makeyeke; ngokuba bayindlu enenkani. Hezekeli 3:24–27.
Lapho iJerusalema liwa, uHezekeli wayesengakhuluma futhi.
Kwase kuthi ngomnyaka weshumi nambili wokuthunjwa kwethu, ngenyanga yeshumi, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, kwafika kimi owayephunyukile eJerusalema, ethi: Umuzi usushaywe. Isandla seNkosi sase siphezu kwami kusihlwa, ngaphambi kokufika kwalowo owayephunyukile; sase sivule umlomo wami kwaze kwaba yilapho efika kimi ekuseni; umlomo wami wavuleka, angabe ngisaba yisimungulu. Hezekeli 33:21, 22.
Ukuwa kweJerusalema kufanekisela ukuwa kwebandla lama-Seventh-day Adventist laseLawodikeya ezinsukwini zokugcina. Lokho kuwa kwenzeka ngesikhathi labo ababebekwe uphawu eJerusalema esahlukweni sesishiyagalolunye sebephakanyiswa njengelokuba yibandla elinqobayo. AmaLawodikeya angaphakathi kweJerusalema ayakhishwa, kuthi abayikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane baphakanyiswe njengoba kusungulwa umbuso wenkazimulo. Lowo mbuso wenkazimulo wawufanekiswe ngokusungulwa kombuso womusa esiphambanweni. Umbuso womusa esiphambanweni uhambelana nombuso wenkazimulo emthethweni weSonto, futhi leyo mibuso emibili ifakwa ekuhlelweni komlando wesiprofetho otholakala encwadini kaHezekeli. Izahluko zokuqala eziyishumi nanye, lapho uHezekeli ebekwa esimweni sendawo engcwele, zikhuluma ngokuhlanzwa kwebandla likaNkulunkulu njengoba abantu baKhe beguquka besuka ebandleni elilwayo, elichazwa njengelakhiwe ukolweni nokhula, baye ebandleni elinqobayo, elakhiwe ngomnikelo kakolweni wePhentekoste.
Nawe, nkosana yakwa-Israyeli engcolile, embi, osuku lwayo selufikile, lapho ububi buyofinyelela ekupheleni, usho kanje uJehova uNkulunkulu: Susa umqhele wasekhanda, ukhumule umqhele wobukhosi; lokhu ngeke kusaba njengakuqala; phakamisa ophansi, wehlise ophakeme. Ngiyakulichitha, ngilichithe, ngilichithe; futhi ngeke lisaba khona, kuze kufike yena okulilungelo lakhe; ngiyakulinika yena. Hezekeli 21:25–27.
UZedekiya wayeyinkosi yokugcina yakwaJuda, futhi uyena “umbusi omubi wakwa-Israyeli, osuku lwakhe selufikile” kulawo mavesi. UNebukhadinezari wayeselungele ukuthumba iJerusalema, futhi umqhele kaZedekiya kwakuzosuswa yiBabiloni, yona eyayizochithwa ngamaMede namaPheresiya, wona-ke achithwe ngamaGreki, wona achithwe yiRoma. Ukuchithwa kwesithathu kufinyelela eRoma, okuwumlando ngesikhathi iNkosi “okungelungelo layo” iyakwamukela umqhele wombuso womusa ekumisweni kwalowo mbuso esiphambanweni.
“Kumholi omubi ongcolile” kwase kufikile usuku lokwahlulelwa kokugcina. “Susa isigqoko sobukhosi,” kwasho iNkosi ngomthetho wayo, “ukhumule nomqhele.” Kwaze kwaba yilapho uKristu uqobo lwakhe emisa umbuso waKhe lapho uJuda aphinda avunyelwa ukuba abe nenkosi. “Ngiyakulichitha, ngilichithe, ngilichithe,” kwaba ngumyalelo wobuNkulunkulu mayelana nesihlalo sobukhosi sendlu kaDavide; “futhi aliyikuba khona, aze afike lowo okufanele lona ngokwelungelo; mina ngiyakumnika lona.” Hezekeli 21:25–27.” Prophets and Kings, 451.
Esikhathini semvula yangemuva, eyaqala lapho ukwahlulelwa kwabaphilayo kuqala ngo-9/11, uKristu umisa umbuso wakhe wenkazimulo.
“Lapho izingelosi ezine ziyekela, uKristu uzomisa umbuso waKhe.” Spalding and Magan, 3.
Isikhathi sokulungiselela siqala ngo-9/11, futhi emthethweni weSonto intaba engcwele ekhazimulayo iyaphakanyiswa ngaphezu kwawo wonke amagquma nezintaba.
Izwi u-Isaya indodana ka-Amozi alibona mayelana noJuda neJerusalema. Kuyakuthi ngezinsuku zokugcina intaba yendlu kaJehova imiswe esiqongweni sezintaba, iphakanyiswe ngaphezu kwamagquma; zonke izizwe ziyakugelezela kuyo. Abantu abaningi bayakuya bathi: Wozani, sikhuphukele entabeni kaJehova, endlini kaNkulunkulu kaJakobe; uyakusifundisa izindlela zakhe, sihambe emikhondweni yakhe; ngokuba eSiyoni kuyakuphuma umthetho, nezwi likaJehova eJerusalema. Isaya 2:1–3.
Ngo-9/11 imimoya yadedelwa, yase ibanjwa futhi, ngaleyo ndlela kuphawulwa ukuqala kokumiswa kombuso kaDaniyeli isahluko sesibili, omelwe njengelitshe eliqoshwe entabeni eligcwalisa umhlaba wonke.
“Lo mbono wanikezwa ngo-1847 ngesikhathi kwakukhona abazalwane bama-Adventi abambalwa kakhulu abagcina iSabatha, futhi phakathi kwalaba kwakukhona abambalwa kuphela ababecabanga ukuthi ukugcinwa kwaso kwakubaluleke ngokwanele ukudweba umugqa wokwehlukanisa phakathi kwabantu bakaNkulunkulu nabangakholwayo. Manje ukugcwaliseka kwalowo mbono sekuqala ukubonakala. ‘Ukuqala kwaleso sikhathi sosizi,’ okukhulunywa ngaso lapha, akubhekiseli esikhathini lapho izinhlupho zizoqala ukuthululwa khona, kodwa kubhekisa esikhathini esifushane esandulela ukuthululwa kwazo, ngesikhathi uKristu esesendaweni engcwele. Ngaleso sikhathi, ngenkathi umsebenzi wensindiso usuphetha, usizi luyobe lufika emhlabeni, nezizwe ziyakuthukuthela, nokho ziyobanjwa ukuze zingavimbi umsebenzi wengelosi yesithathu. Ngaleso sikhathi ‘imvula yakamuva,’ noma ukuvuselelwa okuvela ebukhoneni beNkosi, iyofika, ukunikeza amandla ezwini elikhulu lengelosi yesithathu, nokulungiselela abangcwele ukuba beme esikhathini lapho izinhlupho eziyisikhombisa zokugcina ziyothululwa khona.” Early Writings, 85.
UKristu umisa umbuso waKhe ongunaphakade ngesikhathi semvula yokugcina, futhi umbuso waKhe uhlanganisa umbuso womusa owasungulwa esiphambanweni kanye nombuso waKhe wenkazimulo ngesikhathi somthetho weSonto. UZedekiya kuya eBhabhiloni (umbuso woku-1), kuya kwelamaMede namaPheresiya (umbuso woku-2), kuya eGrisi (umbuso woku-3), bese kuya eRoma yobuqaba (umbuso woku-4), kukhomba umlando oholela embusweni womusa. Lowo mlando ukhomba ukulandelana komlando okuhambisanayo kusukela eRoma lobuPapa (iBhabhiloni likamoya, umbuso wesi-5), kuye e-United States (elamaMede namaPheresiya likamoya, umbuso wesi-6), kuye eZizweni Ezihlangene (iGrisi likamoya, umbuso wesi-7), bese kuya enhlanganweni ephindwe kathathu kadrako, yesilo, neyomprofethi wamanga, okuthi ndawonye kwakhe iRoma yanamuhla (iRoma likamoya, umbuso wesi-8 ongowabayisikhombisa).
Ukunqoba kwalowo mbuso kuDaniyeli ezimbili kufanekiswa yidwala, kanti abathembekileyo bakaNkulunkulu bangamatshe ethempelini.
Nani futhi, njengamatshe aphilayo, nakhiwa nibe yindlu yomoya, ubupristi obungcwele, ukuze ninikele ngemihlatshelo yomoya, eyamukelekayo kuNkulunkulu ngoJesu Kristu. 1 Petru 2:5.
Lobo buphakade buyanqoba imibuso yezwe futhi bugcwalise umhlaba wonke. KuHezekeli isahluko samashumi amane kuze kube sekupheleni kwencwadi yakhe, lowo mbuso ofanayo umelelwa njengethempeli eligcwalisa umhlaba ngamanzi okuphila.
Sizoqhubeka ngalezi zinto esihlokweni esilandelayo.