Besilokhu sakhela phezu kwesiprofetho sokugcina sika-Isaya esiqala esahlukweni samashumi amane ngokukhonjwa kwesikhathi sokulibala esaqalwa ngokudumala kwangoJulayi 18, 2020. Besilokhu sihambisanisa ukufa kofakazi ababili bencwadi yeSambulo nalabo abafileyo esigodini samathambo omile afileyo sikaHezekeli esahlukweni samashumi amathathu nesikhombisa. Sifuna, ngokuphindaphinda, ukumisa ngokugcwele ukulandelana okuqondile kakhulu kwezehlakalo ezihambisana nokuvuka kwalabo ababulawa emgwaqweni yisilo esasenyuka siphuma emgodini ongenasiphelo.
Njengoba sihambelanisa lezi zindimana zesiprofetho, sivula izingxenye zeSambulo ebezingakaze ziqashelwe kuze kube manje, ngokuba lo myalezo uwukwambulwa kweSambulo sikaJesu Kristu okwenzeka ngaphambi nje kokuvalwa kwesikhathi sokuhlolwa kwabantu. Senza lo msebenzi, ngokuba “isikhathi siseduze.” Ekudaluleni amaqiniso eSambulweni asemanje esezinhlelweni zokugcwaliseka, sifeza wona kanye umsebenzi owachazwa njengomsebenzi kaJohane eSambulweni. Watshelwa ukuba alobe izinto azibonileyo, okwakuyizinto ezazikhona ngaleso sikhathi; futhi ngokuloba lezo zinto uJohane wayezobe kanyekanye eloba izinto ezizakuba khona.
Bhala izinto ozibonileyo, nezikhoyo, nezizakubakho emva koku. Isityhilelo 1:19.
Isikhubekiso esinengqondo kuma-Seventh-day Adventist singase kahle kakhulu sibe ukuqonda kwawo kwendabuko kwencwadi yeSambulo. Lapho umuntu emukela iqiniso elimisiwe, kodwa ehluleka ukubona ukuthi lelo qiniso elimisiwe laklanyelwa ukuba lithuthuke ngokuhamba kwesikhathi, ukuqonda kwakhe kokuqala okuyikho kweqiniso kungaguquka kube yisiko noma umkhuba. Iqiniso eseliguqukele esikweni lingase kahle kakhulu likhiqize ubumpumputhe obumelwe emlayezweni oya eLawodikeya. Iqiniso lokuqala liseyiqiniso, kodwa ukungakwazi ukubona ukuthi iqiniso lithuthuka ngokuhamba kwesikhathi kukhiqiza ubumpumputhe. Iqiniso alisona imbangela yobumpumputhe babo; ubumpumputhe buyisibonakaliso nje sembangela. Imbangela yizindlebe ezingezukuzwa, amehlo angezukubona, nenhliziyo engeke iguquke kulabo abaneliseke ngokwabo ngokunethezeka kwesiko nomkhuba.
“UKristu ekufundiseni kwaKhe waletha amaqiniso amadala, wona yena ngokwaKhe ayengumsunguli wawo, amaqiniso ayewakhulume ngabo obaba bokhokho nabaprofethi; kodwa manje wawakhanyisela ngokukhanya okusha. Yeka ukuthi incazelo yawo yabonakala ihluke kanjani! Isikhukhula sokukhanya nokomoya sangeniswa yincazelo yaKhe. Futhi wathembisa ukuthi uMoya oNgcwele uyakukhanyisela abafundi, nokuthi izwi likaNkulunkulu liyakuqhubeka livuleka kubo. Bayokwazi ukwethula amaqiniso alo ngobuhle obusha.”
“Kusukela isithembiso sokuqala sensindiso sakhulunywa e-Edene, ukuphila, isimilo, nomsebenzi kaKristu wobuMeli kuye kwaba yisifundo sezingqondo zabantu. Nokho yonke ingqondo uMoya oNgcwele asebenze ngayo iye yethula lezi zihloko ekukhanyeni okusha nokusha. Amaqiniso ensindiso anamandla okuthuthuka nokwandiswa njalo. Nakuba emadala, ahlala emasha, embulela njalo ofuna iqiniso inkazimulo enkulu ngokwengeziwe namandla amakhulu ngokwengeziwe.”
“Kuzo zonke izikhathi kukhona ukuthuthuka okusha kweqiniso, umlayezo kaNkulunkulu kubantu baleso sizukulwane. Amaqiniso amadala onke abalulekile; iqiniso elisha alizimele kwelidala, kodwa liyisambulo salo esiqhubekayo. Kungokuthi kuphela lapho amaqiniso amadala eqondwa khona lapho singaliqonda khona elisha. Lapho uKristu efisa ukwembulela abafundi Bakhe iqiniso lokuvuka Kwakhe, waqala ‘kuMose nakubo bonke abaprofethi’ futhi ‘wabachazela kuyo yonke imibhalo izinto eziphathelene Naye.’ Luka 24:27. Kodwa ngukukhanya okukhanya kulokhu kwambulwa okusha kweqiniso okudumisa okudala. Lowo owenqabayo noma oluzibayo olusha akalubambanga ngempela oludala. Kuye lulahlekelwa ngamandla alo aphilayo, lube yisimo nje esingenakuphila.”
“Bakhona abathi bayakholwa futhi bafundise amaqiniso eTestamente Elidala, kuyilapho belahla eliSha. Kodwa ngokwenqaba ukwamukela izimfundiso zikaKristu, bakhombisa ukuthi abakukholwa lokho okukhulunywe okhokho nabaprofethi. ‘Ukuba benikholwa uMose,’ kusho uKristu, ‘beniyakukholwa yimi; ngokuba waloba ngami.’ Johane 5:46. Ngakho-ke akukho mandla angokoqobo ekufundiseni kwabo ngisho neTestamente Elidala.”
“Abaningi abathi bayakholwa futhi bafundisa ivangeli basephutheni elifanayo. Bawabeka eceleni imiBhalo yeTestamente Elidala, uKristu athi ngayo, ‘Yiyo efakaza Ngami.’ Johane 5:39. Ngokwenqaba iTestamente Elidala, empeleni bayanqaba neLisha; ngokuba kokubili kuyizingxenye zento eyodwa engahlukaniseki. Akekho umuntu ongawumemezela ngokufaneleyo umthetho kaNkulunkulu ngaphandle kwevangeli, noma ivangeli ngaphandle komthetho. Umthetho uyivangeli elenziwe laba yisimo esibonakalayo, kanti ivangeli ngumthetho owambulwayo. Umthetho uyimpande, ivangeli liyimbali enuka kamnandi nesithelo esikuthwalayo.” Christ’s Object Lessons, 127.
Labo abathi bayakholwa kokudala, kodwa benqaba okusha, lokhu kusebenza ngamandla amakhulu nakakhulu kumaSeventh-day Adventist abathi bayakholwa yiBhayibheli lonke ngokuphelele, kodwa benqaba imibhalo kaMoya Wesiprofetho. Encwadini yeSambulo uJohane uyisifanekiselo sabantu bakaNkulunkulu ezinsukwini zokugcina abashushiswayo ngenxa yokwamukela kokubili iBhayibheli noMoya Wesiprofetho.
Mina Johane, ongumfowenu naye, nomhlanganyeli kanye nani ekuhluphekeni, nasebukhosini, nasekubekezeleni kukaJesu Kristu, ngangisesiqhingini esibizwa ngokuthi iPhatmose, ngenxa yezwi likaNkulunkulu, nangenxa yobufakazi bukaJesu Kristu. IsAmbulo 1:9.
Uma umuntu emukela ubufakazi bukaJesu, obunguMoya Wesiprofetho, obuyimibhalo ka-Ellen White, khona-ke indima edlule evela emibhalweni yakhe ikhomba indaba engiyikhulumayo. Wabhala ukuthi “amaqiniso okusindiswa ayakwazi ukukhula nokwandiswa njalo. Nakuba emadala, ahlala emasha, embulela njalo ofunayo iqiniso inkazimulo enkulu ngokwengeziwe namandla amakhulu ngokwengeziwe,” nokuthi “kuzo zonke izikhathi kukhona ukuthuthukiswa okusha kweqiniso, umlayezo kaNkulunkulu kubantu baleso sizukulwane.”
Nakuba ukuqonda okujwayelekile kwencwadi yeSambulo okungase kubanjwe ngumAdventisti weSuku lwesiKhombisa ojwayelekile kuyiqiniso, yonke incwadi yeSambulo ingubufakazi bezinsuku zokugcina. Okwamanje sisebenzisa iqiniso manje elisavulwa uphawu, futhi lelo qiniso aliyikubonwa yilabo abangazimisele ukwamukela ukuthi zonke izindima encwadini yeSambulo ziyingxenye yesAmbulo sikaJesu Kristu esivulwa uphawu ezinsukwini zokugcina.
Ukuqonda i-Adventism ebikubambile mayelana neSambulo isahluko 11, kokuthi siyisigcwaliseko soGuquko lwaseFrance, kulungile, futhi uDade White usekela lowo mbono oqondile. Nokho lelo qiniso laliyimlandvo nje kuphela, okungukuthi, elotshiwe ukuze libonise izinsuku zokugcina. Yonke incwadi yeSambulo ilawulwa yilesi simo sesiprofetho.
Sakha phezu komlando ofihlekile wezulu lokuduma okuyisikhombisa njengesiqondiso sokuhlanganisa uHezekeli amashumi amathathu nesikhombisa, u-Isaya amashumi amane, nesAmbulo ishumi nanye kanye nomfanekiso wezintombi eziyishumi kuMathewu amashumi amabili nanhlanu. Omunye umugqa wesiprofetho osekelayo ukusetshenziswa kolandelwano lwezehlakalo zesiprofetho esikhuluma ngalo utholakala emgqeni kaKristu, nawo oqukethe ufakazi wesibili. UJesu wayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala ngesikhathi ebhapathizwa futhi aba nguJesu Kristu, ngoba “uKristu” esiGrekini seTestamente Elisha, noma “uMesiya” esiHebherwini seTestamente Elidala, kusho ogcotshiweyo.
Lelo zwi, ngithi, niyazazi, ezamenyezelwa kulo lonke elaseJudiya, zaqala eGalile emva kokubhapathizwa okwashunyayelwa nguJohane; ukuthi uNkulunkulu wamgcoba uJesu waseNazaretha ngoMoya oNgcwele nangamandla; yena owahamba-hamba enza okuhle, ephulukisa bonke abacindezelwe nguSathane; ngokuba uNkulunkulu wayenaye. Izenzo 10:37, 38.
Iminyaka engamashumi amathathu, uJesu wazilungiselela ukugcotshwa, futhi lapho esegcotshiwe ekubhapathizweni kwaKhe, Yena, njengoKristu, wethula umlayezo waKhe izinsuku ezintathu nengxenye ezingokwesiprofetho. Wabe esebulawa, wabekwa ethuneni, wavuswa, wase enyukela ezulwini. Ukuqala kwenkonzo yaKhe yeminyaka emithathu nengxenye kwakuyikubhapathizwa kwaKhe, okumelela ukufa nokuvuka kwaKhe, futhi ekupheleni kwezinsuku eziyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha zenkonzo yaKhe wabethelwa esiphambanweni, wase evuswa—ngokuba Yena ungukuqala nokuphela. Isigameko sokufa nokuvuka kwaKhe saveza ibutho elinamandla elathi eminye iminyaka emithathu nengxenye layisa ivangeli kumaJuda, kwase kuthi emva kwalokho layisa emhlabeni.
Ibandla lamaKatolika, okungumchasi kaKristu wesiprofetho seBhayibheli, nalo lathatha iminyaka engamashumi amathathu lilungiselelwa, ngaphambi kokuba ligcotshwe ngamandla. Ngo-508, “okwemihla ngemihla” kwasuswa. UDade White usitshela ngokuqondile ukuthi amaMillerite ayenokuqonda okuyikho “kokwemihla ngemihla” encwadini kaDaniyeli, naphezu kweqiniso lokuthi ibandla lamaSeventh-day Adventist laseLawodikea labuyela embonweni kaSathane wobuProthestani obuhlubukayo mayelana “nokwemihla ngemihla” ngeminyaka yawo-1930.
“Ngase ngibona maqondana ‘nokwamihla ngemihla’ (Danieli 8:12) ukuthi igama elithi ‘umhlatshelo’ lafakwa ukuhlakanipha kwabantu, futhi alisilo elombhalo, nokuthi iNkosi yanikeza umbono oqondileyo ngakho kulabo abanikeza isimemezelo sehora lokwahlulela.” Early Writings, 74.
“Insuku zonke” imelela ubuqaba, futhi iRoma yobuhedeni yayiyilawo mandla ayebamba futhi avimbele upapa ukuba anyukele esihlalweni sobukhosi somhlaba. Njengoba kwabikezelwa encwadini kaDaniyeli, kwase kuqinisekiswa ngumlando, kwase kwembulwa yizingelosi kuWilliam Miller, kwase kuqinisekiswa ngu-Ellen White; ngonyaka ka-508, lokho kubamba kobuqaba ukuvela kobupapa kwasuswa. NjengoKristu, iminyaka engamashumi amathathu umphikukristu walungiselela ukunikwa amandla ngo-538. UKristu, kanye nomphikukristu, bachitha iminyaka engamashumi amathathu belungiselela ukunikwa amandla. Lapho ubupapa sebunikwe amandla ngo-538, baletha umyalezo wabo wokufa iminyaka emithathu nengxenye yesiprofetho, njengoba noKristu ayememezele umyalezo waKhe wokuphila iminyaka emithathu nengxenye. OFakazi ababili besAmbulo isahluko seshumi nanye, abathi emlandweni woGuquko lwaseFulentshi bamele iTestamente Elidala neTestamente Elisha, nabo banikwa amandla okuprofetha izinsuku ezintathu nengxenye zesiprofetho.
Ngiyakubanika amandla ofakazi bami ababili, futhi bayakuprofetha izinsuku eziyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha, bembethe amasaka. IsAmbulo 11:3.
Ngo-1798, ngemva kwezinsuku eziyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha ezingokwesiprofetho, umphikukristu wamukelwa yisilonda sawo esibulalayo, njengoba nje noKristu afa esiphambanweni ngemva kwezinsuku eziyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha, futhi njengoba nje nofakazi ababili, abamele iZwi likaNkulunkulu, babulawa emgwaqweni ngemva kwezinsuku eziyinkulungwane namakhulu amabili namashumi ayisithupha.
Ngosuku lwesithathu uKristu wavuswa kwabafileyo, futhi esinye sezihloko eziyinhloko eziphathelene nomphikukristu encwadini yeSambulo ukuphulukiswa kwesilonda sawo esibulalayo, okungukuthi ukuvuswa kwawo. Ukuvuka kukaKristu kwenzeka ngosuku lwesithathu, kanti ukuvuka kofakazi ababili kwenzeka emva kwezinsuku ezintathu nengxenye. Umphikukristu uvuswa ngokomfanekiso ngosuku lwesithathu, ngoba kofakazi abaningana besiprofetho, usuku lwesithathu luwuphawu lomthetho weSonto. Emthethweni weSonto, isilo sasolwandle seSambulo 13 siyavuswa, futhi uphawu lwesilo sasolwandle luba yisivivinyo. Khona-ke iZizwe Ezihlangene, amakhosi ayishumi eSambulo 17, ngokuyalelwa yi-United States, oyinkosi ephambili yala makhosi ayishumi, bayomphakamisa umphikukristu njengenkosi yenhlangano emithathu, njengoba upapa enyukela esihlalweni sobukhosi bomhlaba.
“Njengoba sisondela enkingeni yokugcina, kubaluleke kakhulu ukuba kube khona ukuzwana nobunye phakathi kwezikhungo zeNkosi. Izwe ligcwele izivunguvungu nempi nokuphikisana. Nokho ngaphansi kwekhanda elilodwa—amandla opapa—abantu bayohlangana ukuze bamelane noNkulunkulu kumuntu woFakazi baKhe. Lobu bunye buqiniswe yileso sihlubuki esikhulu. Ngesikhathi efuna ukuhlanganisa amanxusa akhe ekulweni neqiniso, uyosebenza ukuze ahlukanise futhi ahlakaze abalimele. Umhawu, ukusolana okubi, ukukhuluma okubi, kushukunyiswa nguye ukuze kuveze ukungezwani nokwahlukana.” Testimonies, volume 7, 182.
Lapho umphikukristu evuswa, ukhuphukela esihlalweni sobukhosi somhlaba futhi uhola inhlangano enezigaba ezintathu ohambweni lwayo oluya e-Armagedoni, njengoba uJezebeli ahola u-Ahabi waya eNtabeni iKharimeli. Umhubi u-Asafi uveza izizwe eziyishumi, ezimele iZizwe Ezihlangene, njengomfelandawonye omubi wezitha zikaNkulunkulu, eziphakamisa “ikhanda” lazo, okuyilo “amandla obupapa.”
Ingoma noma iHubo lika-Asafi. Ungathuli, Nkulunkulu; ungabambi ukuthula kwakho, futhi ungathuleli, Nkulunkulu. Ngokuba, bheka, izitha zakho ziyaxokozela; nalabo abakuzondayo baphakamise ikhanda. Bacebe ubuqili ngabantu bakho, bacebisana ngabafihliweyo bakho. Bathe: Wozani, sibaqede bangabi yisizwe, ukuze igama lakwa-Israyeli lingabe lisakhunjulwa. Ngokuba bacebisene ngenhliziyonye; benze isivumelwano sokumelana nawe: amatende akwa-Edomu, nama-Ishmayeli; akwaMowabi, namaHagari; iGebali, no-Amoni, no-Amaleki; amaFilisti kanye nabakhileyo eTire; ne-Asiriya lihlangene nabo; basizile abantwana bakaLoti. Sela. AmaHubo 83:1–8.
Ngakho-ke isibonakaliso sezithunywa ezintathu siyandiza phakathi nezulu.
Ngase ngibona enye ingelosi indiza phakathi kwezulu, inevangeli eliphakade ukuba ilishumayele kwabahlala emhlabeni, nakuzo zonke izizwe, nemindeni, nezilimi, nabantu, ithi ngezwi elikhulu: Mesabeni uNkulunkulu, nimnike inkazimulo; ngokuba selifikile ihora lokwahlulela kwakhe; nimkhulekele owenza izulu, nomhlaba, nolwandle, neziphethu zamanzi. Kwalandela enye ingelosi, yathi: Liwile, liwile iBabiloni, lowomuzi omkhulu, ngokuba liphuzise zonke izizwe iwayini lolaka lobufebe balo. Ingelosi yesithathu yabalandela, yathi ngezwi elikhulu: Uma umuntu ekhonza isilo nomfanekiso waso, amukele uphawu lwaso ebunzini lakhe noma esandleni sakhe, lowo naye uyakuphuza iwayini lolaka lukaNkulunkulu, elithululwe lingaxutshiwe endebeni yokufutheka kwakhe; ahlushwe ngomlilo nesibabule phambi kwezingelosi ezingcwele, naphambi kweWundlu; nentuthu yokuhlushwa kwabo iyakhuphuka kuze kube phakade naphakade; futhi kabanakho ukuphumula imini nobusuku, labo abakhonza isilo nomfanekiso waso, nalowo owamukela uphawu lwegama laso. Nansi ukubekezela kwabangcwele; naba abagcina imiyalo kaNkulunkulu nokukholwa kukaJesu. IsAmbulo 14:6–12.
Khona-ke ifulegi lezithunywa ezintathu liyobe selindiza phakathi kwezulu, kodwa maduzane umphikukristu uyophakanyiselwa ezulwini ngamakhosi ayishumi eZizwe Ezihlangene. Ifulegi liyobe selimemezela umlayezo “weqiniso,” kanti umphikukristu yena uyobe esememezela umlayezo wesiko nomkhuba. Izithunywa ezintathu zixwayisa isintu ukuba singalwamukeli uphawu lobupapa, kodwa i-United States, njengomprofethi wamanga, iyophoqelela umhlaba ukuba wamukele lona kanye lolo phawu.
Sizogcina lapha, bese siqhubeka nakho esihlokweni sethu esilandelayo.