Mu 1856, obwadiventisiti obwa ba Millerite, obwalabanga nga ‘bwa Filadefiya’, James ne Ellen White baaluyita ‘bwa Lawodikiya’. Awo James White n’atandika okutumbula obubaka bwa Lawodikiya eri ekibiina ng’ayita mu Review and Herald. Mu kyo kimu ekiwandiikibwa, mu mwaka gumu gwenyini, Hiram Edson yalaga ekitangaala ekyeyongedde ku “emirundi musanvu” egyo mu Abaleevi 26 mu lunyiriri lw’ebiwandiiko munaana, era Whites baamussaamu ekitiibwa okutuusa ne batuuma omwana waabwe omubereberye erinnya lye. Olunyiriri lwo lwayamalira awo nga waliwo obusuubizo nti luja kumaliddwa mu biseera eby’omu maaso, naye tekyaddamu kulabika nate. Mu kiseera eky’okukyuka mu ntambuza y’obubaka bw’omulayika asooka, okuva e Filadefiya okutuuka e Lawodikiya, ekibiina kyasoomoozebwa ne kisikirira ku “emirundi musanvu” egyo mu Abaleevi 26, nga kiraga ‘obunnabbi bw’ebiseera’ obwasooka ddala, obw’abalayika ba Katonda be baakulembera William Miller okukitegeera n’okukilangirira.
"Ebbanga emirundi musanvu" lyali ejjinja omutwe gw'ensonda mu musingi gw'ekkalu ly'Abamillerite. Buli kifaananyi eky'obunnabbi eky'omusingi omutukuvu kiba kifaananyi kya Kristo, kubanga tewali musingi mulala guyinza okuteekebwawo okujjako Kristo.
Kubanga tewali muntu asobola kuteeka musingi mulala okujjako oguteekebwawo, ogwo gwe Yesu Kristo. 1 Abakkolinso 3:11.
Si Kristo yekka ye omusingi; era ye n’ejjinja ery’omusingi abazimbi lye bagaana, oluvannyuma ne batonnyera ku lyo. Ye lijjinja eryo erituuka ne lifuuka omutwe gw’ensonda. Mu byafaayo by’Abamillerite "emirundi musanvu" kyali akabonero k’ejjinja eryo ery’ensonda.
Kristo yakakasa endagaano n’abangi okumala sabbiiti emu. Enteekateeka y’obunnabbi bw’‘emirundi musanvu’ ku bwakabaka obwa mu Bukiikakkono bwa Isirayiri (Hiram Edson gye yalambulula mu biwandiiko munaana ebitamalirizibwa) yaddamu okulaga enteekateeka yekimu ddala ne ‘sabbiiti’ ey’obunnabbi mwe Kristo yakakasa endagaano, ng’atuukiriza Danyeri essuula ey’omwenda, olunyiriri olw’amakumi abiri mu musanvu. Sabbiiti Kristo gye yakuŋŋaanyiramu Isirayiri ye y’enteekateeka yekimu ddala ne sabbiiti mwe Kristo yasaasaanyiramu Isirayiri. Okusaasaanyizibwa kwa Isirayiri ey’edda kwali emyaaka 2520, ate okukuŋŋaanyizibwa kw’Isirayiri ow’omwoyo kwali ennaku 2520. Yakuŋŋaanya Isirayiri okukakasa endagaano, era n’asaasaanya Isirayiri olw’olutalo lw’endagaano ye. Okutegeera ‘emirundi musanvu’ ng’ejjinja ery’omusingi ery’yeekaalu ya Abamillerite kikwatagana bulungi ddala n’okutegeera Kristo ng’ejjinja ery’omusingi. Okugaana ejjinja eryo, kwe kugaana Kristo.
Bwe Kristo, mu 1856, omulundi ogwasooka ddala mu byafaayo by’ObuKristo, yayimirira ng’akuba ku mulyango gwa Lawodikiya, yanoonya okuletawo okweyongera kw’okumanya ku jjinja ery’okwesittalirako lye abazimbi baali bagenda okulisuulayo. Emyaka musanvu oluvannyuma, oba ng’oyinza okugamba, oluvannyuma lw’ennaku z’ekifaananyi 2,520, Adiventisimu ow’e Lawodikiya yaggala omulyango. Kitalo, Adiventisimu egaanye okulaba okweyongera kw’okumanya. Ejjinja l’osittalirako lye tolabangako, naye likyaliwo.
Abantu bange bazikirira olw’obutamanya; kubanga ggwe ogaanye okumanya, nange njja kukugaana, oleme okuba kabona eri nze; kubanga werabidde ekiragiro kya Katonda wo, nange njja kweerabira abaana bo. Hoseya 4:6.
Ekikolimo kya “emirundi musanvu,” ekyali ku bwakabaka obw’amaserengeta obwa Yuda, kyatandika mu mwaka gwa 677 nga Kristo tannazaalibwa, ne kiggwa nga 22 Okitobba 1844, wamu n’emyaka enkumi bbiri mu bikumi bisatu egya Danyeri essuula munaana, olunyiriri olw’ekkumi n’ennya. “Emirundi musanvu” kiri mu kitundu ky’obunnabbi kennyini ekyamanyiddwa ng’ “omusingi n’omugo ogw’omu makkati” ogw’ekibiina ky’Adventi. Omusingi n’omugo ogw’omu makkati ogw’Adiventisimu gwatuukirira mu kiseera kye kimu ddala ng’obunnabbi obulala bungi nabwo bwe bwatuukirira. “Emirundi musanvu,” “ennaku enkumi bbiri mu bikumi bisatu,” Malaki essuula ssatu, Danyeri essuula musanvu, olunyiriri olw’ekkumi n’asatu, n’olugero lwa Matayo amakumi abiri mu ttaano olw’abawala ab’obuwala kkumi, byonna byatuukirira nga 22 Okitobba 1844. Olunaku lwa nga 22 Okitobba 1844 lwe lunaku lw’omusingi lw’ekibiina ky’Adventi, era ekikwatagana n’olunaku olwo, waliwo kiragiro kimu kyokka ekyategeereddwa.
Era malayika gwe nnalaba ng’ ayimiridde ku nnyanja ne ku nsi, n’ayimusa omukono gwe eri eggulu, n’alayira eri oyo abeerawo emirembe n’emirembe, eyatonda eggulu n’ebirimu, n’ensi n’ebirimu, n’ennyanja n’ebirimu, nti obudde tebukyalibaawo. Okubikkulirwa 10:5, 6.
Mukyala White ategeeza nti malayika ow’Okubikkulirwa essuula ekkumi eyali ayimiridde ku nsi ne ku nnyanja ye Yesu Kristo.
Malaika omuzira eyawa Yokaana obulagirizi teyali muntu mulala wabula Yesu Kristo yennyini. Okuteeka ekigere kye ekya ddyo ku nnyanja, n’ekya kkono ku ttaka erikalu, kulaga omugabo gw’ali okutuukiriza mu nkomerero z’Olutalo Olukulu ne Sitaani. Ekifo kino kiraga amaanyi ge agasinga era n’obuyinza bwe ku nsi yonna. Okunnyonnyola kwa Bayibuli okw’Abadiventisiti ab’Olunaku olw’omusanvu, voliyumu 7, 971.
Kristo yeeyimiriza ku nnyanja ne ku nsi okulaga obuyinza bwe obw’omugulumivu obusinga byonna. N’awangula omukono gwe waggulu n’alagira nti "tewaliba bbanga nate." Kristo yali ng’ayingira endagaano n’Abamilleraiti era n’abawa ekiragiro kimu, nga bwe yawa Ibulayimu ekiragiro bwe yayingira naye endagaano. Yalagira Ibulayimu okukomola abaana b’obulenzi. Bwe yayingira endagaano n’abantu abaalondebwa mu mirembe gya Musa, yawa emiragiro mingi, era mu miragiro egyo mwalimu okulagira nti bakabona bokka be basobola okukwata essanduuko y’endagaano. Yawangula omukono gwe waggulu n’ayeyama nga ku Okitobba 22, 1844, nti ebbanga ly’obunnabbi terigattibwenga nate mu bubaka bw’obunnabbi obuli mu Bayibuli. Yesu yali amaze okwogerako ku "ebbanga n’emirundi" bwe yalinnyira mu ggulu mu kire ky’abamalayika, era ne kiba ekifaananyi eky’okulinnyira waggulu kw’abajulirwa ababiri ng’akabonero. Ky’yalagira mu kiseera ekyo kyali ku "ebbanga n’emirundi."
Awo bwe baakuŋŋaanira wamu ne bamubuuza nga bagamba nti, Mukama, mu kiseera kino ogenda okuzzaawo nate obwakabaka eri Isirayiri? N’abagamba nti, Si lwa mmwe okumanya ebiseera newaakubadde ebiro, ebyo Kitaffe bye yateeka mu buyinza bwe. Naye munaafuna amaanyi, Omwoyo Omutukuvu bw’alibakkako; era munaabanga abajulizi bange mu Yerusaalemi, ne mu Yudaya yonna, ne mu Samaliya, okutuuka ne ku nkomerero z’ensi. Ebikolwa by’Abatume 1:6-8.
Yesu teyagamba nti tewali ebiseera n’ebiro, kubanga bwe yayogera okuyita mu Sulemaani, yali yakakasizza nti waliwo "ebiseera n’ebiro".
Ku buli kintu waliwo ekiseera, era n’ekiseera ku buli kigendererwa wansi w’eggulu: Omubuulizi 3:1.
Waliwo "ebiseera n’ebbanga" mu byawandiikibwa bya Bayibuli ebiba obujulizi eri Palmoni, "Omubalirizi Omw’ewuunyo", naye okuva nga October 22, 1844, abantu ba Katonda baalagirwa obutaddayo kwanjula bubaka bwa obunnabbi obusibiddwa ku biseera. Obulagirizi bwa Yesu eri abayigirizwa nga tannalinnyuka mu ggulu buyimiririra ebyafaayo ebyaliwo nga abantu be abayonjojedwa bagenda okutumbulwa ng’ebbendera mu Okubikkulirwa essuula ekkumi n’emu, era bugendera wamu n’ekiragiro kye yawa nga October 22, 1844. Ku lunaku olwasimbawo Adiventizimu, Kristo yalagira nti tewali kubaawo bubaka bwa obunnabbi obusingiddwa ku biseera nate, era mu kulinnya kwe mu ggulu, okwo okwafaananyiza okulinnya mu ggulu kw’abajulirwa babiri mu Okubikkulirwa essuula ekkumi n’emu, yaddamu ekiragiro ekyo.
Baganda baffe ne bannyinaffe bonna, mubeegendereze buli muntu yenna ayagala okuteekawo ekiseera Mukama lw’anaajjuza ekigambo kye ekikwata ku kujja kwe, oba ekikwata ku kisuubizo kyonna ekirala kye yawa ekirimu obukulu obw’enjawulo. “Si mmwe okumanya ebbanga ly’ebiseera newaakubadde emirembe, ebyateekebwa Kitaffe mu buyinza bwe.” Abayigiriza b’obulimba bayinza okulabika nga beesunga nnyo ku mulimu gwa Katonda, era ne basasanya eby’obugagga okuleeta endowooza zaabwe eri ensi n’ekkanisa; naye kubanga bateekamu obulimba mu mazima, obubaka bwabwe bwa bukuusa, era bujja okutwala emyoyo mu makubo ag’obulimba. Balina okusisinkanyizibwa ne bawakanyizibwa, si lwa kuba bali bantu babi, wabula kubanga bali bayigiriza b’obulimba era bagezaako okuteeka ku bulimba akabonero k’amazima. Obujulizi eri Abasumba, 55.
Mukyala White yategeeza bulungi nti tewajja kubeerawo nate bubaka bw’ekiseera obulambulula ku kintu kyonna eky’omugaso omw’enjawulo, nga si ku kudda kwa Kristo okw’okubiri kwokka. Obunnabbi bw’ebiseera, obwaali omulamwa gw’ekikungo ky’Abamillerite, bwakoma nga October 22, 1844, era ekiragiro ekyokka ekyagattibwa ku lunaku olwo olw’omusingi kye kyali nti ekiseera tekiriddayo kukozesebwa mu kulangirira obubaka bwa Katonda.
Mu ntandikwa y’entambuza y’Omulayika ow’okusooka, mu kiseera kennyini ky’enkyukakyuka okuva e Philadelphia okutuuka e Laodicea, waaliwo ekitangaala ekyeyongedde ekyaweebwa ku mazima ag’ensinziro ag’ekibiina kya Millerite. Oluvannyuma lwa myaka musanvu, oba oluvannyuma lwa nnaku ez’ekifaananyi 2520, oba oluvannyuma lwa "ddungu", mu 1863, ejjinja ery’ensinziro erya "emirundi musanvu" abazimbi ne baliteeka ku lusegere.
Mu ntambula ey’enkomerero ey’omulayika ow’okusatu, ku kifo nyini eky’okukyuukira okuva e Lawodikiya okutuuka e Firadelfiya, kuweebwa okukebera okuli n’okwatula ebibi by’abakitaabwe. Okukebera kw’omusingi kw’abakitaabwe kwali “emirundi musanvu,” era nga kye ejjinja ly’omusingi lyabwe. Entambula ey’enkomerero eyandisaaliriza ekiragiro ekyokka ekikwatagana n’olunaku lw’omusingi, nga bakitaabwe bwe baasaaliriza ejjinja ly’omusingi lyabwe?
Weewawo. Mazima ddala baakola ekyo kennyini. Baaddamu okukola ebibi bya bajjajja baabwe.
Bajjajja baabwe tebaayonoona ku lunaku lw’entandikwa, kubanga mu bintu ebirala, ku lunaku olwo baali bakyali ab’e Filadelfiya. Bajjajja baabwe baalemwa okukemebwa kwabwe okw’entandikwa bwe baakyuka ne bafuuka ab’e Lawodikiya ne bagaana "emirundi musanvu" awamu n’ekitangaala kyagyo ekyeyongera.
Okulemererwa kwabwe okw’emsingi mu 1863 kwakulembeddwa emyaka musanvu Kristo ng’akuba ku mulyango gw’emitima gyabwe egy’e Lawodikiya. Emyaka musanvu kiraga akabonero ka "emirundi musanvu" ne ka "eddungu." Oluvannyuma lw’"eddungu" okuva mu 1856 okutuuka mu 1863, baalemwa kyeso kyabwe eky’emsingi.
Mu kusuulirwa okusooka kw’entambula y’omubaka ow’okusatu, abantu ba Katonda baayonoona, kubanga baagaana ekiragiro kyokka ekigattiddwa mu butereevu n’olunaku olwasimba omusingi. Baasalawo okuyingiza okulaga ebiseera eby’omu maaso mu bubaka obw’obunnabbi, nga bamanyi obulungi okusinga. Mu kukola bwe batyo, baaddamu ekibi kya Musa, bwe yaleka okusalira mutabani we omusajja, era n’ekibi kya Uzza okukwatako Essanduuko y’Endagaano, nga amanyi nti kyamugaaniddwa. Entambula y’omubaka ow’okusatu yakola kye baamanya nti si kituufu! Omuntu yenna bw’aba ayagala okusiiga langi n’abikka ku nsonga eyo, kale akozeese amasigadde mu ttini y’elangi okubikka ku mazima gino: nti Musa ne Uzza bombi baayonoona era ne balaga obujeemu ku kwagala kwa Katonda, nga baafaananyiriza okusuulirwa okusooka okw’olunyiriri olwasembayo ddala mu nnyiriri z’okutereeza zonna, olunyiriri lw’okutereeza lwe nnyiriri z’okutereeza zonna zaalabirira. Ebyokulabirako eby’okusuulirwa okusooka mu nnyiriri z’okutereeza bitikka omukono gwa Alufa ne Omega, era ebyawandiikiddwa omwo bigasa abantu ba Katonda, newakubadde nga abantu ba Katonda bagaana okuganyulwa mu byo.
Ekikwekweto ky’omulayika asooka kyawereddwa ekiseera ky’emyaka musanvu, ekyo nga kabonero k’eddungu ly’ ‘emirundi musanvu,’ okukkiriza obubaka bwa Laodikeya wamu n’ekitangaala ky’ ‘emirundi musanvu.’ Ekikolimo ky’ ‘emirundi musanvu’ kye kikolimo ky’okusuulibwa okuva mu kamwa kwa Mukama. Mu 1863, baaddamu omulimu ogw’okuddamu okuzimba Yeriko, omulimu ogwali gulimu ‘ekikolimo.’ Emyaka musanvu okuva mu 1856 okutuuka mu 1863, giri ng’ekyokulabirako ekitono eky’obujeemu bw’abajjajja ba Isirayiri ey’edda, obwabaletako ekikolimo ky’ ‘emirundi musanvu.’ Isirayiri ya leero yaddamu okukola ebibi by’abajjajja baabwe mu 1863.
Ekibiina ky’omulayika ow’okusatu kyaleemererwa olukemebwa lw’okusubwa okwasooka, nga Musa ne Uzza bwe baaleemererwa. Awo ne battibwa mu nguudo okumala ebbanga erya ‘ddungu’ ery’ennaku ssatu n’ekitundu. Kati bali mu kukolebwamu emibiri olw’eddoboozi ly’Omubeezi. Eddoboozi ly’Omubeezi lituusibwa okuyita mu ‘ddoboozi’ ery’omu ddungu, era kati basisinkaniddwa olukemebwa, si lwa kuteekawo ekiseera, naye lwa ‘ebiseera musanvu’. Baali bamaze dda okulemererwa olukemebwa olw’okuteekawo ekiseera.
Tebagezebwamu ku nsonga y’oba bakkiriza “emirundi musanvu” ng’ekituufu ekikkirizika, kubanga dda baawadde obujulizi nti bakkiriza “emirundi musanvu” ng’obunnabbi obukkirizika. Baayatulira nti bakkiriza obunnabbi bw’emyaka 2520 egy’okusaasaanyizibwa. Naye bayinza obutamanyi nti waliwo ekitangaala ekipya ekigezesa ekya “emirundi musanvu.” Bali bayimiridde we baasimirira bajjajja baabwe mu 1856. Ekitangaala ekipya kye kino: ennaku ssatu n’ekitundu ez’Okubikkulirwa ekkumi n’emu si kulaga kyokka Enkyukakyuka y’e Bufalansa, wabula kaakano kye mazima ag’okiseera agaliwo ddala.
Okubikkulwa kw’ebyafaayo ebyakwekebwa eby’okukuba kw’eggulu musanvu, n’okuggulibwa kw’ekisiba eky’omusanvu, ebyo byombi bifuuka abajulirwa babiri ddala abalaga nti Okubikkulirwa kwa Yesu Kristo kati kuggyibwako ebisiba? Bwe kityo, kiba kya mazima ddala nti ekitabo kyonna ky’Okubikkulirwa kyogera ku nnaku ez’enkomerero? Bwe kiba kituufu, kale ennaku ssatu n’ekitundu ziyimirira ekiseera eky’okulindirira mu lugero lw’abawala? Bwe kityo, kale obujjanjabi bwa "emirundi musanvu" buyimirira ddala ng’ekiragiro ekirina okutuukirizibwa abo abaayetaba mu kutegeeza okw’obunnabbi okw’e Nashville nga 18 Julaayi 2020?
Wee! Waliwo ekigezo kyo! Abazuukuka ne bategeera nti bali mu kiseera eky'okulindirira, balina ddala okwenenya ebyonoono byabwe n'ebyonoono bya bakitaabwe ku nkomerero y'ebiro bisatu n'ekitundu? Kyaali ddala ekibi okutagondera ekiragiro ekigamba obutakozesa budde mu kulagula?
Ku abo abaayimirira ku ndowooza nti okulabula okw’obunnabbi okw’e Nashville okwataatuukirira kwali mu ngeri Katonda gye yagenderera, era oluvannyuma ne bagezaako okukinyweza, nze nandyongeddeko ekirowoozo ekirala, okuggyako ekibi eky’okuteekawo ebiseera mu bubaka bw’obunnabbi bwa Katonda. Ebyava mu kulabula okw’obunnabbi okw’obulimba okw’e Nashville tebyali kyokka kulaga okujeemera ekiragiro kya Kristo mu 1844; byali ekikolwa ekyagamba abo abali ebweru w’Obwadiventisti nti obunnabbi obuli mu Omwoyo ogw’Obunnabbi tebwesigika. Kwali kunyoomezebwa ku byawandiikibwa by’Omwoyo ogw’Obunnabbi. Kiwa obukakafu eri abo ab’ensi nti ebyawandiikibwa bya Ellen White byenkana obukulu n’ebya Joseph Smith oba bya Nostradamus. Ebigambo eby’omuwendo bya Ellen White byonoonebwa n’ebigambo ebibi eby’okujeemera kwaffe. Tekyali kujeemera Kristo yekka, oyo ali Ekigambo kya Katonda; kyali mu kiseera kye kimu kujeemera n’Omwoyo ogw’Obunnabbi. Yokaana yali ayigganyizibwa ku kizinga ekiyitibwa Patimo, si lwa kuba nti yazza ebirowoozo bye eby’obuntu waggulu ku Bayibuli ne ku Omwoyo ogw’Obunnabbi, wabula olw’obugondera abo abajulirwa ababiri.
Nze Yokaana, nange muganda wammwe era munna wammwe mu kubonaabona, ne mu bwakabaka n'obugumiikiriza bwa Yesu Kristo, nnali ku kizinga ekiyitibwa Patimo olw'ekigambo kya Katonda n'olw'obujulizi bwa Yesu Kristo. Okubikkulirwa 1:9.
Twaddamu okukola ebibi bya jjajja waffe Musa mu kusuulibwa kwaffe okwasooka, era tusaanidde okukwatula kino. Tusaanidde okukwatula kino kubanga kati tuli mu mwaka gwa 1856. Waliwo kaakano ekitangaala ekipya ku ‘emirundi musanvu’, nga bwe kyali ne mu biro ebyo. Kati tuli mu kiseera ky’enkyuka okuva e Laodicea okugenda e Philadelphia, nga bwe kyali mu ntambuza eyasooka mu kiseera ky’enkyuka okuva e Philadelphia okugenda e Laodicea mu 1856. Mu 1856, bajjajja baffe baakomya okusasanya mu byawandiiko okwongera okutegeera okwaali ku ‘emirundi musanvu’. Tuyinza obutayinza kukomya okusasanya kwa kitangaala ekyo, naye ddala tuyinza okuggalira ekitangaala kino enzigi z’emitima gyaffe. Tuyinza okwefuula, nga bwe baakola abazimbi abaasooka aba Seventh-day Adventist, nti ejjinja tewali ddala, ne tulyongera okwesitaza kuli. Ekizibu kyaffe kwe kuba nti tetulina myaka egisukka mu kikumi okuteeka emitwe gyaffe mu musenyu, kubanga emisango gya Katonda gitandise dda.
Singa tukkiriza Alufa ne Omega okutuyigiriza ku nteekateeka eyogera nti enkomerero y'ekintu eyolesebwa mu ntandikwa yaakyo, tujja okulaba mangu nti Alufa ne Omega alaga nti ekitegeezebwa eky'e Nashville kyateekebwawo mu kifaananyi mu bajjajjaffe. Bwe tukkiriza amazima ago, tunaasanga nga tusisinkanye obutuufu nti okuva ku kiseera eky'ekyo ekitegeezebwa, buli kaweefube ogw'okukungaanya amagezi g'abantu okunyweza okulemererwa kwakyo tewali kirala wabula ekikoola ky'omutiini. Oluvannyuma tunaalaba nti Katonda teyatambulanga naffe nga tubeera mu nsi y'omulabe. Abaddewo, naye mu ngeri yokka nti abadde akubira ku miryango gy'emitima, ng'anoonya okuyingira. Bwe kiggibwawo ekikoola ky'omutiini eky'amagezi g'abantu, tunaalaba nate nti okugaana, oba amagezi g'abantu agatakyamu ge twakozesezza okunyweza ekitegeezebwa eky'e Nashville, kikakasa nti twatambulanga nga tuwakanya Kristo.
Mu mwaka gwa 1856, obwadiventisiti obwa Firadelfiya bwakyuka ne buyingira mu mbeera ya Lawodikiya, era baakimanya. Mukama yakkakasa ekyo ng’ayita mu bigambo bya nnabbi omukazi n’omwami we. Kristo, nga ayimiridde ku miryango g’emitima gyabwe egya Lawodikiya, yategeeza nti ayagala okuyingira alye nabo. Eky’okulya kye yaleeta okulyako nabo kyali ejjinja ery’omusingi erya "ebiseera musanvu." Baagaana.
Mu 2023, entambuza ey’enkomerero kati eyitira okuva e Laodicea okugenda e Philadelphia, kubanga ekkanisa ey’omunaana eri mu z’ekkkanisa musanvu. Mukama Alfa ne Omega akikakasizza mu Kigambo kye eky ‘mazima.’ Kristo kati ayimiridde ku mulyango gw’abo abali ng’amagumba aganyogoga ag’emaze okufa mangu eno, ng’asaba okukkirizibwa okuyingira n’okulya nabo, era ekyokulya ky’ayagala okugabana nabo kye kimu ddala kye yagezaako okugabana ne bajjajja baabwe mu 1856. Si bya bukugu byokka mu njigiriza ya ‘emirundi musanvu,’ nga bwe byali eri bajjajja baabwe mu 1856. Nedda, kye kili eddagala erikambwe erya ‘emirundi musanvu,’ era eddagala eryo lyetaaga obuwombeefu obw’ekika ekisinga okuba kizibu okumira.
Ekigambo kya Mukama ne kinzijira nate, nga kigamba nti, Omwana w’omuntu, ogambe omulangira wa Ttuulo nti, Bw’ati bw’ayogera Mukama Katonda: Olw’okuba omutima gwo gwewuguumye, era ogambye nti, Ndi Katonda; ntudde ku ntebe ya Katonda, mu makkati g’ennyanja; naye oli muntu, si Katonda, newankubadde oteeka omutima gwo ng’omutima gwa Katonda. Laba, oli wa magezi okusinga Danyeri; tewali kyama kye basobola okukweka okuva gy’oli. Ezekyeri 28:1-3.
Wenda abo ku ffe abaayegatta ku kuteebereza kw’e Nashville balina amagezi agasinga ag’a Daniel?
Mu mwaka ogwasooka ogw’obwakabaka bwe, nze Danyeri ne ntegeera mu bitabo omuwendo gw’emyaka mwe kyajjira ekigambo kya Mukama eri nnabbi Yeremiya, nti okuzikirira kwa Yerusaalemi kunaamalizibwa emyaka ensanvu. Ne nteeka amaaso gange eri Mukama Katonda, okumunoonya mu kusaba n’okwegayirira, n’okusiiba, n’olugoye lw’obwavu n’enfuufu; ne nsaba eri Mukama Katonda wange, ne nnyatula, ne nti, Ayi Mukama, Katonda omukulu era ow’entiisa, akwatiriza endagaano n’okusaasira eri abo abamwagala n’abo abakwatanga ebiragiro bye; Twonoonye, era tukoze obutali butuukirivu, era tukoleredde ddala ebibi, era twajeemera, ne tuvayo ku biragiro byo ne ku biramuzi byo; era tetuwulirizza baddu bo bannabbi, aboogera mu linnya lyo eri bakabaka baffe, n’abalangira baffe, ne bajjajja baffe, n’eri abantu bonna ab’ensi. Ayi Mukama, obutuukirivu bubeera ku ggwe, naye ku ffe okunyoomwa kwa maaso, nga bwe kiri leero; eri abasajja ba Yuda, n’eri abatuula e Yerusaalemi, n’eri Isirayiri yonna, abali okumpi n’abali ewala, mu nsi zonna mwe wabasaasaanyiza, olw’okukusobera kwe bakukoze. Ayi Mukama, ku ffe waliwo okunyoomwa kwa maaso, ku bakabaka baffe, ku balangira baffe, ne ku bajjajja baffe, kubanga twonoonye gy’oli. Eri Mukama Katonda waffe waliwo okusaasira n’okusonyiwa, newankubadde tumujeemye; era tetuwulirizza ddoboozi lya Mukama Katonda waffe, okutambulira mu mateeka ge, bye yatuteekera mu maaso ng’ayita mu baddu be, bannabbi. Weewaawo, Isirayiri yonna yaatyamu amateeka go, ne veeraawo, baleme okuwuliriza eddoboozi lyo; kyekiva ekikolimo kifukiddwa ku ffe, n’ekirayiro ekiwandiikiddwa mu mateeka ga Musa omuddu wa Katonda, kubanga twonoonye gy’oli. Era akakasa ebigambo bye, bye yayogera ku ffe, ne ku balamuzi baffe abaasala emisango gyaffe, ng’atuleeteddeko obubi obunene; kubanga wansi w’eggulu lyonna tewali kye kyakolebwa nga kye kyakoleddwa ku Yerusaalemi.
Ng’ebiwandiikiddwa mu tteeka lya Musa bwe biri, obubi buno bwonna bugudde ku ffe; naye tetwatuusa kusaba kwaffe mu maaso ga Mukama Katonda waffe, tulyoke tukyuke okuva mu bibi byaffe era tutegeere amazima go. Kale Mukama yalabirira ku bubi n’abutuleetera; kubanga Mukama Katonda waffe mutuukirivu mu bikolwa bye byonna by’akola; kubanga tetwagondera eddoboozi lye. Era kaakano, Ayi Mukama Katonda waffe, eyaggya abantu bo mu nsi y’e Misiri n’omukono omuwaŋŋangavu, n’oyeesanga erinnya, nga bwe kiri leero; twonoonye, tukozze eby’obubi. Ayi Mukama, ng’okutuukirivu kwo kwonna bwe kuli, nkusaba obusungu bwo n’obuggya bwo bive ku kibuga kyo Yerusaalemi, olusozi lwo olutukuvu; kubanga olw’ebyonoona byaffe n’ebyonoona by’abajjajja baffe, Yerusaalemi n’abantu bo bafuuse ekivume eri bonna abatwetoolodde. Kale kaakano, Ayi Katonda waffe, wuliriza okusaba kw’omuddu wo n’okwegayirira kwe, era omaso go gakaanye ku watukuvu wo oguli mu matongo, olw’Omukama. Ayi Katonda wange, teeka okutuuko, owulire; gula amaaso go, otunuulire amatongo gaffe, n’ekibuga ekiyitibwa erinnya lyo; kubanga tetutwala okwegayirira kwaffe mu maaso go olw’obutuukirivu bwaffe, wabula olw’ekisa kyo ekinene. Ayi Mukama, wulira; Ayi Mukama, sonyiwa; Ayi Mukama, wuliriza era okole; tolemesa, olw’erinnya lyo, Ayi Katonda wange; kubanga ekibuga kyo n’abantu bo bayitibwa erinnya lyo. Era nga nkyayogera, nga nsaba, nga nkiriza omusango gwange n’omusango gw’abantu bange Isirayiri, nga ntuusa okwegayirira kwange mu maaso ga Mukama Katonda wange olw’Olusozi olutukuvu lwa Katonda wange; era bwe nnali nkyayogera mu kusaba, omusajja Gabriyeri gwe nnalabye mu kwolesebwa ku ntandikwa, ng’aleeteddwa okuguluka mangu, yankwata mu kiseera ky’ekiweebwayo eky’akawungeezi. Era yannyonnyola nange, n’ayogera nange, n’aŋŋamba nti, Ayi Danyeri, kaakano nzijidde okukuwa amagezi n’okutegeera. Danyeri 9:2-22.