Ngokokuphefumulelwa, uma kuziwa ekuphefumulelweni, “wonke amaqiniso anokubaluleka kwawo,” futhi “wonke umgomo unokubaluleka kwawo.”

“IBhayibheli iqukethe zonke izimiso abantu abadinga ukuziqonda ukuze balungele kokubili lokhu kuphila noma ukuphila okuzayo. Futhi lezi zimiso zingaqondwa yibo bonke. Akekho onomoya wokwazisa ukufundisa kwayo ongafunda ngisho nesigaba esisodwa seBhayibheli engazuzanga kuso umcabango othile osizayo. Kodwa imfundiso eyigugu kunazo zonke yeBhayibheli ayitholakali ngokulifunda ngezikhathi ezithile noma ngendlela engaxhumene. Uhlelo lwayo olukhulu lweqiniso alwethulwanga ngendlela yokuba lubonakale kumfundi osheshayo noma onganakile. Iningi lemicebo yalo ilele kude ngaphansi kobuso, futhi ingatholakala kuphela ngokucwaninga ngenkuthalo nangomzamo oqhubekayo. Amaqiniso akha leyo ngqikithi enkulu kufanele afunisiswe futhi aqoqwe, ‘lapha kancane, laphaya kancane.’ U-Isaya 28:10.”

“Lapho sezihlolwe ngokunje futhi zahlanganiswa ndawonye, ziyotholakala zivumelana ngokupheleleyo zifanelene omunye nomunye. IVangeli ngalinye liyisenelelo kwamanye, sonke isiprofetho siyincazelo sesinye, iqiniso ngalinye liyintuthuko yelinye iqiniso. Izinhlobo zesimiso samaJuda zenziwa zacaca yivangeli. Wonke umgomo osezwini likaNkulunkulu unendawo yawo, lonke iqiniso elenzekayo linokubaluleka kwalo. Futhi lesi sakhiwo esipheleleyo, ekwakhiweni nasekuphunyezweni kwaso, sifakazela ngoMqambi waso. Isakhiwo esinjalo akukho ngqondo ngaphandle kweyoNgapheliyo eyayingasicabanga noma isakhe.” Education, 123.

Iqiniso lendaba ukuthi inkulumo yesiHeberu ethi “ereb boqer” itholakala izikhathi eziyisishiyagalombili eBhayibhelini. Ihlala ihunyushwa ngokuthi “ukuhlwa nokusa,” ngaphandle kukaDaniyeli 8:14 lapho ihunyushwe khona ngokuthi “izinsuku.” Ngokokuphefumulelwa ivesi leshumi nane liyi“sisekelo nensika emaphakathi yokholo lwama-Advent.”

“Umbhalo owawudlula yonke eminye ngokuba yikho kokubili isisekelo nensika emaphakathi yokukholwa kwe-Adventi kwakuyilesi simemezelo esithi, ‘Kuze kube yizinsuku eziyizinkulungwane ezimbili namakhulu amathathu; khona-ke indawo engcwele iyakuhlanzwa.’ [Daniel 8:14.]” The Great Controversy, 409.

Ngakho-ke iqiniso lithi “izinsuku” kulelo vesi kuyisikhathi sesishiyagalombili lapho leyo nkulumo yesiHeberu yezikhathi eziyisikhombisa isetshenziswa khona. Futhi isimo seBhayibheli sokuthi uNkulunkulu waqondisa abahumushi beNguqulo kaKing James ngokwesiprofetho sahlanganisa ngenhloso imfihlakalo yeBhayibheli yokuthi owesishiyagalombili abe ngowabayisikhombisa kulelo vesi elimelela omunye wemibono emibili esahlukweni sesishiyagalombili. Elinye igama elihunyushwe ngokuthi “umbono” esahlukweni sesishiyagalombili yigama lesiHeberu elithi “chazon,” kanti elinye lithi “mareh.” “Mareh” lisho ukubonakala, futhi umbono we-“mareh” ungumbono wokubonakala kukaKristu eZwini likaNkulunkulu lesiprofetho. Umbono we-“mareh” kaDaniyeli 8:14 ukhomba ukuthi uKristu wayezovela futhi afike masinyane ethempelini laKhe ngo-October 22, 1844. Wonke la maqiniso angamaqiniso impela, futhi anokubaluleka kwawo kulelo vesi eliyinsika emaphakathi, futhi leyo nsika emaphakathi ayisona isifundiso noma isiprofetho esagcwaliseka ngo-October 22, 1844; iqiniso lithi lelo vesi linguKristu, insika emaphakathi.

“Ngesikhathi ngikulesi simo sokudangala, ngaba nephupho elashiya umbono ojulile engqondweni yami. Ngaphupha ngibona ithempeli, abantu abaningi ababebuthanela kulo. Kuphela yilabo ababephephela kulelo thempeli ababeyakusindiswa lapho isikhathi sesivalwa; bonke ababengaphandle babeyolahleka phakade. Izixuku ezazingaphandle, ezaziqhubeka ngezindlela zazo ezehlukene, zahleka usulu futhi zahlekisa ngalabo ababengena ethempelini, zabatshela ukuthi leli cebo lokuphepha laliwukukhohlisa okunobuqili, nokuthi empeleni kwakungekho bungozi nakancane obabufanele bugwenywe. Zaze zabamba abanye ukuze zibavimbele ukuba baphuthume bangene ngaphakathi kwezindonga.

“Ngokwesaba ukuhlekwa usulu, ngacabanga ukuthi kungcono ngilinde kuze kuhlakazeke isixuku, noma kuze ngikwazi ukungena ngingabonwa yibo. Kodwa esikhundleni sokuba inani labo linciphe, landa kakhulu; futhi ngokwesaba ukuthi ngingafika sengiphuzile kakhulu, ngashesha ngaphuma ekhaya lami ngacindezela ngadlula esixukwini. Ekukhathazekeni kwami ukufinyelela ethempelini angizange ngiqaphele noma nginake isixuku esasangizungezile.

“Ekungeneni kwami esakhiweni, ngabona ukuthi ithempeli elikhulu kakhulu lalisekelwe yinsika eyodwa enkulu kakhulu, futhi kuleyo nsika kwakuboshwe iwundlu elalicwiywe lonke futhi lopha. Thina esasikhona sabonakala sazi ukuthi leli wundlu lalidabukile futhi lihlutshiwe ngenxa yethu. Bonke abangena ethempelini kwakumelwe beze phambi kwalo bavume izono zabo. Phambi nje kwewundlu kwakukhona izihlalo eziphakeme, okwakuhlezi kuzo iqembu elalibukeka lijabule kakhulu. Ukukhanya kwezulu kwabonakala kukhanya ebusweni babo, futhi babedumisa uNkulunkulu futhi behuba izingoma zokubonga kwenjabulo ezazizwakala njengomculo wezingelosi. Laba kwakuyibo ababefikile phambi kwewundlu, bavuma izono zabo, bathola ukuthethelelwa, futhi manje babelindele ngokujabula okukhulu isehlakalo esithile esijabulisayo.”

“Ngisho nangemva kokuba sengingenile esakhiweni, ngesatshiswa ukwesaba, kwangigubuzela nomuzwa wehlazo wokuthi kufanele ngizithobe phambi kwalaba bantu; kodwa ngabonakala sengiphoqelekile ukuba ngiqhubekele phambili, futhi ngangihamba kancane ngizungeza insika ukuze ngibhekane newundlu, kwathi kukhala icilongo, ithempeli lazamazama, kwavela ukumemeza kokunqoba phakathi kwabangcwele ababebuthene, ukukhanya okwesabekayo kwakhanyisa isakhiwo, khona-ke konke kwaba ngubumnyama obukhulu. Bonke labo bantu abajabulayo base benyamalele kanye nalokho kukhanya, mina ngasala ngedwa ebuhlungwini obuthule nobwesabekayo bobusuku.

“Ngavuka ngisezinhlungwini ezinzima zengqondo, futhi ngangingakwazi neze ukuzikholisa ukuthi ngangiphuphile. Kwabonakala kimi sengathi ukulahlwa kwami kwase kumisiwe; ukuthi uMoya weNkosi wawungishiyile, ungeke usabuya futhi.” Experience and Teachings, 24, 25.

Manje siyavivinywa ukuthi sizongena yini ethempelini bese kamuva sivume izono zethu futhi sithole isibusiso sokulunga Kwakhe. Lolu bizo lokugcina lokungena ethempelini luzungezwe izithiyo ukuze kuvinjelwe ukungena kwethu ngabanye, kodwa uma sesingabaza manje, “sizoshiywa sodwa ekwesabekeni okuthule kobusuku.” Kodwa lokhu akusilo kuphela iphuzu lami.

Ukugcizelela okunenhloso kwabekwa phezu kwaleli vesi elibaluleke kakhulu ngokufaka ukuhlukanisa kwegama elithi “izinsuku,” elihamba nalo imfumbe engokwesiprofetho yokuthi isishiyagalombili singesakwesikhombisa, okuyelinye lamasondo ngesikhathi sokubekwa uphawu kwabeyikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane. Esikhathini sokubekwa uphawu, uphondo lobuProthestani nophondo lwamaRepublican lombuso wesithupha wesiprofetho seBhayibheli kuyokufeza kokubili imfumbe yokuthi owesishiyagalombili ungowesikhombisa. Kubo omongameli abayisishiyagalombili kusukela esikhathini sokuphela ngo-1989, uTrump waba yinkosi yesithupha yombuso wesithupha, futhi emva kokuwina kwakhe ihlandla lesibili, waba owesishiyagalombili ongowabayisikhombisa. Esenzweni se-United States sokuphinda umthetho waseMilan ka-313, umnyakazo waseLawodikeya wabeyikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane uyoba ngumnyakazo waseFiladelfiya wabeyikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane. Isikhathi sokubekwa uphawu siphetha emthethweni weSonto lapho inxeba elibulalayo lobupapa liphulukiswa, futhi ngalokho bugcwalisa imfumbe yesAmbulo 17 njengowesishiyagalombili ongowesikhombisa. Iqiniso elilodwa, elimelwe emshweni owodwa wesiHeberu, njengegama elilodwa lesiNgisi; liletha ivesi elikhomba ukuvulwa kokwahlulela kulo ivesi elikhomba ukuvalwa kokwahlulela ngesikhathi sokubekwa uphawu kwabeyikhulu namashumi amane nane ezinkulungwane.

Yonke iqiniso linendawo yalo, futhi kukhona inkulumo eyodwa kuphela lapho ukwakheka kwenani lokuthi “inombolo” iphindwe “ngenye inombolo” kutholakala eTestamenteni Elisha, futhi kukhona ezimbili kuphela eTestamenteni Elidala. Uhlamvu lokuqala lwe-“kwakheka kwenani” luseGenesise.

Uma uKhayini ezophindiselwa kasikhombisa, impela uLameki kuyophindiselwa kuye okungamashumi ayisikhombisa nakasikhombisa. UGenesise 4:24.

Ukwakhiwa kwenani kwe-omega kuseMathewu.

Khona-ke uPetru weza kuye, wathi, Nkosi, umfowethu uyakona kangaki kimi, mina ngimthethelele na? Kuze kube kasikhombisa na? UJesu wathi kuye, Angikusho kuwe ukuthi, Kuze kube kasikhombisa; kodwa, Kuze kube ngamashumi ayisikhombisa aphindwe kasikhombisa. Mathewu 18:21, 22.

Lezi zindima zimelela okokuqala nokokugcina eBhayibhelini lapho inani lichazwa khona njengelifanele ukuphindaphindwa ngelinye inani. Kukhona amanani amaningi, kodwa i-alpha kaGenesise ne-omega kaMathewu kunokwakheka kwezinombolo okufanayo ngokuphelele, futhi kusebenzisa wona lawo manani amabili afanayo athi ‘isikhombisa’ kanye ‘namashumi ayisikhombisa.’

Phakathi kwe-alpha ne-omega; indawo ephakathi, futhi ukuphela kwendawo enye lapho lokhu kwakheka kwezinombolo kutholakala khona kuseLevitikusi amashumi amabili nanhlanu. Lapho lezi zinombolo ezimbili zingesiwo ‘isikhombisa’ no ‘amashumi ayisikhombisa,’ kodwa ‘iminyaka eyisikhombisa iphindwe kasikhombisa.’

Uyazibalele amasabatha eminyaka ayisikhombisa, okuyizikhathi eziyisikhombisa zeminyaka eyisikhombisa; futhi inkathi yalawo masabatha eminyaka ayisikhombisa iyakuba kuwe yiminyaka engamashumi amane nesishiyagalolunye. Levitikusi 25:8.

Ukwakhiwa kwezinombolo okuphakathi kuphinde kusebenzise inani elithi ‘isikhombisa,’ kodwa hhayi inani elithi ‘amashumi ayisikhombisa.’ Isigaba lapho kutholakala khona siqukethe isibusiso sokulalela, kanye nesiqalekiso sokungalaleli. Izibusiso zokukhululwa kwezigqila nokubuyiselwa komhlaba ziqhathaniswa nesiqalekiso sezikhathi eziyisikhombisa, esishiwo izikhathi ezine esahlukweni samashumi amabili nesithupha sikaLevitikusi. Isibusiso sasihlanganisa ukondla kweNkosi phakathi neminyaka umhlaba uphumule ngayo, kanye nesibusiso esiphindwe kabili ngonyaka weJubili, kanti ukuqalekisa kwesahluko samashumi amabili nesithupha kuyisifaniso esihambelanayo esixwayisweni sesivumelwano salezi zahluko ezimbili.

Ukwakhiwa kwezinombolo okumaphakathi kuvela kuLevitikusi 25:8 (“izikhathi eziyisikhombisa zeminyaka eyisikhombisa”). Ngokushesha kuhlanganiswa nokwahlulela okuphindwe kane kokuthi “izikhathi eziyisikhombisa” kuLevitikusi 26. Ngakho-ke, ukwakhiwa kwezinombolo okumaphakathi kumela kokubili isibusiso nesiqalekiso, kwakha ubufakazi obuphindwe kabili encwadini kaLevitikusi. Ukwakhiwa kwezinombolo kwesibusiso noma kwesiqalekiso seJubili kubekwa phakathi kokwahlulela kukaLameki, nokuchazwa nguJesu komkhawulo wesikhathi sokulinga. Zontathu ndawonye zikhomba umkhawulo wesikhathi sokulinga, okuthi uma usufinyelelwe esiphethweni sawo kuvele isigaba esisodwa esibusisiwe nesinye isigaba esiqalekisiweyo. I-alpha ne-omega, ezimele izigijimi zengelosi yokuqala neyesithathu, zikhomba amakhulu amane namashumi ayisishiyagalolunye njengophawu lwesikhathi sokulinga. Lapho lokhu kuhlanganiswa nesiqalekiso noma isibusiso seJubili, la maqiniso aba ngabalulekile njengoba sisondela esifundweni sikaHezekeli isahluko sokuqala ivesi lokuqala, esibeka uHezekeli onyakeni wamashumi amathathu womjikelezo weshumi nesikhombisa weJubili.

Lowo mjikelezo weJubili waphela ngo-October 22, 573 BC futhi wawuyisifaniso hhayi sika-October 22, 1844 kuphela, kodwa futhi nomthetho weSonto osondelayo. Manje sesiku-2026, okuyiminyaka engamashumi amane nesikhombisa yomjikelezo wamashumi ayisikhombisa weJubili. Lo mjikelezo weJubili ufanekiswe ngumjikelezo weJubili “weshumi nesikhombisa,” lapho uHezekeli wayemi khona onyakeni wamashumi amathathu. Wayemi ethempelini, emele abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, okungukuthi labo abangene ngokukholwa eNdaweni eNgcwelengcwele kakhulu ekupheleni kokwahlulela, njengoba kwenza abathembekileyo emva kuka-October 22, 1844. Ukuphuthelwa “yiqiniso” lokuthi uHezekeli ukuphi emlandweni wesiprofetho esahlukweni sokuqala nevesini lokuqala, kuwukulahlekelwa “ukuma kwakho.”

Ngemva kokubona inkazimulo yeNkosi eyabonakaliswa ngasemfuleni iKhebari, uHezekeli wehliselwa othulini ngokuzithoba njengoba kwaba njalo ngoDaniyeli, ngo-Isaya nangoJohane. Khona-ke zonke lezi zibonelo ezine zinikeza izingxenye zokugcotshwa kwalabo abayokhipha umlayezo ebandleni elingeke libone noma lizwe.

Kunezinsuku eziyisithupha encwadini kaHezekeli ezikhuluma ngeJerusalema. Sike sakhuluma ngaphambili ngezinsuku zokuqala nezokugcina ezitholakala esahlukweni sokuqala, ivesi lokuqala nelesibili, bese kuthi futhi esahlukweni samashumi amane, ivesi lokuqala. Sengike ngakhuluma ngosuku lwesibili olutholakala esahlukweni sesishiyagalombili nevesi lokuqala, kodwa kuphela ngokumelwa kwalo okungokomfanekiso, hhayi ukulubeka maqondana nokuvinjezelwa nokubhujiswa kweJerusalema, futhi incwadi yonke ijikeleza kulowo mnyombo. IJerusalema labhujiswa ekupheleni kuka-586/585 BC. Futhi kuHezekeli 33:21 kufika umbaleki ephethe izindaba zokuwa kweJerusalema.

Kwathi ngomnyaka weshumi nambili wokuthunjwa kwethu, ngenyanga yeshumi, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, kweza kimi owayesindile ephuma eJerusalema, ethi: Umuzi ushaywe. Isandla seNkosi sase siphezu kwami kusihlwa, engakafiki lowo owayesindile; sase sivule umlomo wami, waze wafika kimi ekuseni; umlomo wami wavuleka, angabe ngisaba isimungulu. Hezekeli 33:21, 22.

Ngonyaka weshumi nambili umuzi washaywa, uHezekeli wayesekhululekile ukukhuluma ngokwentando yakhe siqu. Umbono kaHezekeli isahluko sesishiyagalombili wawungowonyaka wesithupha, ngaleyo ndlela cishe iminyaka eyisithupha ngaphambi kokuba umuzi ushaywe.

Kwase kwathi ngomnyaka wesithupha, ngenyanga yesithupha, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, ngihlezi endlini yami, abadala bakwaJuda behlezi phambi kwami, isandla seNkosi uJehova sehla phezu kwami lapho. Hezekeli 8:1.

Ngonyaka olandelayo, owawungunyaka wesikhombisa, abaDala bafuna uHezekeli ukuze babuze kuJehova.

Kwase kwathi ngomnyaka wesikhombisa, ngenyanga yesihlanu, ngosuku lweshumi lwenyanga, kwafika abathile kubadala bakwa-Israyeli ukuzobuza eNkosini, bahlala phambi kwami. Hezekeli 20:1.

Kwase kuthi ngomnyaka wesishiyagalolunye kwaqala ukuvinjezelwa okwathatha unyaka nengxenye.

Kwathi futhi ngomnyaka wesishiyagalolunye, ngenyanga yeshumi, ngosuku lweshumi lwenyanga, izwi likaJehova lafika kimi, lathi: Ndodana yomuntu, zibhalele igama lwalolu suku, yebo, lwalolu suku lona kanye; inkosi yaseBabiloni ihlasele iJerusalema ngalolu suku lona kanye. Hezekeli 24:1, 2.

Ngayinye yalezi zinsuku imele izimpawu ezithile zendlela zezinsuku zokugcina, ngokuba uPawulu uthi u-Israyeli wasendulo uyisibonelo kulabo abaphila ekupheleni kwezwe.

Manje zonke lezi zinto zehlela bona ukuba zibe yizibonelo; futhi zalotshwa ukuze zisixwayise thina, esehlelwe yiziphetho zezikhathi. Ngakho-ke lowo ocabanga ukuthi umi makaqaphele funa awe. 1 Korinte 10:11, 12.

Zonke lezi zinsuku eziyisithupha ezithinta iJerusalema zenzeka phakathi kosuku lokuqala olusesahlukweni sokuqala ivesi lokuqala nosuku lokugcina olutholakala esahlukweni samashumi amane, ivesi lokuqala. Lezo zinsuku ezimbili ziphawula unyaka wesihlanu wesahluko sokuqala, owawungu-592 BC, kanye nonyaka wamashumi amabili nanhlanu wesahluko samashumi amane, owawungu-573 BC. Ezingeni lomugqa phezu komugqa uHezekeli unomugqa weGibhithe, ohlanganisa inkomba yeTire, kanye nomugqa weJerusalema. Umugqa weGibhithe unezimpawu zendlela eziqondile eziyisikhombisa, (lapho iTire ifakiwe) kanti iJerusalema lineziyisithupha. Kanye nale migqa emibili kukhona umugqa kaJosiya nomjikelezo weJubili weshumi nesikhombisa. Nokho umugqa okhonjiswa ngaphandle kosuku oluqondile utholakala esahlukweni sesine, futhi umugqa wesahluko sesine uphethe amaningana amasondo uHezekeli awabona lapho ebheka eNdaweni eNgcwelengcwele Kakhulu. Futhi uthwele amaqiniso amaningana angokomfanekiso.

430

Inani elingamakhulu amane namashumi amathathu limelela isivumelwano saphakade, futhi esahlukweni sesine uHezekeli usetshenziswa yiNkosi njengomfanekiso ophilayo, umfanekiso ohlanganisa inani elingamakhulu amane namashumi amathathu.

Nawe, ndodana yomuntu, zithathele isitini, usibeke phambi kwakho, udwebe kuso umuzi, wona kanye iJerusalema. Ulihlasele ngokulivimbezela, wakhe inqaba yokulihlasela, uphonse iduli lokulihlasela kulo; umise nekamu ukulihlaselela, ubeke nezinqama zokubhidliza nxazonke zalo. Futhi zithathele ipani lensimbi, ulibeke libe njengodonga lwensimbi phakathi kwakho nomuzi; ubhekise ubuso bakho kuwo, ube usuvimbezelwa, wena ulivimbezele. Lokhu kuyakuba uphawu kuyo indlu yakwa-Israyeli. Lala futhi ngohlangothi lwakho lwesokhohlo, ubeke ububi bendlu yakwa-Israyeli phezu kwalo; ngokwenani lezinsuku ozolala ngalo uyakuthwala ububi babo. Ngokuba ngikubekele iminyaka yobubi babo ngokwenani lezinsuku, izinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye; ngaleyo ndlela uyakuthwala ububi bendlu yakwa-Israyeli. Kuthi lapho usuziqedile, ulale futhi ngohlangothi lwakho lokunene, uthwale ububi bendlu yakwaJuda izinsuku ezingamashumi amane; ngikubekele usuku ngalunye lube ngumnyaka. Ngakho-ke uyakubhekisa ubuso bakho ekuvimbezelweni kweJerusalema, nengalo yakho iyakembulwa, uprofethe imelane nalo. Futhi bheka, ngiyakufaka izibopho phezu kwakho, ungaphenduki usuke kolunye uhlangothi uye kolunye, uze uqede izinsuku zokuvimbezela kwakho. Hezekeli 4:1–8.

Ukuvinjezelwa kweJerusalema, njengoba kuboniswe nguHezekeli, “kuyisibonakaliso,” njengoba nje nokuvinjezelwa kweJerusalema okwalethwa nguKhesithiyu ngonyaka ka-66 kwakuyisibonakaliso. Ekhuluma ngokuthi uJesu wakhomba ukubhujiswa kweJerusalema, uDade White usazisa ukuthi ukugcwaliseka “okuqondile” kokubhujiswa kweJerusalema kusezinsukwini zokugcina. Isibonakaliso sokubhujiswa phezu kofakazi ababili, abamelwe nguNebukadinesari noKhesithiyu, sikhomba ukuthi isibonakaliso sokuvinjezelwa siyisibonakaliso somthetho weSonto osusondeleyo.

Usuku Lulingana Nomnyaka

Ngaphakathi kwesiqephu esisicabangayo siphinde sibone inkomba yeBhayibheli ye-omega yomthetho oyinhloko wokuchazwa kwesiprofetho kaWilliam Miller enhlanganweni eyisisekelo yemiyalezo yengelosi yokuqala neyesibili. I-alpha yomgomo wosuku lube ngumnyaka nayo yayinguphawu lwe-omega, ngoba i-alpha yomgomo wosuku lube ngumnyaka yabekwa encwadini kaNumeri njengovivinyo lweshumi nolokugcina, lapho u-Israyeli ahluleka khona, ngaleyo ndlela bazilethela ukufa ehlane phakathi neminyaka engamashumi amane yokuzulazula ehlane.

Abantwana benu bayakuzulazula ehlane iminyaka engamashumi amane, bathwale ubufebe benu, kuze kube yilapho izidumbu zenu zichithakala ehlane. Ngokwenani lezinsuku enahlola ngazo izwe, yebo izinsuku ezingamashumi amane, usuku ngalunye lube ngumnyaka, niyakuthwala ububi benu, yebo iminyaka engamashumi amane, futhi niyakwazi ukwephulwa kwesithembiso sami. Mina Jehova ngikhulumile; lokhu ngiyakukwenza ngempela kulo lonke leli bandla elibi, elibuthene ndawonye limelene nami: kuleli hlane bayakuqedwa, futhi bayakufela khona. Numeri 14:33–35.

Imithelela yesiprofetho yokuthi umgomo wosuku lube unyaka ubonakaliswa ekuhlubukeni kokugcina kwenqubo yokuvivinywa enezinyathelo eziyishumi eqala ekuweleni uLwandle oluBomvu, nokuthi lowo mgomo ofanayo uphinde umenyezelwe lapho iJerusalema selizovinjwa bese libhujiswa, kumelwe iqondwe futhi isetshenziswe kule ndima esiyicabangayo, njengoba kunjalo nangokubaluleka kokuthi “ukuvinjelwa” kube “uphawu.”

Umugqa womlando ohlanganiswayo lapho kusetshenziswa “ukuvinjezelwa” kweJerusalema njengesibonakaliso kumelwe uqashelwe, ngokuba uba “i-ekseli,” kungathiwa kunjalo, futhi, ngomfanekiso, isibonakaliso sokuvinjezelwa sinezipika eziningi ezinamathiselwe kuso. Isibonakaliso sokuvinjezelwa mhlawumbe siyisiqephu esibaluleke kakhulu kuHezekeli, futhi lesi sibonakaliso sivumela iNgonyama yesizwe sakwaJuda ukuba ikhiphe ukuphelela kulokho ekuqaleni okwabonakala kuHezekeli kuyisiyaluyalu. “Isibonakaliso” sokuvinjezelwa, isimiso sonyaka esilingana nosuku, nemigqa yesiprofetho ehlanganiswa ukuvinjezelwa, kumelwe kubhekwe ngaphakathi komongo wokuthi amakhulu amane namashumi amathathu amele isivumelwano esiphakade.

ISivumelwano

Wasesethi ku-Abrama: Yazi impela ukuthi inzalo yakho iyakuba yizihambi ezweni elingelona elayo, futhi iyakubakhonza; bona bayakuyihlupha iminyaka engamakhulu amane. Genesise 15:13.

INkosi yangena esivumelwaneni no-Abrahama ngenqubo yezinyathelo ezintathu, futhi esokuqala kulezo zinyathelo ezintathu sasihlanganisa isiprofetho sokuthi inzalo ka-Abrahama yayizoba yizithunjwa eGibhithe iminyaka engamakhulu amane. Esinyathelweni sesibili u-Abrahama wanikwa umkhuba wokusoka, kanti esesithathwini kwaba ngumhlatshelo ka-Isaka eNtabeni iMoriya. Iminyaka engamakhulu amane yakhonjwa ku-alpha yezinyathelo ezintathu iNkosi eyazithatha ekuphakamiseni nasekungeneni esivumelwaneni nabantu abakhethiweyo. Labo bantu besivumelwano abakhethiweyo bahlukaniswa noNkulunkulu ekukhandweni ngamatshe kukaStefanu ngonyaka ka-34, futhi emva kwalokho uPawulu, umphostoli okhethiweyo kwabeZizwe, wayikhomba leyo minyaka engamakhulu amane njengokuthi—iminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu.

Ngakho-ke ngisho lokhu, ukuthi isivumelwano, esaqinisekiswa ngaphambili nguNkulunkulu kuKristu, umthetho, owafika emva kweminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu, awunakusichitha, ukuze wenze isithembiso sibe yize. Genesise 3:17.

Inani elimelela isivumelwano lingamakhulu amane namashumi amathathu, kodwa ofakazi ababili, u-Abrama noSawuli, bobabili amagama abo aguqulwa aba ngu-Abrahama noPawulu ngokulandelana, baveza izikhathi ezimbili ezihlukene ezakha inani eliphelele lamakhulu amane namashumi amathathu. Lapho uNkulunkulu eguqula igama lomphefumulo, lokho kuwuphawu lobudlelwane besivumelwano phakathi kwalowo mphefumulo noNkulunkulu. Ngakho-ke iminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu iyisamba esikhiqizwa ngokuhlanganiswa kwezinombolo ezimbili ezihlukene, njengasemakhulwini amane ka-Abrahama kanye nokwenezwa kwamashumi amathathu kukaPawulu. UHezekeli walala ngohlangothi lwakhe lwesobunxele izinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye, wabe eselala ngohlangothi lwakhe lwesokudla izinsuku ezingamashumi amane; ngalokho eveza izinombolo ezimbili ezisamba sazo siphelele kumakhulu amane namashumi amathathu.

KuGenesise isahluko seshumi nanye, isivumelwano sokufa esalethwa masinyane emva kukazamcolo ngokuvukela kukaNimrodi sikhomba umehluko phakathi kwezivumelwano ezimbili. Izakhi zombhoshongo waseBabele zifakazela abantu besivumelwano sikaSathane esithi zihlengeni nina uqobo, ababeyakwahlulelwa futhi bahlakazeke. Kuleso sahluko esifanayo, uhlu lozalo lwamaHeberu lwethulwa ngokuzalwa kuka-Ebere, okuphawula ukuqala kwabantu abakhethiweyo ukuba bamele isivumelwano sokuphila, ngokuphambene nesivumelwano sokufa sikaNimrodi.

UEbheri waphila iminyaka engamashumi amathathu nane, wazala uPelegi; uEbheri esezalile uPelegi waphila iminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu, wazala amadodana namadodakazi. UPelegi waphila iminyaka engamashumi amathathu, wazala uRewu. UGenesise 11:16–18.

Esahlukweni seshumi sikaGenesise kuqala kukhulunywa ngo-Ebheri noPelegi.

UEberi wazalelwa amadodana amabili; igama lenye lalinguPelegi; ngokuba ezinsukwini zakhe umhlaba wahlukaniswa; negama lomfowabo lalinguJokithani. Genesise 10:25.

UPelegi usho ukwehlukanisa noma ukuhlukaniswa, futhi ezinsukwini zikaPelegi ukwahlukaniswa kwezigaba ezimbili zabantu besivumelwano kubonakaliswa ngomlando wombhoshongo waseBabele nangokuhlubuka kukaNimrode. U-Eberi waphila iminyaka engamakhulu amane namashumi ayisithupha nane, kodwa emva kokuba uPelegi (ukwahlukana) ezelwe waphila iminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu. Iqiniso ngalinye linokuphathelana kwalo, futhi amakhulu amane namashumi amathathu ayinani uPawulu alinikeza isiprofetho sesivumelwano sika-Abrahama. Nakuba inani lamakhulu amane namashumi amathathu lihlotshaniswa nokuphila kuka-Eberi emva kokuzalwa kukaPelegi, iminyaka engamashumi amathathu nane yokuqala yokuphila kwakhe ivezwa ngokuthi “iminyaka emine namashumi amathathu,” okuyinto ngempela engamashumi amathathu nane, kodwa ekushiweni okulula kwaleyo minyaka engamashumi amathathu nane kufundeka ngokuthi “amane” kanye “namashumi amathathu” (430). Kwase kulandela amakhulu amane namashumi amathathu, khona-ke inkulumo yokuqala yokuphila kukaPelegi ithi “amashumi amathathu.”

UEberi uyimpande yegama elithi Hebheru, futhi kungokokuqala lapho kukhulunywa khona ngamaHebheru, ayeyoba yisizwe esikhethiweyo sesivumelwano. UEberi usho ukuwela, ngaleyo ndlela emele isizwe sesivumelwano esiwelela sisuka emhlabeni siye emhlabeni omusha, njengoba abantwana baka-Abrahama benza lapho bewela uLwandle Olubomvu beya eZweni Lesithembiso. Ukuzulazula ehlane iminyaka engamashumi amane kwavimbela lokho kwelela, kodwa ekupheleni kwaleyo minyaka engamashumi amane bawelela iJordani baya eZweni Lesithembiso, ngaleyo ndlela bemele ukuwelela kokugcina kwabantu bakaNkulunkulu. UPelegi umelela umlando wesikhathi lapho ukuhlukana kwesintu kwaba ngabantu ababili besivumelwano kwaqala khona embhoshongweni kaNimrode. Uphawu lwesivumelwano sokufa sikaNimrode luyisiphithiphithi, futhi uphawu lwesivumelwano sokuphila samaHebheru luyiminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu yokuphila kuka-Eberi ngaphambi kokwahlukana okumelelwa nguPelegi. Igama elithi Pelegi futhi limaka iqiniso elingokomfanekiso lezinombolo, ngoba iminyaka engamakhulu amane namashumi amathathu ka-Eberi ihlukaniswa ibe yizinombolo ezimbili, futhi uPelegi umelela ukwahlukaniswa kwamakhulu amane nenani lamashumi amathathu.

Amakhulu amane namashumi amathathu anezigaba ezimbili. Iminyaka engamakhulu amane yesivumelwano sika-Abrahama kanye neminye iminyaka engamashumi amathathu eyaphawulwa nguPawulu. Ukwanda kolwazi okuveza imvuselelo yokugcina yabantu bakaNkulunkulu kumelwe kuDaniyeli isahluko seshumi nambili, lapho uphawu olunezigaba ezimbili lwesivumelwano esiphakade lukhonjiswa khona ngokucacile, futhi lubekwa emavesini 9/11.

Wathi yena: Hamba ngendlela yakho, Daniyeli; ngokuba la mazwi avaliwe, futhi ananyekwe uphawu kuze kube yisikhathi sokuphela. Abaningi bayakuhlanzwa, benziwe mhlophe, futhi balingwe; kepha ababi bayakwenza okubi; futhi akakho noyedwa kwababi oyakuqonda; kepha abahlakaniphileyo bayakuqonda. Futhi kusukela esikhathini lapho umhlatshelo wansuku zonke uyakusithathwa khona, futhi kumiswe isinengiso esenza incithakalo, kuyakuba izinsuku eziyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisishiyagalolunye. Daniyeli 12:9–11.

Ukuvulwa kokugcina kophawu okuveza inqubo yokuvivinywa yezigaba ezintathu, njengoba imelelwe evesini leshumi ngamazwi athi “bahlanjululwa, benziwa mhlophe, futhi bavivinywa,” kuhlotshaniswa neminyaka eyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisishiyagalolunye. Ukuqonda kwamaphayona ngaleli vesi kungukuthi ukususwa kokumelana kobuqaba ngo-508 kwaqala inqubo yeminyaka engamashumi amathathu eyaholela ekumisweni kobupapa njengombuso wesihlanu wesiprofetho seBhayibheli ngo-538, obabe sebubusa njengombuso wesihlanu wesiprofetho seBhayibheli kwaze kwaphela iminyaka eyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha ngo-1798. Iminyaka engamashumi amathathu kusukela ku-508 kuze kube ku-538 imelelwa futhi nguPawulu njengokuthi “kuqala kube khona ukuhlubuka,” kweyesi-2 kwabaseThesalonika.

Ku-2 Thesalonika isihloko siyibudlelwane obuphakathi kweRoma yamaqaba neRoma yobupapa, okuyimibuso yesine neyesihlanu yesiprofetho ngokulandelana kwayo. Kulesi sahluko samaThesalonika yilapho uWilliam Miller athola khona ukuthi “ukuqhubeka kwansuku zonke” encwadini kaDaniyeli kwakumele iRoma yamaqaba, futhi uMiller waqhubeka wathola ukuthi “ukuqhubeka kwansuku zonke” kuDaniyeli kwakuhlale kuvezwa kuhlobene nesinengiso noma isiphambeko sokuchithwa. Isinengiso nesiphambeko sokuchithwa encwadini kaDaniyeli kumele lokho uJohane akuchaza encwadini yesAmbulo njengesithombe sesilo nophawu lwesilo, ngokulandelana kwakho.

UWilliam Miller wasekela iningi, uma kungesikho konke, ukusetshenziswa kwakhe kwesiprofetho ekuboneni kwakhe amandla amabili achithayo, amelwe njenge-“insukuzonke” (iRoma lobuqaba), namandla esibili achithayo, avezwa ngezindlela ezimbili, njengokona okuyincithakalo (ukuhlangana kwebandla nombuso), encwadini yeSambulo—njengomfanekiso wesilo (isakhiwo sesiprofetho sobupapa), kanye nesinengiso sencithakalo (ukukhulekelwa kwelanga) eSambulweni—njengophawu lwesilo. Ukuqonda uMiller akuthola ekwethulweni kukaPawulu kweyesi-2 KwabaseThesalonika kwakuyisiqondiso esiyinhloko esiyisisekelo kuMiller, onguphawu lwezisekelo zobu-Adventist. UPawulu uthi labo abangathandi iqiniso elimelelwe esahlukweni sesibili seyesi-2 KwabaseThesalonika yibo abamukela ukudukiswa okunamandla.

Emavesini amathathu kaDaniyeli (Daniyeli 12:9–11) ukuqonda okungokomfanekiso ezinsukwini zokugcina akunakuhlanganisa ukusetshenziswa kwesikhathi, ngoba kusukela ngo-Okthoba 22, 1844; ukusetshenziswa kwesikhathi sesiprofetho akusasebenzi. Amavesi ka-9/11 amele izikhathi ezimbili ezehlukene zeminyaka engamashumi amathathu neminyaka eyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha. Inombolo engamashumi amane kanye nenombolo eyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha kokubili kuyizimpawu zehlane lesiprofetho, futhi ngokwesiprofetho zingashintshaniswa. Ngakho-ke, inkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha ingaqondwa njengengamashumi amane, kanti amashumi amane ayisishiyagalombili seshumi samakhulu amane. Amavesi ka-9/11 afanekisela inombolo yesivumelwano esiphakade, njengoba imelwe ngamakhulu amane (u-Abrahama) ngokuhlangana namashumi amathathu (uPawulu). “Ihlane” elimelwe “yinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha” lihambisana “nehlane” “lengamashumi amane”, futhi okune kuyisishiyagalombili seshumi samakhulu amane. Amashumi amathathu angamashumi amathathu. Amakhulu amane namashumi amathathu akhiqizwa inombolo engamakhulu amane ehlanganiswe nenombolo engamashumi amathathu, okuyinto kuHezekeli isahluko sesine emelwe njengamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye ehlanganiswe nenombolo engamashumi amane.

Amavesi 9/11 esahlukweni seshumi nambili amele maphakathi kwezikhathi ezintathu zesiprofetho ezikuleso sahluko, futhi ayisibonakaliso sesivumelwano esiphakade esivulwa ezinsukwini zokugcina. Ukuvulwa kwencazelo yamakhulu amane namashumi amathathu ezinsukwini zokugcina kulethwa esahlukweni sesine sikaHezekeli.

INgonyama yesizwe sakwaJuda manje isivula izimpawu zomlayezo wokugcina wesixwayiso kulabo abangené ngokholo eNdaweni eNgcwelengcwele kanye noHezekeli, uJohane, uDaniyeli no-Isaya. Lelo qiniso livulwa ngokuhambisana nokuphakanyiswa kwalabo abangamelwa hhayi kuphela njengabalahliwe bakwa-Israyeli, kodwa futhi njengophawu lwabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane. Lelo qiniso limiswe ngaphakathi komongo wesivumelwano esimelwe yiminyaka engamakhulu amane ka-Abrahama, ngokuhambisana nesivumelwano esimelwe yiminyaka engamashumi amathathu kaPawulu. Lelo qiniso libekwe ngokucacile emavesini kaDaniyeli 12 ka-9/11, amelela maphakathi nezikhathi ezintathu ezingokomfanekiso, ezaziqondwe ngokufanele ngamaMillerite. Iqiniso eliphakathi nendawo le-9/11 elivulwa izimpawu kulo Daniyeli 12 limelwe yizinsuku ezingamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye zikaHezekeli nezinsuku ezingamashumi amane. Lezo zinsuku zivulelwa uHezekeli ngonyaka wamashumi amathathu womjikelezo weJubili weshumi nesikhombisa, futhi uHezekeli, njengompristi, umelela ubupristi babayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane abasesivivinyweni esiphakathi, kweziyivivinyo ezintathu.

UHezekeli uphawulwa phakathi novivinyo lwethempeli “ngosuku lwesihlanu” “lwenyanga yesine,” okwakuthi emlandweni wamaMillerite kuphawule wona kanye umaphakathi (“phakathi nendawo”) wezinyanga eziyisikhombisa ezaqala ekudumaleni kokuqala ngo-Ephreli 19, 1844, zaphela ngo-Okthoba 22 walowo nyaka ofanayo.

“Ngehlobo lika-1844, phakathi nesikhathi lapho ekuqaleni kwakucatshangwa khona ukuthi izinsuku eziyi-2300 zazizophela, nekwindla yalowo nyaka ofanayo, okwathi kamuva kwatholakala ukuthi zazinwebeka zaze zafinyelela kuyo, umlayezo wamemezelwa ngamazwi wona kanye emiBhalo: ‘Bhekani, uMyeni uyeza!’” The Great Controversy, 398.

Umhla ka-21 Julayi, 1844 wawuphakathi nendawo ezinyangeni eziyisikhombisa ezingcwele, futhi ngalolo suku uSamuel Snow wayeseBoston Tabernacle ethula umyalezo wakhe weMidnight Cry. Lapho, okokuqala ngqá enkulumweni yomphakathi, “wamemezela ngamazwi uqobo emiBhalo: ‘Bhekani, uMyeni uyeza!’” Manje simi ngokomfanekiso noHezekeli eBoston Tabernacle, ngaphambi nje kokuba ukuphakanyiswa kwezithunywa zokukhala kwaphakathi kwamabili kuphume njengamagagasi anamandla olwandle. Inqubo yesiprofetho yokuphakamisa isibhengezo imelwe emgqeni wesiprofetho wobuSulumane kusAmbulo isahluko sesishiyagalolunye. UHezekeli isahluko sesine unikeza ufakazi wesibili nesiphetho saleso siprofetho seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu, futhi wenza kanjalo esahlukweni sesine.

Sizoqhubeka nalezi zinto esihlokweni esilandelayo.