Raws li kev tshoov siab, thaum hais txog kev tshoov siab, “txhua qhov tseeb muaj nws qhov kev cuam tshuam,” thiab “txhua txoj ntsiab cai muaj nws qhov kev cuam tshuam.”
Vajlugkub muaj tag nrho tej ntsiab cai uas tibneeg yuav tsum to taub thiaj li raug tsim nyog rau lub neej no los yog rau lub neej tom ntej. Thiab txhua tus yeej muaj peev xwm to taub tau tej ntsiab cai no. Tsis muaj leejtwg uas muaj lub siab txaus siab rau nws tej lus qhuab qhia yuav nyeem ib nqe twg hauv Vajlugkub tsis tau txais ib qho kev xav uas pab tau los ntawm nqe ntawd. Tiamsis txoj kev qhia uas muaj nqis tshaj plaws hauv Vajlugkub tsis yog yam uas yuav tau los ntawm kev kawm ib ntus xwb los yog kev kawm uas sib cais tsis txuas nhau. Nws txoj kev tseeb loj kawg tsis tau muab nthuav tawm rau hauv ib yam uas tus neeg nyeem maj nroos los yog tus tsis mob siab yuav pom tau meej. Ntau yam ntawm nws tej txiaj ntsim tseem nyob tob heev hauv qab npoo, thiab tsuas yog nrhiav tau los ntawm kev tshawb nrhiav uas rau siab ntso thiab kev siv zog tsis tu ncua xwb. Tej kev tseeb uas koom ua ke los tsim kom muaj tag nrho qhov loj ntawd yuav tsum raug tshawb nrhiav kom pom thiab muab sau sib sau ua ke, “ib qho me ntsis ntawm no, thiab ib qho me ntsis ntawm tod.” Yaxayas 28:10.
“Thaum tshawb nrhiav tawm li no thiab muab sau ua ke, lawv yuav pom tias phim ib leeg zoo kawg nkaus. Txhua Phau Ntawv Moo Zoo yog ib qho ntxiv txhawb rau lwm phau, txhua lo lus faj lem yog ib qho piav qhia rau lwm lo lus faj lem, txhua qhov tseeb yog kev nthuav dav ntawm ib qhov tseeb twg. Cov qauv piv txwv ntawm txoj cai Yudais raug ua kom meej los ntawm txoj moo zoo. Txhua txoj ntsiab cai hauv Vajtswv Txojlus muaj nws qhov chaw, txhua qhov tseeb xwm txheej muaj nws qhov kev taw qhia. Thiab tag nrho lub qauv ua tiav ntawd, hauv kev npaj thiab kev ua kom tiav, ua tim khawv txog nws tus Sau. Ib lub qauv zoo li ntawd tsis muaj ib lub siab twg tsuas yog ntawm Tus Tsis Kawg thiaj yuav xav tau lossis tsim tau.” Education, 123.
Qhov tseeb tiag yog hais tias lo lus Henplais “ereb boqer” muaj nyob yim zaug hauv phau Vajlugkub. Nws ib txwm raug txhais tias “yav tsaus ntuj thiab yav sawv ntxov,” tshwj tsis yog hauv Daniel 8:14 qhov uas nws raug txhais ua “hnub.” Raws li kev tshoov siab, nqe kaum plaub yog “lub hauv paus thiab tus ncej loj nruab nrab ntawm txoj kev ntseeg Advent.”
“Nqe Vajlugkub uas tshaj plaws dua li lwm nqe tag nrho, uas tau ua tib si lub hauv paus thiab tus ncej tseem ceeb nruab nrab ntawm txoj kev ntseeg Advent, yog lo lus tshaj tawm no tias, ‘Txog ob txhiab peb puas hnub; ces lub chaw dawb huv yuav raug ntxuav huv.’ [Daniel 8:14.]” The Great Controversy, 409.
Yog li ntawd, qhov tseeb yog tias lo lus “hnub” nyob hauv nqe ntawd yog zaum yim uas kab lus Henplais ntawd raug siv hauv xya zaus. Thiab qhov xwm txheej hauv Vajlugkub uas Vajtswv tau coj cov neeg txhais Phau Vajlugkub King James raws li yaj saub lub ntsiab txhob txwm txuas qhov teeb meem tob hauv Vajlugkub hais txog tus yim yog tus ntawm xya rau hauv nqe uas sawv cev rau ib ntawm ob lub zeem muag hauv tshooj yim. Ib lo lus uas raug txhais ua “zeem muag” hauv tshooj yim yog lo lus Henplais “chazon,” hos lwm lo yog “mareh.” “Mareh” txhais tias kev tshwm sim, thiab lub zeem muag “mareh” yog lub zeem muag txog Khetos txoj kev tshwm sim hauv Vajtswv Txojlus yaj saub. Lub zeem muag “mareh” ntawm Daniyee 8:14 qhia meej tias Khetos yuav tsum tshwm sim thiab tam sid los rau hauv Nws lub tuam tsev rau lub Kaum Hlis 22, 1844. Tag nrho tej kev tseeb no yog tej xwm txheej muaj tseeb, thiab lawv muaj lawv qhov cuam tshuam rau nqe uas yog tus ncej nruab nrab; thiab tus ncej nruab nrab tsis yog ib txoj kev qhia los sis ib zaj lus faj lem uas tau ua tiav rau lub Kaum Hlis 22, 1844, qhov tseeb yog tias nqe ntawd yog Khetos, tus ncej nruab nrab.
“Thaum kuv tseem nyob hauv lub xeev ntawm txoj kev poob siab no, kuv tau muaj ib zaj npau suav uas ua rau kuv lub siab raug tshee hnyo heev. Kuv npau suav pom ib lub tuam tsev, uas muaj coob leej neeg tab tom sib sau ua pab coob coob mus rau ntawd. Tsuas yog cov uas mus nkaum chaw cawm siav hauv lub tuam tsev ntawd xwb thiaj yuav dim thaum lub sij hawm xaus los txog; txhua tus uas tseem nyob sab nraud yuav ploj mus ib txhis. Cov pab neeg coob coob uas nyob sab nraud, tseem mus raws lawv tej kev nyias nyias, tau thuam thiab qhuab luag cov uas tab tom nkag mus rau hauv lub tuam tsev, thiab hais rau lawv tias txoj kev npaj cawm dim no yog ib qho kev dag ntxias muaj tswv yim phem, thiab qhov tseeb ces yeej tsis muaj ib yam kev phom sij li uas yuav tsum zam. Lawv tseem txawm txeeb qee leej los txwv kom tsis txhob maj nroos nkag mus hauv cov ntsa loog.”
“Vim qhov ntshai tsam luag thuam thuam, kuv xav tias qhov zoo tshaj yog tos kom txog thaum cov neeg coob coob tawg mus, los yog kom txog thaum kuv nkag tau mus yam lawv tsis pom. Tiamsis tsis yog cov neeg tsawg zuj zus; lawv rov coob ntxiv zuj zus, thiab vim ntshai tsam lig dhau lawm, kuv thiaj tawm hauv tsev sai sai thiab thawb hla plaws hauv pab neeg coob coob. Vim kuv kub siab ntxhov xav mus kom cuag lub tuam tsev, kuv tsis pom los yog tsis quav ntsej txog cov neeg coob coob uas nyob ib ncig kuv.”
“Thaum nkag mus rau hauv lub tsev lawm, kuv pom tias lub tuam tsev loj kawg nkaus ntawd raug txhawb nqa los ntawm ib tug ncej loj kawg nkaus, thiab rau ntawm tus ncej ntawd muaj ib tug menyuam yaj raug khi rau ntawd, twb raug muab nphos thiab ntshav ntws lug. Peb cov uas nyob ntawd zoo li twb paub lawm tias tus menyuam yaj no raug muab dua thiab raug ntaus doog vim yog peb. Txhua tus uas nkag mus rau hauv lub tuam tsev yuav tsum los sawv ntawm nws xub ntiag thiab lees txim rau lawv tej kev txhaum. Nyob ncaj ntawm tus menyuam yaj xub ntiag muaj cov rooj zaum siab, saum cov ntawd muaj ib pab neeg zaum saum, zoo siab heev. Lub ntuj ceeb tsheej txoj kev kaj zoo li ci ntsa iab rau saum lawv tej ntsej muag, thiab lawv qhuas Vajtswv thiab hu nkauj ua tsaug zoo siab hlo uas zoo li cov tim tswv tej suab paj nruag. Cov no yog cov uas tau los ntawm tus menyuam yaj xub ntiag, lees txim lawv tej kev txhaum, txais kev zam txim, thiab tam sim no tab tom tos ntsoov nrog kev xyiv fab txog ib qho xwm txheej zoo siab uas yuav los.”
“Txawm tom qab kuv tau nkag mus rau hauv lub tsev lawm, ib qho kev ntshai txawm los kav kuv, thiab muaj ib txoj kev txaj muag tias kuv yuav tsum txo hwjchim rau ntawm cov neeg no; tiam sis zoo li kuv raug yuam kom txav mus tom ntej, thiab kuv maj mam txav ncig tus ncej kom tig mus ntsib tus yaj, thaum ntawd ib lub raj nrov ncha, lub tuam tsev tshee hnyo, cov neeg dawb huv uas tau sib sau ua ke qw suab yeej kov yeej, ib txoj kev ci ntsa iab txaus ntshai ci kaj lug rau hauv lub tsev, ces txhua yam txawm los ua tsaus ntuj nti kawg. Cov neeg zoo siab ntawd tau ploj mus tag nrho nrog txoj kev ci ntsa iab ntawd, thiab kuv raug tso tseg ib leeg nyob hauv txoj kev txaus ntshai ntsiag to ntawm hmo ntuj.”
“Kuv tsim dheev sawv los hauv txoj kev txom nyem loj kawg hauv siab thiab hauv lub tswv yim, thiab kuv yuav luag tsis ntseeg tau kuv tus kheej tias kuv tsuas yog ua npau suav xwb. Nws zoo li rau kuv tias kuv txoj hmoo kawg twb raug txiav txim lawm; tias tus Ntsuj Plig ntawm tus Tswv twb ncaim ntawm kuv mus lawm, thiab yuav tsis rov qab los ib zaug ntxiv li.” Experience and Teachings, 24, 25.
Tam sim no raug sim saib seb peb puas yuav nkag mus rau hauv lub tuam tsev thiab tom qab ntawd lees txim peb tej kev txhaum thiab txais txoj koob hmoov ntawm Nws txoj kev suav tias ncaj ncees. Txoj kev hu kawg no kom nkag mus rau hauv lub tuam tsev raug ncig los ntawm ntau yam kev khuam siab kom txwv peb tus kheej txoj kev nkag mus, tiam sis yog peb tseem ua siab ua qaug zog tam sim no, peb yuav raug “tso cia nyob ib leeg hauv txoj kev ntsiag to txaus ntshai ntawm hmo ntuj.” Los tsis yog qhov no xwb yog kuv lub ntsiab lus.
Tau txhob txwm muab qhov tseem ceeb tshwj xeeb rau nqe Vajlugkub uas tseem ceeb tshaj plaws no los ntawm kev muab qhov txawv tshwj xeeb ntawm lo lus “hnub” tso nrog rau; lo lus ntawd muaj zaj lus txhiaj txhais hauv cov lus faj lem hais tias yim yog ib tug ntawm xya tus, thiab zaj lus txhiaj txhais no yog ib lub ntawm cov log hauv lub sijhawm ntaus cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Nyob rau lub sijhawm ntaus cim, tus kub ntawm cov Protestant thiab tus kub ntawm cov Republican uas yog ob tug kub ntawm lub nceeg vaj thib rau hauv phau Vajlugkub tej lus faj lem puavleej yuav ua kom tiav raws li zaj lus txhiaj txhais uas hais tias tus thib yim yog ib tug ntawm xya tus. Ntawm yim tus thawj tswj hwm txij thaum lub sijhawm kawg pib xyoo 1989 los, Trump tau los ua tus vajntxwv thib rau ntawm lub nceeg vaj thib rau, thiab tom qab nws yeej kev xaiv tsa rau lub caij tuav haujlwm zaum ob lawm, nws tau los ua tus thib yim uas yog ib tug ntawm xya tus. Thaum Tebchaws Meskas nqis tes rov ua qhov uas Tsab Kevcai Tshaj Tawm ntawm Milan xyoo 313 tau ua, pawg kev ntseeg Laudixia ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej yuav hloov los ua pawg kev ntseeg Filadefia ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Lub sijhawm ntaus cim xaus rau thaum muaj txoj kevcai hnub Sunday, uas yog thaum qhov txhab tuag taus ntawm lub hwjchim kav ntawm Vaj Qhia raug kho zoo lawm, thiab yog li ntawd nws thiaj ua kom tiav raws li zaj lus txhiaj txhais hauv Tshwmsim kaum xya, ua tus thib yim uas yog ib tug ntawm xya tus. Ib qho tseeb, uas muab qhia los ntawm ib nqe lus Henplais thiab muab txhais ua ib lo lus Askiv, coj nqe Vajlugkub uas qhia txog qhov pib ntawm kev txiav txim plaub ntug los rau hauv nqe Vajlugkub uas qhia txog qhov xaus ntawm kev txiav txim plaub ntug hauv lub sijhawm ntaus cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej.
Txhua qhov tseeb puav leej muaj nws qhov chaw, thiab hauv Phau Tshiab tsuas muaj ib nqe lus xwb uas siv kev teeb tsa lej uas muab ib ‘tug lej’ npaug rau lwm ‘tug lej’, hos hauv Phau Qub tsuas muaj ob nqe lus xwb. Qhov alafas ntawm ‘kev teeb tsa lej’ nyob hauv Chiv Keeb.
Yog hais tias Kha‑ees yuav raug pauj xya npaug, mas tseeb Lamaj yuav raug pauj xya caum xya npaug. Chivkeeb 4:24.
Kev “txhim raws lej” ntawm omega nyob hauv Mathais.
Tom qab ntawd Petus txawm los cuag Nws thiab hais tias, Tus Tswv, kuv tus kwvtij yuav ua txhaum rau kuv pes tsawg zaus kuv thiaj zam txim rau nws? Puas yog txog xya zaus? Yexus hais rau nws tias, Kuv tsis hais rau koj tias, Txog xya zaus xwb; tiam sis, Txog xya caum xya zaus. Mathais 18:21, 22.
Cov nqe lus no sawv cev rau thawj zaug thiab zaum kawg hauv phau Vajlugkub uas ib tug lej raug qhia tias yuav muab xam nrog lwm tus lej. Muaj ntau tus lej, tiam sis tus alpha ntawm Chiv Keeb thiab tus omega ntawm Mathai muaj tib yam kev teeb tsa lej, thiab lawv siv tib ob tug lej yog “xya” thiab “xya caum.”
Nyob nruab nrab ntawm anfas thiab aumenkas, qhov chaw nyob nruab nrab uas yog tib qho chaw ntxiv uas muaj tus qauv kev siv zauv no yog hauv Levis Kevcai tshooj nees nkaum tsib. Nyob ntawd, ob tus zauv tsis yog ‘xya’ thiab ‘xya caum,’ tiamsis yog ‘xya npaug xya xyoo.’
Thiab koj yuav tsum suav xya caij Xanpataus ntawm cov xyoo rau koj, xya npaug xya xyoo; thiab lub sij hawm ntawm xya caij Xanpataus ntawm cov xyoo ntawd yuav yog rau koj plaub caug cuaj xyoos. Leviticus 25:8.
Qhov kev teeb tsa zauv nyob hauv nruab nrab rov siv tus zauv ‘xya,’ tiam sis tsis yog tus zauv ‘xya caum.’ Ntu Vajlugkub uas muaj qhov kev teeb tsa no muaj kev foom koob hmoov rau txoj kev mloog lus, thiab kuj muaj kev foom tsis zoo rau txoj kev tsis mloog lus. Cov koob hmoov uas yog kev tso cov qhev dim thiab kev muab av rov qab raug muab los sib piv nrog kev foom tsis zoo xya npaug uas tau hais txog plaub zaug hauv tshooj nees nkaum rau ntawm phau Levi Tej Kevcai. Txoj koob hmoov ntawd suav nrog tus Tswv txoj kev pub noj pub haus rau cov xyoo uas cia thaj av so, thiab koob hmoov ob npaug hauv xyoo Yubilee, hos kev foom tsis zoo hauv tshooj nees nkaum rau yog sab uas sib txuam nrog cov koob hmoov ntawd hauv tej lus ceeb toom txog txoj kev cog lus hauv ob tshooj ntawd.
Tus qauv zauv uas nyob nruab nrab tshwm hauv Levis Kevcai 25:8 (‘xya zaus xya xyoo’). Tus qauv ntawd txuas kiag nrog txoj kev txiav txim ‘xya npaug’ uas hais plaub zaug hauv Levis Kevcai 26. Yog li ntawd, tus qauv zauv uas nyob nruab nrab sawv cev rau ob qho tibsi, yog koob hmoov thiab kev foom tsis zoo, ua ib zaj lus tim khawv ob npaug hauv phau Levis Kevcai. Tus qauv zauv ntawm koob hmoov lossis kev foom tsis zoo ntawm xyoo Yau-npilee raug muab tso nyob nruab nrab ntawm txoj kev txiav txim ntawm Lamej thiab qhov uas Yexus qhia txog ciam kawg ntawm lub sijhawm sim siab. Tag nrho peb yam no ua ke puavleej qhia txog ciam kawg ntawm lub sijhawm sim siab; thaum lub sijhawm ntawd xaus, yuav ua rau pom tseeb ib pab uas tau koob hmoov thiab ib pab uas raug foom tsis zoo. Qhov alpha thiab qhov omega, uas sawv cev rau cov lus tshaj tawm ntawm thawj tug timtswv thiab tus timtswv thib peb, qhia tias plaub puas cuaj caum yog lub cim uas sawv cev rau lub sijhawm sim siab. Thaum muab qhov no txuas nrog kev foom tsis zoo lossis koob hmoov ntawm xyoo Yau-npilee, tej ntsiab lus tseeb no thiaj tseem ceeb tuaj thaum peb tabtom yuav kawm Exekees tshooj ib nqe ib, uas qhia tias Exekees nyob rau xyoo peb caug ntawm lub voj voog xyoo Yau-npilee thib kaum xya.
Lub voj voog xyoo tso dim ntawd tau xaus rau hnub tim 22 lub Kaum Hli, xyoo 573 ua ntej Yexus Khetos yug, thiab tsis yog ua lub cim qhia ua ntej txog hnub tim 22 lub Kaum Hli, xyoo 1844 nkaus xwb, tiamsis kuj ua lub cim qhia ua ntej txog txoj kevcai Hnub Chiv uas yuav los txog sai sai no thiab. Exekees sawv hauv lub tuam tsev, sawv cev rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej uas tau nkag mus rau hauv Chav Dawb Huv Tshaj Plaws los ntawm kev ntseeg thaum kawg ntawm kev txiav txim, ib yam li cov uas muab siab npuab Vajtswv tau ua tom qab hnub tim 22 lub Kaum Hli, xyoo 1844. Yog koj tsis pom “qhov tseeb” hauv tshooj ib thiab nqe ib uas qhia tias Exekees nyob rau ntu twg ntawm keeb kwm raws li tej lus faj lem, ces yog koj plam koj “txoj kev taw qhia” lawm.
Tom qab pom tus Tswv lub yeeb koob uas tau tshwm rau nws ntawm tus dej Khenpas, Exekees thiaj raug txo qis mus txog hauv hmoov av, ib yam li Daniyees, Yaxayas thiab Yauhas tau raug. Ces plaub qhov piv txwv no puavleej qhia txog tej feem ntawm txoj kev pleev roj rau cov uas yuav coj txoj xov mus qhia rau ib pawg ntseeg uas yuav tsis pom thiab tsis hnov.
Muaj rau hnub tim hauv phau ntawv Exekees uas hais txog Yeluxalees. Peb twb tau piav txog thawj hnub tim uas muaj nyob hauv tshooj ib, nqe ib thiab ob, thiab hnub tim kawg uas muaj nyob hauv tshooj plaub caug, nqe ib lawm. Kuv twb tau piav txog hnub tim thib ob uas muaj nyob hauv tshooj yim, nqe ib lawm, tiam sis tsuas piav txog hnub tim ntawd raws li nws lub ntsiab lus ua cim xwb, tsis tau txheeb tias hnub tim ntawd muaj feem li cas rau lub sijhawm uas Yeluxalees raug vij thiab raug rhuav tshem, thiab phau ntawv no tag nrho tig ncig tus qag ntawd. Yeluxalees raug rhuav tshem thaum xaus xyoo 586/585 ua ntej Yexus yug. Thiab hauv Exekees 33:21, muaj ib tug neeg khiav dim tuaj txog, coj xov tuaj hais tias Yeluxalees tau poob lawm.
Thiab tau muaj tias, nyob rau xyoo kaum ob ntawm peb txoj kev raug ntiab mus nyob poob cev qhev, hauv lub hli kaum, hnub thib tsib ntawm lub hli, ib tug uas tau khiav dim tawm hauv Yeluxalees tuaj cuag kuv, hais tias, Lub nroog raug ntaus lawm. Nimno Yawmsaub txhais tes tau nyob saum kuv thaum yav tsaus ntuj, ua ntej tus uas tau khiav dim ntawd tuaj txog; thiab Nws tau qhib kuv lub qhov ncauj, mus txog thaum nws tuaj cuag kuv thaum sawv ntxov; ces kuv lub qhov ncauj thiaj qhib lawm, thiab kuv tsis hais tsis tau lus ntxiv lawm. Exekees 33:21, 22.
Hauv xyoo kaum ob lub nroog raug nplawm, thiab tom qab ntawd Ezekiel thiaj muaj kev ywj pheej hais raws li nws tus kheej lub siab nyiam. Txoj yog toog uas nyob hauv Ezekiel tshooj yim yog nyob rau xyoo rau, yog li ntawd kwv yees li rau xyoo ua ntej lub nroog raug nplawm.
Thiab tau muaj tias nyob rau xyoo thib rau, lub hli thib rau, hnub thib tsib ntawm lub hli ntawd, thaum kuv zaum hauv kuv lub tsev, thiab cov txwj laus ntawm Yudas zaum ntawm kuv xub ntiag, Vajtswv Tus Tswv txhais tes thiaj los rau saum kuv ntawd. Exekees 8:1.
Xyoo tom qab ntawd, uas yog xyoo xya, cov txwj laus tuaj cuag Ezekiel kom nug tus Tswv.
Thiab tau muaj nyob rau xyoo xya, hauv lub hlis tsib, hnub tim kaum ntawm lub hlis ntawd, ib txhia ntawm cov txwj laus ntawm Ixayees tuaj nug txog tus Tswv, thiab zaum ntawm kuv xub ntiag. Exekees 20:1.
Ces nyob rau xyoo cuaj, txoj kev vij puag uas kav ib xyoos thiab ib nrab thiaj pib.
Thiab dua rau xyoo cuaj, rau lub hli kaum, rau hnub kaum ntawm lub hli, tus Tswv lo lus tau los cuag kuv, hais tias, Leej Tub ntawm neeg, cia li sau tseg lub npe ntawm hnub no, yog hnub no ntag: tus vajntxwv Npanpiloo tau tsa nws tus kheej tawm tsam Yeluxalees rau hnub no ntag. Exekees 24:1, 2.
Txhua hnub tim no puav leej sawv cev rau tej cim qhia kev tshwj xeeb ntawm tiam kawg, rau qhov Povlauj hais tias haiv neeg Yixalayees thaum ub ua yam ntxwv rau cov uas ua neej nyob rau thaum lub ntiajteb yuav kawg.
Tam sim no tau tshwm sim rau lawv ua yam piv txwv; thiab tej no raug sau cia tseg ua lus ceeb toom rau peb, rau peb cov uas twb txog lub sij hawm kawg ntawm lub ntiaj teb lawm. Yog li ntawd, tus uas xav hais tias nws sawv ruaj, yuav tsum ceev faj tsam nws poob. 1 Corinthians 10:11, 12.
Tag nrho rau hnub tim uas hais txog Yeluxalees tshwm sim nyob nruab nrab ntawm thawj hnub tim hauv tshooj ib nqe ib thiab hnub tim kawg uas pom nyob hauv tshooj plaub caug nqe ib. Ob hnub tim ntawd cim tseg xyoo thib tsib hauv tshooj ib, uas yog 592 BC, thiab xyoo nees nkaum tsib hauv tshooj plaub caug, uas yog 573 BC. Nyob rau theem kab saum kab Ezekiel muaj ib kab rau Iyiv tebchaws, uas suav nrog qhov kev siv los hais txog Tire, thiab ib kab rau Yeluxalees. Kab ntawm Iyiv muaj xya lub cim taw tes ncaj qha, (thaum suav Tire nrog) hos Yeluxalees muaj rau. Nrog rau ob kab no yog kab ntawm Yauxiya thiab lub voj voog Yubili thib kaum xya. Txawm li ntawd los, kab uas raug nthuav qhia yam tsis muaj hnub tim ncaj qha yog pom nyob hauv tshooj plaub, thiab kab ntawm tshooj plaub muaj ntau lub log uas Ezekiel pom thaum nws ntsia mus rau hauv Qhov Chaw Dawb Huv Tshaj Plaws. Nws kuj ntim puv nkaus nrog ntau yam tseeb piv txwv.
430
Tus lej plaub puas peb caug sawv cev rau txoj kev cog lus uas nyob mus ib txhis, thiab hauv tshooj plaub Exekhee raug tus Tswv siv ua ib zaj lus piv txwv ciaj sia, ib zaj lus piv txwv uas muaj tus lej plaub puas peb caug nyob hauv.
Koj thiab, tus tub ntawm neeg, cia li muab ib daim vuas los, thiab muab tso rau ntawm koj xub ntiag, thiab kos rau saum nws lub nroog, yog Yeluxalees: Thiab tsa rog vij lub nroog ntawd, thiab ua ib lub chaw ruaj khov tawm tsam nws, thiab txawb ib lub pov toj tawm tsam nws; tsa lub yeej rog tawm tsam nws thiab muab tej tus ncej ntaus phab ntsa teeb ncig nws puag ncig. Tsis tas li ntawd, cia li muab ib lub lauj kaub hlau rau koj, thiab muab nws ua ib phab ntsa hlau nruab nrab ntawm koj thiab lub nroog: thiab tig koj lub ntsej muag tawm tsam nws, ces nws yuav raug vij, thiab koj yuav vij nws. Qhov no yuav yog ib lub cim rau tsev neeg Ixayees. Koj kuj yuav tsum pw rau ntawm koj sab laug, thiab muab txoj kev phem ntawm tsev neeg Ixayees tso rau saum nws: raws li cov hnub uas koj yuav pw saum nws, koj yuav ris lawv txoj kev phem. Rau qhov kuv tau tso lawv txoj kev phem ntau xyoo rau saum koj raws li cov hnub ntawd, yog peb puas cuaj caum hnub: li ntawd koj yuav ris txoj kev phem ntawm tsev neeg Ixayees. Thiab thaum koj ua tiav tej ntawd lawm, cia li rov pw dua rau ntawm koj sab xis, thiab koj yuav ris txoj kev phem ntawm tsev neeg Yudas plaub caug hnub: kuv tau teem rau koj ib hnub ua ib xyoos. Yog li ntawd koj yuav tsum tig koj lub ntsej muag mus rau txoj kev vij Yeluxalees, thiab koj txhais npab yuav raug qheb, thiab koj yuav cev Vajtswv lus tawm tsam nws. Thiab saib seb, kuv yuav muab hlua khi rau saum koj, thiab koj yuav tsis tig ntawm ib sab mus rau lwm sab, mus txog thaum koj ua tiav hnub ntawm koj txoj kev vij. Exekees 4:1–8.
Kev raug v围 lub nroog Yeluxalees, raws li Exekees tau nthuav qhia, yog ib “lub cim,” ib yam li kev raug v围 tawm tsam Yeluxalees uas Cestius coj tuaj nyob rau xyoo 66. Thaum piav txog qhov uas Yexus qhia tias kev puas tsuaj ntawm Yeluxalees yog dab tsi, Muam White qhia rau peb tias “qhov kev ua tiav ncaj qha” ntawm kev puas tsuaj ntawm Yeluxalees yog nyob rau hnub kawg. Lub cim ntawm kev puas tsuaj rau saum ob tug timkhawv uas Nebukhanexas thiab Cestius sawv cev qhia meej tias lub cim ntawm kev raug v围 ntawd yog lub cim ntawm txoj cai Hnub Caiv uas tab tom los ze.
Ib Hnub Rau Ib Xyoos
Hauv zaj lus uas peb tabtom tshuaj xyuas no, peb kuj pom qhov kev hais txog hauv Vajlugkub uas yog aumekas rau William Miller txoj cai tseem ceeb tshaj plaws rau kev txhais lus faj lem hauv lub zog rhawv hauv paus ntawm thawj tug timtswv thiab tus timtswv thib ob tej xov. Qhov alafas ntawm txoj ntsiab cai uas ib hnub sawv cev rau ib xyoos kuj yog ib lub cim aumekas thiab, rau qhov qhov alafas ntawm txoj ntsiab cai uas ib hnub sawv cev rau ib xyoos tau muab nthuav qhia hauv phau Teev Npe ua qhov kev sim thib kaum thiab zaum kawg, uas cov Yixalayees ua tsis dhau, yog li ntawd lawv thiaj ua rau lawv tus kheej raug kev tuag hauv tebchaws moj sab qhua nyob rau ncua plaub caug xyoo uas lawv taug kev mus ncig hauv tebchaws moj sab qhua.
Nej cov menyuam yuav mus ncig ua siav nyob rau hauv tebchaws moj sab qhua tau plaub caug xyoo, thiab yuav ris nej tej kev ua nkauj ua nraug, mus txog thaum nej tej cev qhuav mus ploj tag rau hauv tebchaws moj sab qhua. Raws li tus naj npawb ntawm cov hnub uas nej mus xyuas lub tebchaws, yog plaub caug hnub, ib hnub suav ua ib xyoos, nej yuav ris nej tej kev txhaum, yog plaub caug xyoo, thiab nej yuav paub txog qhov uas kuv rhuav kuv lo lus cog tseg. Kuv, tus Tswv, twb hais lawm tias, kuv yeej yuav ua li no rau tag nrho pawg neeg phem no, uas tau tuaj sib sau tawm tsam kuv: nyob hauv tebchaws moj sab qhua no lawv yuav raug rhuav tshem, thiab qhov ntawd lawv yuav tuag. Numbers 14:33–35.
Peb yuav tsum to taub tej ntsiab lus rau sab lus faj lem uas tshwm los ntawm qhov uas txoj cai muab ib hnub suav ua ib xyoos raug qhia meej hauv qhov kev ntxeev siab zaum kawg ntawm txheej txheem kev sim siab uas muaj kaum theem thiab pib thaum hla Hiavtxwv Liab, thiab ntawm qhov uas tib txoj cai no raug tshaj tawm dua thaum Yeluxalees yuav raug vij thiab raug rhuav tshem, thiab muab tej ntsiab lus ntawd coj los siv rau nqe Vajlugkub uas peb tab tom tshawb xyuas; peb kuj yuav tsum to taub thiab coj qhov tseem ceeb ntawm qhov uas “kev vij lub nroog” yog “lub cim” los siv ib yam nkaus.
Kab keeb kwm uas raug coj los sib sau ua ke thaum siv “kev kawv Yeluxalees” ua lub cim yuav tsum raug lees paub, rau qhov nws dhau los ua ib yam li “qag log” hais ua piv txwv, thiab hais raws li lus piv txwv, lub cim ntawm kev kawv ntawd muaj ntau tus ncej log txuas rau nws. Lub cim ntawm kev kawv yog tej zaum nqe tseem ceeb tshaj plaws hauv Exekees, thiab lub cim ntawd tso cai rau tus Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas coj kev ua tiav zoo tag nrho tawm hauv yam uas thaum xub thawj zoo nkaus li Exekees pom tias yog kev ntxhov tsis meej. “Lub cim” ntawm kev kawv, txoj cai ib xyoos hloov ib hnub, thiab cov kab yaj saub uas raug coj los sib sau ua ke los ntawm kev kawv, yuav tsum raug xav txog nyob hauv lub ntsiab lus uas plaub puas peb caug sawv cev rau txoj kev cog lus nyob mus ib txhis.
Lus Cog Tseg
Nws hais rau Abram tias, Koj yuav tsum paub tseeb tias koj caj ces yuav nyob ua neeg txawv teb chaws hauv ib thaj av uas tsis yog lawv li, thiab lawv yuav ua qhev rau cov neeg ntawd; thiab cov neeg ntawd yuav tsim txom lawv tau plaub puas xyoo. Chiv Keeb 15:13.
Tus Tswv tau nrog Anplahas cog lus raws li ib txheej txheem uas muaj peb kauj ruam, thiab thawj kauj ruam ntawm peb kauj ruam ntawd muaj lo lus faj lem hais tias Anplahas cov xeeb leej xeeb ntxwv yuav ua neeg poob cev nyob hauv tebchaws Iziv tau plaub puas xyoo. Nyob rau kauj ruam thib ob, Anplahas tau txais txoj kevcai txiav tawv, thiab kauj ruam thib peb yog kev muab Yiha fij rau saum roob Mauliya. Lub sijhawm plaub puas xyoo tau raug qhia tseg nyob rau hauv ntu alpha ntawm peb kauj ruam uas Tus Tswv tau ua los tsa ib haiv neeg uas raug xaiv thiab nrog haiv neeg ntawd cog lus. Haiv neeg uas raug xaiv thiab nrog Vajtswv cog lus ntawd tau raug Vajtswv nrauj thaum Xatefana raug muab pob zeb ntaus tuag xyoo 34, thiab tom qab ntawd Paulus, tus tubtxib uas raug xaiv rau lwm haiv neeg, tau qhia meej tias plaub puas xyoo ntawd yog—plaub puas peb caug xyoo.
Thiab kuv hais li no tias, txoj kevcai uas muaj los plaub puas peb caug xyoo tom qab ntawd rhuav tsis tau txoj kev khi lus uas Vajtswv twb lees paub hauv Khetos ua ntej lawm, kom ua rau lo lus cog tseg ntawd tsis muaj qab hau. Kalatias 3:17.
Tus lej uas sawv cev rau txoj kev cog lus yog plaub puas peb caug, tiamsis ob tug timkhawv uas yog Abram thiab Saul, uas nkawd ob leeg tau hloov npe lawm—Abram ua Abraham thiab Saul ua Paul—qhia txog ob ntu sijhawm sib txawv uas muab sib ntxiv ua tau tus lej plaub puas peb caug ntawd. Thaum Vajtswv hloov ib tug ntsuj plig lub npe, qhov ntawd yog ib lub cim qhia txog txoj kev sib raug zoo raws li kev cog lus ntawm tus ntsuj plig ntawd thiab Vajtswv. Yog li ntawd, plaub puas peb caug xyoo yog tus lej tag nrho uas tau los ntawm kev muab ob tug lej sib txawv sib ntxiv, ib yam li Abraham tus lej plaub puas thiab Paul tus lej peb caug uas muab ntxiv rau ntawd. Ezekiel pw rau nws sab laug tau peb puas cuaj caum hnub, thiab tom qab ntawd pw rau nws sab xis tau plaub caug hnub, qhia txog ob tug lej uas muab sib ntxiv tau tag nrho plaub puas peb caug.
Hauv Chivkeeb tshooj kaum ib, txoj kev cog lus ntawm txoj kev tuag uas raug tsim los tam sim ntawd tom qab dej nyab los ntawm Nimrod txoj kev ntxeev siab qhia kom pom qhov sib txawv ntawm ob txoj kev cog lus. Tej yam uas muaj nyob hauv tus pej thuam Npas Npis ua tim khawv txog ib haiv neeg nyob hauv ib txoj kev cog lus Xatas uas hais tias cawm nej tus kheej, ib haiv neeg uas yuav tsum raug txiav txim thiab raug faib mus nyob tawg ua pab ua pawg. Hauv tib tshooj ntawd, caj ces ntawm cov Henplais raug qhia los ntawm Eber txoj kev yug los, cim txog qhov pib ntawm ib haiv neeg raug xaiv los sawv cev rau txoj kev cog lus ntawm txoj sia, tawm tsam Nimrod txoj kev cog lus ntawm txoj kev tuag.
Eber muaj sia nyob peb caug plaub xyoos, ces nws yug Peleg; tom qab Eber yug tau Peleg lawm, Eber tseem muaj sia nyob plaub puas peb caug xyoos, thiab yug tau tub thiab ntxhais. Peleg muaj sia nyob peb caug xyoos, ces nws yug Reu. Chiv Keeb 11:16–18.
Hauv hauv tshooj kaum ntawm Chiv Keeb, Eber thiab Peleg raug hais thawj zaug.
Eber yug muaj ob tug tub yug los; ib tug npe hu ua Peleg; rau qhov nyob hauv nws lub sijhawm thiaj muaj kev faib ntiajteb; thiab nws tus kwv npe hu ua Joktan. Chivkeeb 10:25.
Peleg txhais tias kev faib los sis kev sib cais, thiab nyob rau hauv Peleg tej hnub nyoog, kev faib ntawm ob pab neeg ntawm cov neeg hauv kev cog lus raug cim tseg los ntawm keeb kwm ntawm tus yees Npanpiloo thiab Nimrod txoj kev ntxeev siab. Eber muaj hnub nyoog txog plaub puas rau caum plaub xyoos, tiamsis tom qab Peleg (kev faib) yug los lawm nws tseem nyob plaub puas peb caug xyoo. Txhua qhov tseeb puav leej muaj nws qhov tseem ceeb, thiab plaub puas peb caug yog tus lej uas Povlauj muab rau zaj lus faj lem ntawm Anplahas txog kev cog lus. Txawm yog tus lej plaub puas peb caug raug txuas nrog Eber lub neej tom qab Peleg yug los, thawj peb caug plaub xyoos ntawm nws lub neej raug hais tias yog “plaub thiab peb caug xyoo,” uas yeej yog peb caug plaub xyoos, los ntawm qhov kev hais yooj yim ntawm peb caug plaub xyoos ntawd nws nyeem tias “plaub” thiab “peb caug” (430). Tom qab ntawd thiaj los txog plaub puas peb caug, ces thawj qhov kev hais txog Peleg lub neej yog “peb caug.”
Eber yog lub hauv paus ntawm lub npe Hebrew, thiab qhov no yog thawj zaug uas cov Hebrews raug hais txog, uas yog haiv neeg uas raug xaiv tseg rau txoj kev cog lus. Eber txhais tias hla mus, yog li ntawd nws sawv cev ua cim rau haiv neeg ntawm txoj kev cog lus uas hla tawm hauv lub ntiajteb mus rau lub ntiajteb tshiab ib yam li Abraham cov me nyuam tau ua thaum lawv hla Hiavtxwv Liab mus rau Tebchaws Coglus. Kev taug kev yuam kev nyob hauv tebchaws moj sab qhua tau plaub caug xyoo tau ncua qhov kev hla ntawd, tiamsis thaum kawg ntawm plaub caug xyoo lawv tau hla tus Dej Yaladee mus rau Tebchaws Coglus, yog li ntawd nws ua cim rau Vajtswv haiv neeg txoj kev hla kawg nkaus. Peleg sawv cev rau keeb kwm lub sijhawm uas kev faib noob neej ua ob haiv neeg ntawm txoj kev cog lus tau tshwm sim thawj zaug ntawm Nimrod lub yees. Lub cim ntawm Nimrod txoj kev cog lus ntawm kev tuag yog kev ntxhov siab tsis meej pem, hos lub cim ntawm cov Hebrew txoj kev cog lus ntawm txoj sia yog plaub puas peb caug xyoo ntawm Eber lub neej ua ntej qhov kev faib uas Peleg sawv cev. Lub npe Peleg kuj cim ib qho tseeb ntawm lej uas muaj lub ntsiab, vim Eber plaub puas peb caug xyoo raug faib ua ob tug lej, thiab Peleg sawv cev rau kev cais tawm ntawm plaub puas nrog tus lej peb caug.
Plaub puas peb caug muaj ob ntu. Plaub puas xyoo ntawm Anplahas txoj kev khi lus nrog rau peb caug xyoo ntxiv uas Povlauj tau cim tseg. Kev txawj ntse uas nce ntxiv uas tsim tau kev txhawb siab kawg ntawm Vajtswv haiv neeg raug sawv cev hauv Daniyees tshooj kaum ob, qhov uas lub cim ob-ntu ntawm txoj kev khi lus mus ib txhis raug qhia meej tshwj xeeb, thiab nws raug nthuav tawm hauv nqe 9/11.
Thiab nws hais tias, Mus koj txojkev mus, Daniyees: rau cov lus no twb raug kaw cia thiab raug ntim cim lawm mus txog lub sijhawm kawg. Muaj coob leej yuav raug ntxuav kom dawb huv, thiab raug ua kom dawb, thiab raug sim; tiam sis cov neeg phem yuav ua phem mus ntxiv: thiab tsis muaj ib tug hauv cov neeg phem yuav to taub li; tiam sis cov neeg txawj ntse yuav to taub. Thiab txij thaum uas kev txi niaj hnub yuav raug tshem tawm mus, thiab yam qias neeg uas ua rau kev puam tsuaj raug tsa los, yuav muaj ib txhiab ob puas cuaj caug hnub. Daniel 12:9–11.
Qhov kev qhib lub cim foob zaum kawg, uas ua rau muaj ib txheej txheem kev sim peb theem raws li tau piav hauv nqe kaum tias “raug ntxuav kom huv, raug ua kom dawb, thiab raug sim,” muaj feem nrog lub sijhawm ib txhiab ob puas cuaj caum xyoo. Raws li cov tho kev txoj kev nkag siab txog nqe no, kev tshem tawm txoj kev tawm tsam ntawm kev teev pe hawm tej vajtswv cuav hauv xyoo 508 tau pib ib txheej txheem peb caug xyoo uas coj mus rau kev tsa lub hwj chim kav ntawm tus Txiv Vaj Qhia ua lub nceeg vaj thib tsib hauv Vajlugkub tej lus faj lem hauv xyoo 538; tom qab ntawd lub hwj chim ntawd tau kav ua lub nceeg vaj thib tsib hauv Vajlugkub tej lus faj lem mus txog thaum lub sijhawm ib txhiab ob puas rau caum xyoo xaus rau xyoo 1798. Paulus kuj piav txog peb caug xyoo txij xyoo 508 mus txog xyoo 538 tias yog “kev tso txoj kev ntseeg tseg ua ntej,” hauv 2 Thexalaunikes.
Hauv 2 Thexalaunika, lub ntsiab lus yog hais txog txoj kev sib raug zoo ntawm Loos teev dab mlom thiab Loos papas, uas yog lub nceeg vaj thib plaub thiab thib tsib hauv tej lus faj lem, raws li nyias ib feem. Nyob hauv tshooj no ntawm Thexalaunika no thiaj yog qhov William Miller nrhiav tau tias “yam niaj hnub” hauv phau Daniyees sawv cev rau Loos teev dab mlom, thiab Miller tseem nrhiav tau ntxiv tias “yam niaj hnub” hauv Daniyees yeej ib txwm raug nthuav tawm ua ke nrog txoj kev qias vuab tsuab los sis txoj kev ua txhaum uas coj kev puam tsuaj tuaj. Txoj kev qias vuab tsuab thiab txoj kev ua txhaum uas coj kev puam tsuaj tuaj hauv phau Daniyees sawv cev rau yam uas Yauhas txheeb tias, hauv phau Qhia Tshwm, yog daim duab ntawm tus tsiaj qus thiab lub cim ntawm tus tsiaj qus, raws li nyias ib feem.
William Miller muab feem ntau ntawm nws tej kev txhais siv lus faj lem, yog tsis yog tag nrho, txhim tsa rau saum nws txoj kev txheeb pom ob lub hwj chim uas ua kom puam tsuaj, uas yog qhov hu ua “niaj hnub” (Loos uas pe hawm tej vajtswv cuav), thiab lub hwj chim thib ob uas ua kom puam tsuaj, uas muab piav ua ob yam: kev ua txhaum uas ua kom puam tsuaj (kev sib koom ua ke ntawm pawg ntseeg thiab tsoom fwv), uas hauv phau Tshwmsim—yog tus tsiaj tus mlom (tus qauv ntawm lub hwj chim Vaj Qhia uas lus faj lem piav txog), thiab qhov qias vuab tsuab uas ua kom puam tsuaj (kev pe hawm lub hnub), uas hauv phau Tshwmsim—yog tus tsiaj lub cim. Qhov kev to taub uas Miller tau los ntawm Povlauj txoj kev nthuav qhia hauv 2 Thexalaunikes yog ib qho kev to taub tseem ceeb uas ua lub hauv paus rau Miller, tus uas yog lub cim sawv cev rau tej hauv paus ntawm txoj kev ntseeg Adventist. Povlauj hais tias cov uas tsis hlub qhov tseeb uas muab nthuav qhia hauv tshooj ob ntawm 2 Thexalaunikes yog cov uas raug txoj kev dag ntxias uas muaj hwj chim loj.
Hauv peb nqe lus ntawm phau Daniyee (Daniyee 12:9–11), kev to taub txog cov cim nyob rau tiam kawg suav tsis tau kev muab sijhawm los siv nrog, rau qhov txij lub Kaum Hli hnub tim 22, xyoo 1844 los, kev siv sijhawm raws li lus faj lem tsis siv tau lawm. Cov nqe 9/11 sawv cev rau ob ncua sijhawm sib txawv, uas yog peb caug xyoo thiab ib txhiab ob puas rau caum xyoo. Tus lej plaub caug thiab tus lej ib txhiab ob puas rau caum puavleej yog cov cim ntawm ib lub tebchaws moj sab qhua hauv lus faj lem, thiab siv sib hloov tau raws li lus faj lem. Yog li ntawd, muab ib txhiab ob puas rau caum txhais ua plaub caug tau, thiab plaub caug yog ib feem kaum ntawm plaub puas. Cov nqe 9/11 ua cim qhia txog tus lej ntawm txoj kev khi lus uas nyob mus ib txhis, raws li tau muab plaub puas (Aplahas) txuas nrog peb caug (Povlauj) los sawv cev. Lub ‘tebchaws moj sab qhua’ uas ‘ib txhiab ob puas rau caum’ sawv cev rau sib phim nrog ib lub ‘tebchaws moj sab qhua ntawm plaub caug’, thiab plaub caug yog ib feem kaum ntawm plaub puas. Peb caug yog peb caug. Plaub puas peb caug yog qhov uas tau los ntawm kev muab tus lej plaub puas ntxiv rau tus lej peb caug, uas hauv Exekhee tshooj plaub yog muab peb puas cuaj caum ntxiv rau tus lej plaub caug los sawv cev.
Nqe 9/11 nqe nyob hauv tshooj kaum ob sawv cev rau qhov nruab nrab ntawm peb lub sijhawm cev Vajtswv lus hauv tshooj ntawd, thiab lawv yog ib lub cim ntawm txoj kev khi lus uas nyob mus ib txhis uas raug qhib tawm hauv hnub kawg. Kev qhib tawm ntawm lub ntsiab lus ntawm plaub puas peb caug hauv hnub kawg raug coj los ua kom tshwm sim nyob hauv Ezekiel tshooj plaub.
Tus Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yuda nimno tab tom daws lub hom thawj ntawm tsab xov ceeb toom zaum kawg rau cov uas twb tau nkag mus rau hauv Chav Dawb Huv Tshaj Plaws los ntawm txoj kev ntseeg, ua ke nrog Exekhee, Yauhas, Daniyee thiab Yaxaya. Qhov tseeb ntawd raug nthuav tawm nrog rau kev tsa cov uas tsis yog raug muab piv txwv ua cov Yixayee uas raug ntiab tawm xwb, tiamsis kuj raug muab piv txwv ua tus chij ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej thiab. Qhov tseeb ntawd raug muab tso rau hauv lub moj khaum ntawm txoj kev khi lus uas Aplahas lub sijhawm plaub puas xyoo ua lub cim sawv cev rau, nrog rau txoj kev khi lus uas Povlauj lub sijhawm peb caug xyoo ua lub cim sawv cev rau. Qhov tseeb ntawd raug nthuav qhia nyob rau hauv Daniyee tshooj kaum ob cov nqe 9/11, uas ua lub cim sawv cev rau lub sijhawm nyob nruab nrab ntawm peb lub sijhawm uas siv ua cim, uas cov neeg Millerite tau nkag siab raug lawm. Qhov tseeb 9/11 nyob nruab nrab uas tab tom raug daws lub hom thawj hauv Daniyee tshooj kaum ob ntawd muaj Exekhee lub sijhawm peb puas cuaj caum hnub thiab plaub caug hnub ua lub cim sawv cev rau. Cov hnub ntawd raug nthuav qhia rau Exekhee nyob rau xyoo thib peb caug ntawm lub voj voog xyoo Yaupee thib kaum xya, thiab Exekhee, uas yog ib tug pov thawj, sawv cev rau pawg pov thawj ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej uas nyob hauv qhov kev sim siab nyob nruab nrab ntawm peb qhov kev sim siab.
Exekees raug cim tseg hauv qhov kev sim siab ntawm lub tuam tsev rau “hnub thib tsib” ntawm “lub hlis thib plaub,” uas hauv keeb kwm ntawm cov Millerite yog lub cim qhia txog qhov nruab nrab kiag (“ib nrab kev”) ntawm xya lub hlis uas pib thaum muaj kev poob siab thawj zaug rau lub Plaub Hlis tim 19, xyoo 1844, thiab xaus rau lub Kaum Hli tim 22 hauv tib lub xyoo ntawd.
“Nyob rau lub caij ntuj sov xyoo 1844, nyob nruab nrab ntawm lub sijhawm uas thaum xub thawj neeg tau xav tias 2300 hnub yuav xaus, thiab lub caij nplooj zeeg ntawm tib lub xyoo ntawd, uas tom qab no thiaj pom tias lawv ncav mus txog ntawd, txoj xov tau raug tshaj tawm raws nraim li cov lus hauv Vajluskub hais tias: ‘Saib maj, tus Nraug Vauv tabtom los!’” The Great Controversy, 398.
Lub Xya hli ntuj tim 21, xyoo 1844 yog nyob nruab nrab ntawm xya lub hli dawb huv, thiab hnub ntawd Samuel Snow nyob hauv Boston Tabernacle tshaj tawm nws zaj lus ntawm Txoj Kev Quaj Nruab Nrab Hmo Ntuj. Nyob ntawd, thawj zaug hauv ib qho kev tshaj tawm rau sawv daws mloog nws “tshaj tawm raws nraim li cov lus hauv Vaj Lug Kub hais tias: ‘Saib seb, tus Nraug Vauv tabtom los!’” Tam sim no, raws li txoj kev cim cev lus, peb tabtom sawv nrog Exekees hauv Boston Tabernacle, tsis ntev ua ntej kev txhawb nqa cov tub txib ntawm txoj kev quaj nruab nrab hmo ntuj yuav tawm mus zoo li nthwv dej hiav txwv loj. Txoj txheej txheem cev lus faj lem ntawm kev tsa tus chij taw qhia sawv cev raug nthuav qhia hauv kab cev lus faj lem ntawm Islam hauv Tshwmsim tshooj cuaj. Exekees tshooj plaub muab tus tim khawv thib ob thiab qhov xaus ntawm txoj faj lem ntawd uas muaj peb puas cuaj caum ib xyoos thiab kaum tsib hnub, thiab nws ua li ntawd hauv tshooj plaub.
Peb yuav txuas ntxiv hais txog tej yam no hauv zaj lus tom ntej.