Encwadini kaHezekeli, “ukuvinjezelwa” kweJerusalema “kuwuphawu” oluyisivivinyo okuyothathwa ngaso isinqumo ngesiphetho sethu saphakade, ngoba kuphawula ukwakheka komfanekiso wesilo.
“INkosi ingibonise ngokucacile ukuthi umfanekiso wesilo uyokwakhiwa ngaphambi kokuba kuphele isikhathi somusa; ngokuba lokhu kuyoba ukuvivinywa okukhulu kubantu bakaNkulunkulu, okuyikho okuyonquma isiphetho sabo saphakade. …
“Lokhu kuyisivivinyo abantu bakaNkulunkulu okumelwe babe naso ngaphambi kokuba babekwe uphawu. Bonke abafakazele ukwethembeka kwabo kuNkulunkulu ngokugcina umthetho waKhe, nangokwenqaba ukwamukela isabatha esiyimbumbulu, bayokleliswa ngaphansi kwebhanela leNkosi uNkulunkulu uJehova, futhi bayokwamukela uphawu lukaNkulunkulu ophilayo. Labo abadela iqiniso elivela ezulwini futhi bamukele isabatha leSonto, bayokwamukela uphawu lwesilo.” Manuscript Releases, volume 15, 15.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
“Sekuvele kuyaqhubeka amalungiselelo, futhi sekukhona neminyakazo eqhubekayo, ezogcina ziholele ekwenzeni umfanekiso wesilo. Kuyokwenzeka izigameko emlandweni womhlaba ezizogcwalisa izibikezelo zesiprofetho zalezi zinsuku zokugcina.” Review and Herald, April 23, 1889.
Amalungiselelo, Ukunyakaza kanye Nezehlakalo
“Amalungiselelo,” “ukunyakaza” kanye “nezehlakalo” kumele kuqondwe kusengaphambili ngaphambi kovivinyo.
“Konke lokho uNkulunkulu akuchazile emlandweni wesiprofetho ukuthi kwakuzogcwaliseka esikhathini esadlula, sekugcwalisekile; futhi konke okusazayo, ngokulandelana kwakho, kuyakuba njalo. UDaniyeli, umprofethi kaNkulunkulu, umi endaweni yakhe. UJohane umi endaweni yakhe. EsAmbulweni iNgonyama yesizwe sakwaJuda ivulele abafundi besiprofetho incwadi kaDaniyeli, ngaleyo ndlela uDaniyeli umi endaweni yakhe. Ufakaza ubufakazi bakhe, lokho iNkosi eyakwembulela kuye embonweni ngezehlakalo ezinkulu nezinesithunzi esesabekayo okumelwe sizazi njengoba simi khona kanye embundwini wokugcwaliseka kwazo.”
“Emlandweni nasesiprofethweni iZwi likaNkulunkulu livezela ukulwa okuqhubeke isikhathi eside phakathi kweqiniso nephutha. Lokho kungqubuzana kusasaqhubeka. Lezo zinto ebezikhona, ziyophindwa.” Selected Messages, book 2, 109.
Kumelwe “sazi” “izehlakalo ezinkulu nezinesizotha njengoba simi ngqo embundwini wokugcwaliseka kwazo.” Umbundu uveza isidingo sethu sokuqonda lezo zehlakalo ngaphambi kokugcwaliseka kwazo.
“Kodwa imidwebo eqinile yepensela yesiprofetho yembula uguquko kulesi sigcawu esinokuthula. Isilo esinezimpondo ezinjengezewundlu sikhuluma ngezwi likadrako, futhi ‘senza wonke amandla esilo sokuqala phambi kwaso.’ Umoya wokushushisa owabonakaliswa ubuqaba kanye nobupapa uyophinde uvezwe. Isiprofetho sithi la mandla ayakuthi ‘kwabakhileyo emhlabeni, mabenze umfanekiso wesilo.’ [IsAmbulo 13:14.] Umfanekiso wenziwa esilweni sokuqala, noma esifana nengwe, okuyiso esethulwa embikweni wengelosi yesithathu. Ngalesi silo sokuqala kumelwa iBandla laseRoma, inhlangano yenkolo ehlonyiswe ngamandla ombuso, enegunya lokujezisa bonke abaphikisayo. Umfanekiso wesilo umelela omunye umzimba wenkolo ohlonyiswe ngamandla afanayo. Ukwakhiwa kwalo mfanekiso kungumsebenzi waleso silo okuthi ukuvela kwaso okunokuthula nezimemezelo zaso ezimnene kusenze sibe uphawu olugqame kangaka lwe-United States. Lapha kutholakala umfanekiso wobupapa. Lapho amabandla ezwe lakithi, ehlangana phezu kwamaphuzu enkolo awabambe ngokufanayo, eyothonya uMbuso ukuba uphoqelele izimemezelo zawo futhi usekele izikhungo zawo, khona-ke iMelika yamaProthestani iyobe isakhe umfanekiso wobuholi benkolo baseRoma. Khona-ke ibandla leqiniso liyohlaselwa ngokushushiswa, njengoba kwakunjalo kubantu bakaNkulunkulu basendulo. Cishe wonke amakhulu eminyaka ahlinzeka ngezibonelo zalokho ukucwasa nokukhohlakala okungakwenza ngaphansi kwezaba zokukhonza uNkulunkulu ngokuvikela amalungelo eBandla noMbuso. Amabandla amaProthestani alandele ezinyathelweni zeRoma ngokwakha umfelandawonye namandla asemhlabeni abonakalisile isifiso esifanayo sokunciphisa inkululeko kanembeza. Ekhulwini leshumi nesikhombisa izinkulungwane zabefundisi abangazange bavumelane nezimiso ezimisiwe zahlupheka ngaphansi kokubusa kweBandla laseNgilandi. Ukushushisa kulandela njalo ukukhethwa kwenkolo ngokukhethekile ohlangothini lwemibuso yezwe.” Spirit of Prophecy, volume 4, 277.
Ukubunjwa komfanekiso wesilo kufezwa kuqala e-United States, bese kuthi emva kwalokho kufezwe emhlabeni.
“Izizwe zakwamanye amazwe ziyolandela isibonelo se-United States. Nakuba yona ihola ekuqaleni, nokho yona le nkinga efanayo iyakwehlela abantu bethu kuzo zonke izingxenye zomhlaba.” Testimonies, volume 6, 395.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ngo-496, uClovis inkosi yamaFranks wayeshade noClotilda. UClotilda wayeyinkosazana yaseBurgundy, indodakazi yeNkosi uChilperic II yaseBurgundy. Emva kokuba uyise nonina sebebulewe emzabalazweni wamandla womndeni, waphila ngaphansi kwesivikelo sikamalume wakhe ngaphambi kokwetheswa uClovis I, inkosi yamaFranks, ngo-493. WayengumKatolika, okusho ukuthi wayebambe ukholo lwaseNicaea/olweqiniso lweBandla laseRoma. Lokhu kwamenza wahluka kweminye imindeni eminingi yobukhosi bamaJalimane yangaleso sikhathi, eyayingamaKristu ama-Ariya. Unina uCaretena wayengumKatolika, futhi uClotilda wakhuliswa kulolo kholo. Ukhunjulwa ngokuphikelela ekuncengeni uClovis ukuba alahle ubuqaba futhi amukele ubhapathizo lobuKatolika, futhi emva kwalokho ukuguquka kwakhe ngo-496 kungesinye sezigameko ezibaluleke kakhulu emlandweni wokuqala waseFrance nowobuKristu baseNtshonalanga obubizwa kanjalo.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Futhi izingalo ziyakuma ngakolwakhe uhlangothi, zingcolise indawo engcwele yamandla, zisuse umnikelo wemihla ngemihla, zibeke isinengiso esenza incithakalo. Daniyeli 11:31.
UClovis ngo-496 uphawula ukuqala kwezinhlaka zombusazwe zaseYurophu “ukuma” zisize ubupapa njengoba babukhuphukela emandleni. Uphawula ukuqala kodwendwe lomshado olungokomfanekiso. “Izingalo” zaleli vesi zaziyophinde zingcolise “indawo engcwele yamandla,” okuthi kuzo zombili iRoma yobuhedeni neRoma yobupapa kube yidolobha laseRoma.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Kunezwi ezimbili ezihlukene zesiHeberu encwadini kaDaniyeli ezihunyushwa ngokuthi “ingcwele.” Amagama esiHeberu athi ‘miqdash’ nelithi ‘qodesh’ womabili ahunyushwa ngokuthi “ingcwele,” kodwa u-qodesh ungamela kuphela into engcwele, kanti u-miqdash ungamela ingcwele engcwele noma engengcwele—njengoba kunqunywa umongo.
“Indawo engcwele yamandla” evesini lamashumi amathathu nanye ithi ‘miqdash’ futhi imelela indawo engcwele yamandla eRoma, okuyinto, kokubili eRoma lobuqaba naseRoma lobupapa, eyayiwumuzi waseRoma. Kusukela empini yase-Actium, lapho u-Octavian ehlanganisa umbuso, iRoma lobuqaba lalinganqotshwa iminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisithupha (isikhathi) ekugcwalisekeni kwevesi lamashumi amabili nane likaDaniyeli ishumi nanye.
Uyongena ngokuthula ngisho nasezindaweni ezicebe kakhulu zesifundazwe; futhi uyakwenza lokho okungazange kwenziwe oyise, noma oyise boyise; uyakubahlakazela impango, nempahla ephangiweyo, nengcebo; yebo, uyakuhlela amacebo akhe okulwa nezinqaba eziqinileyo, kube yisikhathi. Daniyeli 11:24.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
IRoma, “indawo engcwele yamandla,” “yangcoliswa,” (ukuthi yangcoliswa, okusho ‘yalinyazwa noma yachithwa’), “ngezingalo” ezivela empini eyayiqhubeka imelene nomuzi, emelwe ikakhulukazi yizimpondo ezine zokuqala zesAmbulo isahluko sesishiyagalombili.
Umlando owalandela kusukela ku-496 kuya phambili wawuzobona umuzi waseRoma ungcoliswa njengoba wawuguquka usuka emandleni nasekubukhosini boMbuso WaseRoma uye emandleni nasekubukhosini boMbuso WamaRoma Katolika. Lezo zingalo zaziyakususa inkolo yobuqaba, emelwe yigama elithi “daily” kuleso siqephu, njengoba zamukela inkolo yobuKatolika baseNisiya.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Umshado ongokomfanekiso wobupapa wesivumelwano somshado, owawusuqale udwendwe lwawo lomshado ngo-496, wapheleliswa emthethweni weSonto ngeSonto ngo-538, futhi ngemva kwalokho wachithwa ngo-1798, njengoba kwaba njalo nangawo wonke omunye umshado wesivumelwano kaDaniyeli ishumi nanye. IsAmbulo sinezela ebudlelwaneni bomshado bobupapa obuphakathi kwamakhosi aseYurophu nopapa bobuKatolika, ngoba udrako weSAmbulo ishumi nambili unguSathane futhi uyinkosi yaseRoma lobuqaba.
“Ngakho-ke, nakuba udrako, ngokuyinhloko, emele uSathane, ngokwesibili uwuphawu lweRoma lobuhedeni.” The Great Controversy, 439.
Encwadini Isambulo uJohane usazisa ngezinto ezintathu amakhosi (udrako) azinika isilo sasolwandle sobuKatolika.
Isilo engasibona sasifana nengwe, izinyawo zaso zazinje ngezinyawo zebhere, nomlomo waso unjengomlomo wengonyama; udrako wasinika amandla akhe, nesihlalo sakhe sobukhosi, negunya elikhulu. IsAmbulo 13:2.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Isihlalo Se-Alpha ne-Omega
passage unavailable
This passage is not yet available in .
U-330 kuya ku-538 uyisikhathi esithile sesiprofetho esichaza izimpawu zendlela eziyisishiyagalombili zokunikezwa amandla kobupapa. Lezo zinyathelo eziyisishiyagalombili ziyaphindwa ekuphilisweni kwesilonda esibulalayo sobupapa emthethweni weSonto ozayo maduze.
Esokuqala kulezo zinyathelo eziyisishiyagalombili kwakuwukunikezwa komuzi waseRoma emandleni obupapa, kanti isinyathelo sesishiyagalombili kwakuwukunikezwa kwalowo muzi njengesihlalo sobukhosi sombuso wesihlanu wesiprofetho seBhayibheli. Lokhu kukhomba u-538 njengesihlalo, futhi njengokuthi “isinyathelo sesishiyagalombili, esivela kulezo zinyathelo eziyisikhombisa ezandulelayo.” Isinyathelo sokuqala kwakuwukunikezwa kwesihlalo, futhi isinyathelo sesishiyagalombili kwakuwukunikezwa kwesihlalo; ngalokho, isinyathelo sokuqala ngo-330 siyi-alpha futhi u-538 uyi-omega. Izihlalo ezimbili, izimpondo ezintathu ezasuswa, umhlatshelo wansuku zonke owasuswa, ukuphenduka kukaClovis, kanye nomthetho kaJustinian kwenza izinyathelo eziyisishiyagalombili sezizonke ezikhomba umgubho womshado, futhi ekugcineni umshado uqobo.
Ngo-1798, iFrance, amandla ayemele amakhosi ayishumi aseYurophu, lawo abeka upapa esihlalweni sobukhosi ngo-538, amsusa lowo upapa kuleso sihlalo sobukhosi uqobo. Umshado wesivumelwano we-alpha, omelelwe emlandweni ka-538 kuya ku-1798, uyisifaniso somshado wesivumelwano we-omega wamandla opapa namakhosi ayishumi esAmbulo 17. Uhlelo lomshado olusukela ku-496 kuya ku-538 luyisifaniso sezinyathelo eziyisishiyagalombili ezihambisana nabongameli abayisishiyagalombili bokugcina base-United States. UClovis neFrance bayizimpawu zamakhosi ayishumi aseYurophu. Bamele i-United States ezoba inkosi ehamba phambili yamakhosi ayishumi esAmbulo 17 emthethweni weSonto osuzayo maduze.
Imishado emihlanu yangaphambilini yezivumelwano yomshado kaDaniyeli isahluko 11 ihambisana nomshado wesithupha nowokugcina wesivumelwano wezinsuku zokugcina. Imishado yesivumelwano ye-alpha ne-omega yasenyakatho neyaseningizimu iveza umakoti ovela eningizimu njenge-alpha, kanti i-omega ingumakoti ovela enyakatho. Emishadweni yesivumelwano yeRoma lobuhedeni, umakoti we-alpha ovela empumalanga wanikelwa entshonalanga, kanti i-omega ka-313 yayingumakoti ovela entshonalanga. Leyo mishado emine ixhumene ndawonye ngokwesiprofetho ngoCleopatra wokuqala nangoCleopatra wokugcina. Umshado oyisifanekiselo wesivumelwano weRoma yobupapa wawumela umkhwenyana njengenkosi enkulu yokuqala yomfelandawonye wesiprofetho wamakhosi ayishumi ehlangana nomakoti wawo—owesifazane obomvu klebhu waseRoma. Isehlukaniso senziwa yileyo nkosi enkulu yokuqala yamakhosi ayishumi ngo-1798.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Sizoqhubeka nalezi zinto esihlokweni esilandelayo.