Tsab xov xwm yav dhau los xaus nrog nqe lus uas hais tias, “Kev sib yuav los ntawm kev cog lus ntawm xyoo 313 sawv cev rau qhov kev sib yuav cog lus zaum kawg ntawm hwj chim papacy nrog Tebchaws Meskas—tus vaj ntxwv thawj tshaj plaws ntawm kaum tus vaj ntxwv hauv Tshwmsim tshooj kaum xya; ib lub hwj chim muaj ob tug kub uas raug ua qauv los ntawm lub hwj chim muaj ob tug kub ntawm Fabkis. Keeb kwm uas pib nrog Clovis xyoo 496 thiab thaum kawg coj mus rau txoj cai txib ntawm Justinian xyoo 533 thiab kev tsa lub papacy rau saum lub zwm txwv xyoo 538, sawv cev rau keeb kwm txij xyoo 1989 mus txog rau txoj cai Hnub Caiv.”
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Reagan
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Nyob hauv peb caug peb xyoos txij xyoo 1951 mus txog 1984, kev tawm tsam ntawm Protestantism rau Catholicism tau yaj ploj mus. Cov “caj npab” uas sawv cev rau lub hwj chim papacy hauv xyoo 496 nrog Clovis yog ib daim qauv qhia Reagan hauv xyoo 1984 mus txuas ntxiv txog 1989. Clovis sawv cev rau kev muab txoj kev ntseeg (paganism) uas tab tom txwv tsis pub papacy sawv rov qab los muaj hwj chim tshem tawm; thiab txog xyoo 1984, kev tawm tsam ntawm Protestantism rau qhov sawv ntawm papacy twb raug muab tshem tawm lawm. Qhov “txhua hnub” (paganism) twb raug muab tshem tawm lawm, thiab Paul piav txog qhov kev muab kev tawm tsam ntawm paganism rau papacy tshem tawm ntawd tias yog ib qho “poob mus deb.”
passage unavailable
This passage is not yet available in .
“Qhov kev sib haum xeeb no ntawm kev pe hawm dab cuav thiab txoj Kev Ntseeg Khetos tau ua rau muaj kev txhim kho ntawm ‘tus neeg txhaum’ uas tau raug hais tseg ua ntej hauv lo lus faj lem tias nws tawm tsam thiab tsa nws tus kheej siab dua Vajtswv. Lub cev txheej txheem loj kawg nkaus ntawm kev cai dab qhuas cuav ntawd yog ib daim txuj ci tshaj plaws ntawm Xatas lub hwj chim—ib lub cim nco txog nws tej kev siv zog los tsa nws tus kheej zaum saum lub zwm txwv kom kav lub ntiaj teb raws li nws lub siab nyiam.” The Great Controversy, 50.
Reagan yog tus uas nto npe hu lub Soviet Union tias yog ib lub “nceeg vaj phem” nyob rau hauv ib zaj lus hais xyoo 1983, thiab nws saib kev koomunis uas tsis ntseeg Vajtswv ua ib qho kev hem thawj tob kawg rau sab kev ncaj ncees thiab sab ntsuj plig. Nws thiab John Paul II tau tsim ib txoj kev koom tes uas nyob sib ze heev, ob leeg rau sab tus kheej thiab sab nom tswv, tawm tsam Soviet kev koomunis. Ob tug txivneej no puav leej pom qhov kev tawm tsam ntawd raws li tej ntsiab lus ntawm kev ncaj ncees thiab txawm yog raws li Vajtswv txoj kev teem tseg; Reagan tau hais ntiag tug txog ib “Txoj Kev Npaj Saum Ntuj Ceeb Tsheej” los rhuav tshem kev koomunis. Reagan kuj muaj kev txaus siab rau tej xwm txheej tshwm sim ntawm Fatima (cov lus ceeb toom tias “Russia yuav nthuav nws tej kev yuam kev mus”), thiab ob tug thawj coj ntawd tau sib tham txog lawv txoj kev paub sib xws tias Vajtswv tau cawm lawv txoj sia tseg (nkawd ob leeg dim ntawm kev sim tua xyoo 1981) rau ib lub hom phiaj uas muaj kev txuas nrog rau kev kov yeej kev koomunis.
Cov Thwj Tim ntawm Khetos
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
“Cov uas muaj kev ntxhov siab hauv lawv txoj kev to taub txog lo lus, cov uas tsis pom lub ntsiab ntawm antichrist, lawv yeej yuav muab lawv tus kheej tso rau sab ntawm antichrist. Nim no tsis muaj sijhawm rau peb los yoog raws lub ntiajteb.” Kress Collection, 105.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ob leeg leeg thiaj taug kev ua ke tau los, tsuas yog nkawd tau pom zoo ua ntej? Amos 3:3.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
“Hauv tej kev txav uas tab tom muaj tam sim no hauv Tebchaws Meskas los ua kom tej koom haum thiab tej kev coj siv ntawm pawg ntseeg tau txais kev txhawb nqa los ntawm lub xeev, cov Protestants tab tom taug raws cov kauj ruam ntawm cov papists. Tsis tas li ntawd xwb, lawv tseem tab tom qhib qhov rooj rau lub Papacy kom rov tau nyob hauv Protestant America txoj kev muaj hwjchim tshaj plaws uas nws tau poob hauv Lub Qub Ntiajteb lawm.” The Great Controversy, 573.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Pawg Ntseeg thiab Lub Xeev
Xyoo 457 BC, txoj cai txib thib peb ntawm Artaxerxes tau rov muab kev ywj pheej ntawm lub tebchaws rau ob qho tib si txoj cai tswjfwm kev nom kev tswv thiab txoj cai cai dab qhuas.
Thiab koj, Exala, raws li txoj kev txawj ntse ntawm koj tus Vajtswv, uas nyob hauv koj txhais tes, cia li tsa cov thawj kav thiab cov txiav txim, kom lawv txiav txim tau rau txhua haiv neeg uas nyob sab dej tim ub, yog txhua tus uas paub koj tus Vajtswv txoj kevcai; thiab nej yuav tsum qhia cov uas tsis paub. Thiab leejtwg los uas tsis kam ua raws li koj tus Vajtswv txoj kevcai thiab vajntxwv txoj kevcai, cia li ua kev txiav txim rau nws sai sai, txawm yog raug rau kev tuag, los yog raug ntiab tawm, los yog raug txeeb cuab tam, los yog raug kaw hauv tsev lojcuj. Ezra 7:25, 26.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Zaj lus faj lem thawj ntawm ob txhiab peb puas xyoo sawv cev rau Vajtswv tej kevcai, thiab zaj lus faj lem ob puas tsib caug xyoo sawv cev rau vajntxwv tej kevcai. Ob zaj lus faj lem no qhia kom paub txog lub kub ntawm Protestantism thiab lub kub ntawm Republicanism saum tus tsiaj hauv ntiajteb ntawm Tshwmsim tshooj kaum peb. Lub kub Republican ntawm tus tsiaj hauv ntiajteb raug muab tso rau hauv nruab nrab ntawm nqe kaum ib mus txog kaum rau ntawm Daniyee tshooj kaum ib. Lub sijhawm kaum xya xyoo uas nyob nruab nrab ntawm Raphia thiab Panium raug ib lub kub los ntawm zaj lus faj lem ob npaug ntawm tsab kev cai thib peb hauv xyoo 457 BC txiav hla. Zaj lus faj lem ob chav no qhia kom paub txog ob qho tib si txoj kev txiav txim rau cov neeg khi lus kawg nkaus thiab txoj kev txiav txim rau lub tebchaws uas cov neeg khi lus ntawd nrhiav tau lawv tej cag keeb kwm.
Nws hais rau Abram tias, Koj yuav tsum paub tseeb tias koj caj ces yuav mus ua neeg txawv teb chaws nyob hauv ib lub teb chaws uas tsis yog lawv li, thiab lawv yuav ua qhev rau lawv; thiab lawv yuav tsim txom lawv tau plaub puas xyoo; Thiab lub teb chaws ntawd uas lawv yuav ua qhev rau, Kuv kuj yuav txiav txim rau thiab: tom qab ntawd lawv yuav tawm los nrog tej cuab tam ntau heev. Chiv Keeb 15:13, 14.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Thiab yog tias nws tsis raug txhiv dim hauv cov xyoo ntawd, ces nws yuav raug tso tawm nyob rau xyoo jubiles, nws tus kheej thiab nws cov me nyuam nrog nws. Rau qhov cov me nyuam Ixayees yog kuv cov tub qhe; lawv yog kuv cov tub qhe uas kuv tau coj tawm hauv tebchaws Iyi tebchaws: Kuv yog tus Tswv nej tus Vajtswv. Leviticus 25:54, 55.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Muam White txheeb Uriah Smith phau ntawv, Daniel and the Revelation, tias yog “Vajtswv txhais tes pab.” Smith txheeb qhov kev tawm tsam ob theem ntawm Antiochus hauv nws cov lus piav qhia txog Daniyees kaum ib, nqe kaum plaub thiab kaum tsib.
Kev cob qhia tus vaj ntxwv hluas ntawm tim lyiv teb chaws raug tso siab los ntawm Pawg Senate Loos rau M. Emilius Lepidus, uas tau tsa Aristomenes, ib tug thawj nom laus thiab muaj kev txawj ntse ntawm lub tsev hais plaub ntawd, ua nws tus saib xyuas. Nws thawj tes haujlwm yog npaj tiv thaiv qhov kev hem thawj ntawm kev txeeb teb chaws los ntawm ob tug vaj ntxwv uas tau koom tes ua ke, Philip thiab Antiochus.
“Rau qhov kawg no nws tau xa Scopas, tus thawj tub rog nto npe ntawm AEtolia, uas thaum ntawd tseem ua haujlwm rau cov neeg Iyi, rov mus rau nws lub teb chaws yug los txhawm rau nrhiav kev pab ntxiv rau pab tub rog. Thaum nws tau npaj ib pab tub rog tiav lawm, nws txawm tawm tsam mus rau Palestine thiab Coele-Syria (vim Antiochus tab tom koom rau hauv ib qho kev ua rog nrog Attalus nyob hauv Lesser Asia), thiab nws tau kov yeej kom tag nrho Yudeya poob rau hauv kev tswj hwm ntawm Iyi.
“Yog li no tej xwm txheej thiaj raug coj los nyob rau hauv ib lub xeev rau qhov kev ua tiav ntawm nqe Vajlugkub uas nyob ntawm peb xub ntiag no. Rau qhov Antiochus, thaum tso tseg nws txoj kev ua rog nrog Attalus raws li lo lus txib ntawm cov Loos, tau maj nroos ua kauj ruam kom rov qab tau Palestine thiab Coele-Syria tawm ntawm tes cov Iyiv. Scopas raug xa mus tawm tsam nws. Nyob ze ntawm cov qhov dej yug tus dej Yaladee, ob pab tub rog tau ntsib nhau. [Panium] Scopas raug swb, raug caum mus txog Sidon, thiab raug kaw vov nruj nreem nyob ntawd. Peb tug thawj tub rog muaj peev xwm tshaj plaws ntawm Iyiv, nrog lawv cov tub rog zoo tshaj, raug xa tuaj los txhawm rau daws qhov kev kaw vov ntawd, tiamsis tsis tau qhov vam meej. Thaum kawg Scopas, thaum ntsib nyob rau hauv tus duab ntxoo ntshai thiab kov tsis tau ntawm kev tshaib kev nqhis ib tug yeeb ncuab uas nws tsis muaj peev xwm tawm tsam tau, raug yuam kom zwm rau raws li cov lus pom zoo txaj muag uas tsuas pub txoj sia xwb; ces nws thiab nws kaum txhiab tus neeg raug tso cai kom ncaim mus, raug hle tag thiab liab qab. Ntawm no yog qhov vajntxwv qaum teb txeeb tau cov nroog uas ruaj khov tshaj plaws; rau qhov Sidon, ob leeg hauv nws qhov chaw nyob thiab nws cov chaw tiv thaiv, yog ib lub nroog muaj zog tshaj plaws ntawm cov sijhawm ntawd. Ntawm no yog qhov cuab yeej ua rog ntawm sab qab teb tsis muaj peev xwm sawv tiv thaiv, thiab kuj yog qhov kev poob nthav ntawm cov neeg uas vajntxwv sab qab teb tau xaiv; yog tias, Scopas thiab nws cov tub rog Aetolian.” Daniel and the Revelation, 257, 258.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Txoj cai hnub Sunday yog thaum Tebchaws Asmeskas hais lus zoo li ib tug zaj, thiab kev hais lus ntawm ib lub tebchaws yog kev ua ntawm nws cov thawjcoj tsim cai lij choj thiab nws cov thawjcoj txiav txim plaub ntug.
“Kev ‘hais lus’ ntawm ib haiv neeg yog txoj haujlwm ntawm nws cov thawj coj tsim cai lij choj thiab cov thawj coj txiav txim plaub ntug.” The Great Controversy, 442.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
“Muaj coob leej, txawm yog ntawm cov uas koom tes hauv txoj kev txav no los yuam kom hwm hnub Sunday, uas tseem dig muag rau cov txiaj ntsig uas yuav raws li txoj kev ua no. Lawv tsis pom tias lawv tab tom ntaus ncaj qha tawm tsam kev ywj pheej ntawm kev teev hawm. Muaj coob leej uas yeej tsis tau to taub txog txoj cai thov ntawm hnub Xanpataus hauv Vajlugkub thiab lub hauv paus cuav uas txoj kev tsim tsa hnub Sunday sawv saum nws. Txhua txoj kev txav uas txhawb txoj cai lij choj hauv kev ntseeg yeej yog ib qho kev ywm tes rau txoj kev kav ntawm papacy tiag tiag, uas tau ua tsov rog tsis tseg tawm tsam kev ywj pheej ntawm lub siab xav raws kev ntseeg los ntau tiam ntau puas xyoo. Kev coj hnub Sunday hwm tshuav nws txoj kev muaj nyob raws li ib lub koom haum uas hu ua Khetos raws “txoj kev zais ntawm kev phem”; thiab kev yuam kom hwm nws yuav yog ib qho lees paub tiag tiag txog cov hauv paus ntsiab cai uas yog lub pob zeb taw qhia tseem ceeb tshaj plaws ntawm Romanism. Thaum peb lub teb chaws yuav tsis lees yuav tej hauv paus ntsiab cai ntawm nws txoj kev tswj hwm mus txog rau qhov tsim ib txoj cai hnub Sunday, Protestantism yuav nyob hauv txoj kev ua ntawd tuav tes nrog popery; qhov ntawd yuav tsis yog lwm yam li muab txoj sia rau txoj kev tsim txom uas tau ntev los lawm saib ntsoov nws lub sijhawm nrog kev kub siab kom dhia rov qab los rau hauv txoj kev tswj kav hnyav dua qub.” Testimonies, volume 5, 711.
Txhua txoj “kev txav uas txhawb kev cai lij choj hais txog kev ntseeg” tiag tiag “yog ib qho kev lees qhuas rau txoj kev kav ntawm papacy,” thiab cov kev txav ntawd tshwm sim ua ntej txoj cai Sunday uas yuav los txog sai no.
“Tsab cai kom hwm hnub no yuav tsum raug tshaj tawm mus thoob plaws tag nrho lub ntiajteb. Nyob rau ib theem txwv, nws twb raug tshaj tawm lawm. Hauv ntau qhov chaw, lub hwjchim pej xeem tab tom hais nrog lub suab ntawm tus zaj, ib yam nkaus li tus vajntxwv cuavtau hais rau cov neeg Henplais uas raug ntes coj mus ua qhev.” Signs of the Times, May 6, 1897.
Peb yuav txuas ntxiv hais txog tej yam no hauv zaj ntawv tom ntej.