Nthawi yosindikiza ya anthu zikwi zana limodzi ndi makumi anayi mphambu zinayi, kuyambira pa 11 Septembala, 2001, kufikira pa lamulo la Sabata la Lamlungu limene likudza posachedwa ku United States, ndiyo nthawi ya uneneri imene masomphenya onse a Mawu a Mulungu akukwaniritsidwa m’masiku otsiriza.
Saka uvarege navozvo, Zvanzi naIshe Jehovha: Ndichagumisa chirevo ichi, uye havachazochishandisi sechirevo muna Israeri; asi uti kwavari, Mazuva ava pedyo, uye kuzadzika kwechiratidzo chose. Ezekieri 12:23.
Mumutsara iroro, ngirozi yechitatu inosvikazve, uye mukuita kudaro, inomiririrwa nokusvika kwengirozi yechitatu musi wa22 Gumiguru 1844, kusvikira pakumukira kwa1863. Kumukira kwa1863 kwakamiririrwa nokumukira kwekutanga kwaIsraeri wekare paKadheshi, uye naizvozvo kunomiririrwa nenhoroondo yose kubva pakuyambuka Gungwa Dzvuku kusvikira pakumukira kwekutanga paKadheshi. Kumukira kwekutanga paKadheshi kwaimirira nokufananidzira kumukira kwechipiri paKadheshi, uye saka mutsara unobva parufu rwaAroni kusvikira pakumukira kwechipiri paKadheshi unodzokororwa mumutsara wekusimbiswa.
Rinodzokororwazve munhoroondo yavaMillerite, kubva muna 1840 kusvika muna 1844, iyo yakafananidzirwa nerubhabhatidzo rwaKristu kusvikira pamuchinjikwa, izvo zvakare zvaimiririra nhoroondo kubva pamuchinjikwa kusvika pakutakwa namabwe kwaStefano. Mutsara pamusoro pemutsara, mumwe nomumwe wevaprofita vekare akataura pamusoro penguva iyi kupfuura mazuva avakararamamo.
“Mumwe nomumwe wevaporofita vekare akataura zvishoma nezvenguva yavo pachavo kupfuura zvaakataura nezvenguva yedu, zvokuti kuporofita kwavo kunoshanda kwatiri. ‘Zvino zvinhu izvi zvose zvakavawira kuti zvive mienzaniso; uye zvakanyorwa kuti zvitinyevere isu, takasvikirwa nokuguma kwenyika.’ 1 VaKorinte 10:11. ‘Hazvina kushumirwa ivo pachavo, asi isu, pazvinhu izvo zvino zvataurirwa kwamuri navaya vakaparidza evhangeri kwamuri noMweya Mutsvene wakatumwa kubva kudenga; zvinhu izvo kunyange vatumwa vanoshuva kutarisisa mazviri.’ 1 Petro 1:12....”
“Bhayibhili ri hlengeletile naswona ri bohe swin’we xuma xa rona hikwalaho ka xitukulwana lexi xa makumu. Hinkwaswo swiendlakalo leswikulu ni timhaka hinkwato to tika ta matimu ya Testamente ya Khale a swi vile kona, naswona swi le ku tivonakariseni nakambe ekerekeni emasikwini lawa ya makumu.” Selected Messages, buku ya 3, 338, 339.
“र पछिल्लो पुस्ता” भनेको पत्रुसले भनेको चुनिएको पुस्ता हो, अर्थात् एक लाख चवालीस हजार; र तिनीहरू सेप्टेम्बर ११, २००१ देखि चाँडै आउन लागेको आइतबारको व्यवस्थासम्म चुनिएका हुन्, जहाँ त्यसपछि तिनीहरूलाई एउटा ध्वजको रूपमा उचालिन्छ। परमेश्वरको वचनका “सबै”—केही मात्र होइन, तर “सबै महान् घटनाहरू र गम्भीर कार्यहरू”—“फेरि दोहोरिँदैछन्” “अन्तिम दिनहरू” का “मण्डली” को “र पछिल्लो पुस्ता” मा। छाप लगाइने रेखामा, बाइबलका सबै पुस्तकहरू एकअर्कासँग भेट्छन् र अन्त्यमा पुग्छन्।
“Mu Chivumbulutso mabhuku ese eBhaibheri anosangana uye anoguma. Pano ndipo pane zvinopedzisa bhuku raDhanieri. Rimwe uprofita; rimwe chizaruro. Bhuku rakaiswa chisimbiso harisi Chivumbulutso, asi chikamu ichocho cheuprofita hwaDhanieri chine chekuita nemazuva okupedzisira. Mutumwa akaraira achiti, ‘Asi iwe, Dhanieri, viga mashoko, uye isa chisimbiso pabhuku, kusvikira panguva yokuguma.’ Dhanieri 12:4.” Mabasa avaApostora, 585.
“परमेश्वरका भविष्यवाणीको त्यो अंश जो अन्तिम दिनहरूसित सम्बन्धित छ,” र जो उघारियो, त्यो शिनारका दुई ठूला नदीहरू—उलाइ र हिद्देकेल—का किनारमा दानिएललाई दिइएका दर्शनहरू हुन्। ती दर्शनहरूले दानिएल अध्याय ८, पद १३ र १४, तथा अध्याय ११, पद ४० देखि ४५ सम्मलाई प्रतिनिधित्व गर्छन्। एक लाख चवालीस हजारको छाप लगाइने समय त्यो इतिहास हो जहाँ ख्रीष्टले, स्वर्गीय महायाजकको रूपमा, अन्तिम पुस्ताका चुनिएकाहरूलाई दैवी र मानवीय तत्त्वले बनेको सम्बन्धभित्र अनन्तकालसम्मका लागि छाप लगाउनुहुन्छ। दानिएल ११ को पद ४० ले अजिङ्गर, पशु, र झूटा अगमवक्ताबीचको सम्बन्धलाई चिन्हित गर्दछ, जसले संयुक्त रूपमा अहिले संसारलाई आरमागेदोनतर्फ डोर्याइरहेका छन्, जसलाई पद ४० को इतिहासमा बाइबलीय भविष्यवाणीको छैटौँ राज्यको रूपमा शासन गर्ने पृथ्वीको पशुमाथि रहेको गणतन्त्रवादको सिङको इतिहासले प्रतिनिधित्व गर्दछ। पद ४० ले यही इतिहासमा, १७९८ देखि छिट्टै आउन लागेको आइतबारको व्यवस्था सम्म, प्रोटेस्टेन्टवादको सिङको इतिहासलाई परिभाषित गर्ने बुद्धिमान् र मूर्खहरूको छुट्टिनेलाई पनि चिन्हित गर्दछ।
“Mabhuku ose eBhaibheri” “anosangana uye anogumira” mubhuku raZvakazarurwa, uye paanosangana, bhuku raZvakazarurwa “rinopedzisa” bhuku raDanieri, uye shoko rokuti “kupedzisa” rinoreva kuunza pakukwana. Munguva yokuiswa chisimbiso kwezana namakumi mana nezvina zvuru, sezvinomiririrwa mubhuku raZvakazarurwa, zviporofita zvaDanieri zvakazarurwa mumazuva okupedzisira zvinounzwa pakukwana, pazvinounganidzwa pamwechete mutsara pamusoro pomutsara, pamusoro pomutsara wenhoroondo unomiririrwa muchitsauko chegumi nesere chaZvakazarurwa, unotanga nenzwi riri mundima imwe kusvikira kutatu, uye unoguma nenzwi rechipiri rendima yechina.
Ukukheleleka kombono wesiprofetho omelwe nguMfula iHidekeli encwadini kaDaniyeli, kumele ukupelela kombono wangaphandle wezitha zabantu bakaNkulunkulu ezinyathela phansi indawo engcwele nebutho. Ukukheleleka kombono wesiprofetho omelwe nguMfula iUlai encwadini kaDaniyeli, kumele ukupelela kombono wangaphakathi kaKristu ebonakala phakathi kwabantu baKhe lapho efeza isithembiso sesivumelwano sokuhlanganisa ubuNkulunkulu nobuntu phezu kwesizukulwane sokugcina esikhethiweyo.
Imbiri y’ishyirwaho ikimenyetso yibanda ku ihembe ry’Abarepubulikani ry’inyamaswa yo mu isi, itangirana n’uko inyamaswa yo mu isi yavuganye Patriot Act mu mwaka wa 2001, ikarangirana n’ukuvuga kwari kwaragereranyijwe n’Amategeko ya Alien and Sedition yo mu 1798, ayo mu Ibyahishuwe igice cya cumi na gatatu, agereranywa n’inyamaswa yo mu isi ivuga nk’igisato. Amategeko ya Alien and Sedition yo mu 1798, agereranya iherezo ry’umurongo watangijwe no kuvuga kwa Declaration of Independence mu 1776. Hagati muri icyo gihe cy’amateka y’ubuhanuzi, inyamaswa yo mu isi yavugishije Constitution kugira ngo itangire gukurikizwa mu 1789.
Kutaura kwa 1776 kunoenderana nekutaura kwePatriot Act, uye mitemo yeAlien and Sedition Acts inomirira mutemo weSvondo uchakurumidza kuuya muUnited States. Pakati penhoroondo iyoyo panofanira kuva nekumwe kutaura kunoenderana na1789. Inzwi rokutanga raZvakazarurwa gumi namasere, ndima yekutanga kusvikira yechitatu, rinonyatsozivikanwa serinosvika panguva yakawisirwa pasi zvivakwa zvikuru zveNew York City. Inzwi rechipiri rendima yechina rinonyatsozivikanwawo semutemo weSvondo uchakurumidza kuuya. Ose ari maviri iinzwi dzoumwari, nokuti ose ari maviri inzwi remutumwa uyo achavhenekera nyika nokubwinya Kwake, uyo Sister White anozivisa semutumwa wokutanga waZvakazarurwa gumi namana. Jesu akanga ari mutumwa wokutanga, uye nguva dzose anoratidza kuguma kwechinhu nokutanga kwacho, saka iyezve ndiye mutumwa wechitatu, iye mutumwa anovhenekera nyika nokubwinya Kwake.
Ingilozi yokuqala iyabonakaliswa futhi kusAmbulo isahluko seshumi, njengokwehlela phansi ngo-11 Agasti 1840, ngaleyo ndlela ifanekisa ukwehla kwengilozi ngo-11 Septhemba 2001. USister White usho ngokuqondile ukuthi ingilozi eyehla esahlukweni seshumi “yayingeyena omunye ngaphandle kukaJesu Kristu.” Izwi lokuqala nelesibili lesAmbulo ishumi nesishiyagalombili, liyizwi likaKristu. Lowo mlando ufanekiswa ngu-1776, 1789, no-1798, lapho isilo somhlaba sakhuluma kathathu. Izwi likaKristu elikhuluma phakathi kwamazwi amabili esAmbulo ishumi nesishiyagalombili, yilapho ekhuluma khona kusAmbulo isahluko seshumi nanye.
Kwaye kunkhondo lweentsuku ezintathu nesiqingatha, uMoya wobomi ovela kuThixo wangena kubo, baza bema ngeenyawo zabo; lwabahlasela uloyiko olukhulu abo babebabona. Baza beva ilizwi elikhulu livela ezulwini lisithi kubo, Nyukani nize apha. Benyuka baya ezulwini bekwelifu; zaza iintshaba zabo zababona. IsiTyhilelo 11:11, 12.
Muna Chikunguru cha2023, inzwi rakabva kudenga (inzwi raKristu) rakatanga kumutsa zvapupu zviviri zvakanga zvauraiwa mumigwagwa neshato isingatendi kuti kuna Mwari yakabva mugomba risina pasi. Panguva iyoyo, nyaya dzine chokuita neBumbiro reMitemo reUnited States dzakava nyaya yechiporofita, nokuti painzwi rinotevera, rinomiririrwa na1798, Bumbiro reMitemo richakundwa zvachose. Chimwe nechimwe chezviratidzo zvitatu zenzira cha1776, 1789, na1798, chinowirirana nemanzwi matatu oumwari anoratidzwa saGunyana 11, 2001, Chikunguru 2023, uye mutemo weSvondo uri kuuya nokukurumidza.
Matambudziko matatu iwayo anoenderana namatanho matatu enhamo yechitatu, inomiririrwa naGunyana 11, 2001, Gumiguru 7, 2023, uye mutemo weSvondo uri kuuya nokukurumidza apo hwamanda yechinomwe, inova Nhamo yechitatu, inosvika pakarepo muawa ye“kudengenyeka kwenyika kukuru”. Muna 2023, kutendeuka kwenyanga dzose dziri mbiri dzechikara chenyika kwakatanga, sezvinomiririrwa nechiroto chakavanzika chemufananidzo chaNebhukadhinezari. Chiroto chaNebhukadhinezari chiri muchitsauko chechipiri chakanga chiri chakavanzika chaigona kungoziviswa naMwari bedzi, uye Akachizivisa kune avo vakanga vapasa muedzo wokutanga unomiririrwa muchitsauko chokutanga chaDhanieri.
Danieri nevatatu vakakurumbira vari muchitsauko chokutanga, vakapasa muedzo wokutanga, ndivo vakasarudza kudya zvokudya zvokudenga nokuramba zvokudya zveBhabhironi. Ndivo vanomiririrwa naJohane muna Zvakazarurwa chitsauko chegumi, vanotora kabhuku muruoko rwengirozi, iye asingasiye kuva mumwe munhu kunze kwaJesu Kristu, vogodya shoko riri mukati maro. Ndivo vari muna Johane chitsauko chechitanhatu, vakasarudza kudya nyama nokunwa ropa remana yokudenga, izvo rimwe boka rakaramba, rikazobva ratendeuka richibva kuna Kristu, rikasazofamba Nayezve nokusingaperi, muchitsauko CHECHITANHATU, ndima MAKUMI MATANHATU NENHANHATU.
Mumutsetsemo iwo, Kristu aidzidzisa muGarirea, zvinoreva kuti “hinji” kana kuti “nzvimbo yokutendeuka.” Ikoko akapa shoko remana yokudenga, yaifanira kudyiwa navadzidzi vake, sezvakaita Johane muna Zvakazarurwa chitsauko chegumi, uye sezvakaita Ezekieri muchitsauko chechitatu, naJeremia muchitsauko chegumi neshanu. Nhoroondo yakamirwa naJohane muna Zvakazarurwa chitsauko chegumi, paakadya kabhuku kaduku, yakamirira nhoroondo yavaMillerite kubva muna 1840 kusvika muna 1844, asi yakanyanya kunyatsomirira nguva yokuiswa chisimbiso yevane zana namakumi mana nezvina ezviuru kupfuura nhoroondo yavaMillerite. Izvi zvinoonekwa pachena muchitsauko ichocho nokuda kwemirayiridzo yakapiwa Johane paakaudzwa kuti adye kabhuku kaduku.
Ipapo ndakaenda kumutumwa, ndikati kwaari, Ndipei kabhuku kaduku. Akati kwandiri, Tora, ukadye; uye kuchaita kuti dumbu rako rivave, asi mumuromo mako kuchava kutapira souchi. Zvakazarurwa 10:9.
Mundima uyu, Johane wakaudzwa pachine nguva, asati atora nokudya kabhuku kaduku aka, kuti mashoko aakadya aizobudisa chiitiko chakadini. VaMillerite havana kunzwisisa pachine nguva zviitiko zvinotapira zvinorwadza pakuzadziswa kwenhoroondo yezviratidzo zvaJohane pamusoro pemutsara wenhoroondo yavo yeuporofita. Asi vane zana namakumi mana nezvina zvamazana vakatoziviswa pachine nguva, uye vanotarisirwa kuziva. Kana Johane achiratidza kungava nhoroondo yekufamba kweshoko rengirozi yokutanga kana nhoroondo yengirozi yechitatu, shoko iroro rinobudisa mapoka maviri avanamati, uye robva raguma nokuora mwoyo kunovava. Jeremia paakadya kabhuku kaduku aka, akazobva aramba kushamwaridzana ne“ungano yavaseki.”
Ndzi nga tshama ndzi hlangana ni ntshungu wa vahlekuri, naswona a ndzi tsakelanga; ndzi tshamile ndzi ri ndzexe hikwalaho ka voko ra wena, hikuva u ndzi tatisile hi ku kariha. Yeremiya 15:17.
Xana Ezekiele a dya buku leritsongo, a byela leswaku a yisa rungula eka vahlongoleri va yindlu ya Israele, lava a va nga ta yingisa.
Pamusoro pezvo akati kwandiri, Mwanakomana womunhu, idya chaunowana; idya gwaro iri, ugondotaura kuimba yaIsraeri.... Asi imba yaIsraeri haingakutereri; nokuti havanganditereri ini; nokuti imba yose yaIsraeri yakasindimara uye yakaoma mwoyo. Ezekieri 3:1, 7.
Kristo paakaipa chinkati cha muulu, ico cāli mubili Wakwe na mulopa Wakwe, ku mpingo Wakwe wa ku nyumba ku Galile, ikalasi lyālyo lyāfumapo talyaendile pamo na Wene nakabili, kabili icakutila ici cacitike mu cipandwa CA MUTANDA, vesi wa MAKUMI MUTANDA NA MUTANDA, cilangisha ukuti ukulya ni cakwamba mu mulimo wa kulingilwa wa ntambo shitatu, uyo utendeka no kutulukila kwa malaika. Ululingo lwa ciwiri ni apo amakalasi yabili yalangishiwa, nga cakuti ni ukupusana kwa Hezekieli no ng’anda ya Israele iya mitima yakwe ikakasa, nangu insungwila ishacenjela na shapusana ishabula amano sha ku kutendeka na ku mpela kwa Adventism, nangu Yeremia pamo ne nkuta ya baseka, nangu ku muli Daniele na batatu balumbulwa mu kupusana na banyina-maano ba Babiloni mu cipandwa ca ciwiri ca Daniele.
Mumutsara wa Johani chitsauko 6, kusvika kuGarirea ndiwo Gunyana 11, 2001. Shoko rokuti vadye nyama uye vanwe ropa ndiro nhoroondo inozopedzisira yatungamirira kumutemo weSvondo uri kuuya nokukurumidza. “Munhu ndiye zvaanodya,” sezvinomiririrwa naDhanieri navatatu vakatendeka muchitsauko 1; uye muna Johani 6, avo vakasarudza kudya nyama yaKristu nokunwa ropa Rake, vakava mufananidzo wezvavakadya. Vakava mufananidzo waKristu, asi rimwe boka rakatendeuka rikasaenderazve naKristu rakaratidza mufananidzo wechikara. Rimwe boka rakanga riri mufananidzo woMusiki, rimwe riri mufananidzo wechisikwa. Johani chitsauko 6 chinowedzera zvinorehwa ne“Garirea” kuGunyana 11, 2001, nokuti zvinoreva “hinge,” nokudaro zvichiratidza nzvimbo yokutendeuka yevadzidzi. Vaizotendeukira here kuzvokudya zvokudenga kana kuzvokudya zveBhabhironi? Panguva dzekutendeuka dzechiporofita ndipo panoratidzwa naKristu chiedza chenguva inotevera, sezvinomiririrwa nokuburuka Kwake muna 2001, apo nyika yakavhenekerwa nokubwinya Kwake.
“පසුගිය ඉතිහාසයෙන් ඉගෙන ගත යුතු පාඩම් ඇත; සියල්ලෝම දෙවියන් වහන්සේ සදාකාලයෙන්ම ක්රියා කර ඇති ඒම මාර්ගයම අනුව අදත් ක්රියා කරන බව අවබෝධ කරගැනීම සඳහා, මේවා වෙත අවධානය යොමු කරනු ලැබේ. එදෙන් උයනෙහි ආදම්ට ශුභාරංචිය ප්රථම වරට ප්රකාශ කරනු ලැබූ දා පටන් මෙතෙක් සෑම කාලයකම තිබූ පරිදිම, අදත් උන්වහන්සේගේ කාර්යය තුළද ජාතීන් අතරද උන්වහන්සේගේ හස්තය දක්නට ලැබේ.”
“Kune nguva dzinova nzvimbo dzekutendeuka munhoroondo yamarudzi neyekereke. Mukutungamirira kwaMwari, kana matambudziko akasiyana aya asvika, chiedza chenguva iyoyo chinopiwa. Kana chikagamuchirwa, panova nekufambira mberi pamweya; kana chikarambwa, kuderera pamweya nekuputsikirwa nechikepe kunotevera. Ishe muShoko ravo vakazarura basa rinorwisa reevhangeri sezvarakaitwa kare, uye sezvarichaitwa munguva iri mberi, kusvikira pakurwisana kwekupedzisira, apo masimba aSatani achaita kufamba kwawo kwekupedzisira kunoshamisa.” Bible Echo, August 26, 1895.
Mwari anogara achishanda nenzira dzimwe chetedzo dzenhoroondo yakapfuura, uye haamboshanduki. Kune “nzvimbo dzokutendeuka” (Garirea), idzo dziri “matambudziko makuru,” uye panguva dzeidzo “nzvimbo dzokutendeuka” “chiedza chenguva iyoyo chinopiwa.” Chiedza chenguva yokuiswa chisimbiso kwezana rimwe namakumi mana nezvina ezviuru chakapiwa panguva yedambudziko guru rakatanga musi wa11 Gunyana 2001. Kana chiedza ichocho “chigamuchirwa, kunova nokufambira mberi kwomweya; kana chikarambwa, kunotevera kuderera kwomweya nokuputsikirwa kwechikepe.” Chiedza chinobudisa mapoka maviri avanamati. Chiedza chinotevera nzvimbo yokutendeuka chinomirira shoko rinobudisa mapoka maviri avanamati.
Dhaniyeli chitsauko chechipiri chinoratidza muedzo wechipiri, muedzo unotevera muedzo wezvokudya wechitsauko chokutanga. Mundima yokutanga yechitsauko chokutanga chaDhaniyeli, Judha yakanga ichangokundwa naNebhukadhinezari, uyo akazova umambo hwokutanga hwechiporofita cheBhaibheri. Yakanga iri nguva yokushanduka kukuru munhoroondo yendudzi uye neyechechiwo, yakanga iri dambudziko guru, uye chiedza chomuedzo wezvokudya chakabva chapihwa. Dhaniyeli navatatu vaya vakakudzwa vakapasa muedzo wacho, uyezve muchitsauko chechipiri vakamirirazve avo vakapasa muedzo wechipiri. Muedzo wechipiri wakanga uri muedzo pamusoro pechakavanzika chisina kuzivikanwa nomunhu upi zvake, kunyange naNebhukadhinezariwo.
Chiratidzo chemuedzo waiva mufananidzo wehope dzaNebhukadhinezari. Waiva muedzo wehupenyu nerufu pamusoro pomufananidzo wakanga usingazivikanwi nomunhu upi zvake. Mufananidzo wacho wakaratidza ushe hwouprofita hweBhaibheri, uye muzvitsauko zvinomwe nezvisere zvaDanieri, ushe ihwohwo humwe chete hwaDanieri 2 hunomirirwawo sezvikara. Muedzo waNebhukadhinezari waiva muedzo we“mufananidzo wezvikara”, uyo, mumazuva okupedzisira, unoitika panguva yokuiswa chisimbiso kwezana namakumi mana nezvina zvuru.
Mumazuva okupedzisira, kuumbwa kwemufananidzo wechikara ndiko kuyedzwa kukuru kwevanhu vaMwari, vanomiririrwa naDanieri navatatu vaya vakanga vakakudzwa. Ndiko kuyedzwa kwavanofanira kukunda vasati vaiswa chisimbiso; naizvozvo ishoko rechisimbiso-nekuedzwa rinobudisa boka rinogamuchira chisimbiso chaMwari uye rinoratidza mufananidzo waMwari, kana kuti boka rinogamuchira chisimbiso chechikara, uye nokudaro rinoratidza mufananidzo wechikara. Muna Danieri chitsauko chechipiri shoko remufananidzo wechikara rakasimbiswa kusvikira panguva yenhoroondo apo rakava nyaya youpenyu norufu. Mufananidzo waNebhukadhinezari wakanzwisiswa nomazvo nevaMillerite, asi munhoroondo yokuiswa chisimbiso chokwadi chakavanzika chine chokuita nomufananidzo waNebhukadhinezari chinosvinudzurwa, asi kuna avo chete vakagamuchira shoko raifanira kudyiwa pakasvika nguva yokutendeuka.
Icho chikafu ishoko remvura yokupedzisira rakatanga apo mutumwa waZvakazarurwa gumi nesere akaburuka, uye shoko remvura yokupedzisira ndiro nzira yedzidziso yomutsara pamusoro pomutsara. Pasina kudya zvokwadi iyoyo, shoko rakavanzika rokuumbwa kwechifananidzo chechikara harigoni kuonekwa.
Ellen White akaratidzwa “zvakajeka, kuti mufananidzo wechikara waizoumbwa nguva yokuedzwa isati yavharwa.” Shoko rine chokuita nokuumbwa kwemufananidzo wechikara muna Danieri 2 rinomiririra kuumbwa kwemufananidzo kwaizongoonekwa chete munhoroondo yakatevera “nzvimbo yokutendeuka,” apo chiedza chaizobva chapihwa. Zvino zvava kunzwisiswa pamusoro pomufananidzo waNebhukadhinezari ndezvokuti hauna kungoratidza umambo hwokutanga mana chete hwechiprofita cheBhaibheri; wakaratidza umambo hwose husere, uye kunzwisisa ikoko kunobudisa kuumbwa kutsva kwemufananidzo-wechikara.
Chokwadi ichocho chinoratidza kuti chikara chechisere chiri chemukati mezvinomwe, uye chinoramba chichiratidzawo kuti United States, iyo inotanga kuumba mufananidzo wechikara, uye pashure inomanikidza nyika yose kuita saizvozvo, ichava nehunhu hwechiporofita hwechikara chainoumba mufananidzo wacho. Mufananidzo iwoyo unosanganisira kuti ndicho chechisere, chiri chemukati mezvinomwe, uye munhoroondo yemanzwi matatu aKristu, uri kucherechedza nzvimbo yekutendeuka yaGunyana 11, 2001, izwi ra2023 richidana mapfupa akafa, akaoma evapupuri vaviri kuti amire netsoka dzawo, uye izwi rekudanwa kubuda muBhabhironi.
Izwi lonyaka ka-2023 yilona zwi eliveza imfihlakalo yesithombe sikaNebukhadinezari kanye nesikhathi lapho sikhuluma khona.
Nyamavhuvhu 11, 2001 inomiririra nguva inotangira ipapo, ichiguma musi waChikunguru 18, 2020. Nguva yezwi rechipiri kubva muchitsauko chegumi nerimwe inomiririra nguva inobva musi waChikunguru 18, 2020, kusvikira kuzwi rechitatu panguva yomutemo weSvondo uri kuuya nokukurumidza. Nguva yechipiri inotanga musi waChikunguru 18, 2020, inosanganisira chiratidzo chenzira chaMbudzi 3, 2020, nechiratidzo chenzira chaNdira 6, 2021, apo avo vakanga vauraya zvapupu zviviri vakatanga kufara nokutumirana zvipo, uye inosanganisirawo Chikunguru, 2023, apo izwi riri murenje rakatanga kuridza yambiro yehwamanda yechinomwe.
Tichaenderera mberi nechidzidzo ichi munyaya inotevera.
“Pamahombekombe erwizi Khebari, Ezekieri akaona chamupupuri chaiita sokunge chaibva kuchamhembe, ‘gore guru, nomoto waizviputira mukati mawo, nokupenya kwakanga kwakakomberedza, uye kubva pakati pacho maiva sokunge ruvara rweamberi.’ Mavhiri mazhinji, aipindirana rimwe nerimwe, aifambiswa nezvisikwa zvina zvipenyu. Kumusoro-soro kwezvose izvi ‘kwaiva nechimiro chechigaro choushe, chakanga chakafanana nedombo resafaya pakuratidzika kwacho; uye pamusoro pechimiro chechigaro choushe paiva nechimiro chakafanana nomunhu pakuratidzika kwacho pamusoro pacho.’ ‘Uye mumakerubhi makazoonekwa chimiro cheruoko rwomunhu pasi pamapapiro awo.’ Ezekieri 1:4, 26; 10:8. Mavhiri acho akanga akaomarara zvikuru pakurongeka kwawo zvokuti pakutanga kuona aiita sokunge ari munyonganiso; asi aifamba mukuwirirana kwakakwana. Zvisikwa zvokudenga, zvakatsigirwa uye zvichitungamirirwa noruoko rwuri pasi pamapapiro emakerubhi, ndizvo zvaisunda mavhiri aya; kumusoro kwazvo, pachigaro choushe chesafaya, paiva noWokusingaperi; uye kwakakomberedza chigaro choushe kwaiva nouraraungu, mucherechedzo wetsitsi dzaMwari.
“Kama vile magurudumu yale yenye mambo mengi yalivyokuwa chini ya uongozi wa mkono uliokuwa chini ya mabawa ya makerubi, ndivyo pia mchangamano tata wa matukio ya wanadamu ulivyo chini ya utawala wa Mungu. Katikati ya mashindano na ghasia za mataifa, Yeye aketiye juu ya makerubi angali bado huongoza mambo ya dunia.
“දෙවියන්වහන්සේ විසින් නියම කරන ලද තමන්ට අදාළ කාලය හා ස්ථානය අනුක්රමයෙන් අත්පත් කරගෙන සිටි ජාතීන්ගේ ඉතිහාසය, තමන්ටම එහි අර්ථය නොදැන සිටියද, ඔවුන් නොසැලකිලිමත්ව සත්යයට සාක්ෂි දරමින් සිටි බව අපට කථා කරයි. අද දින සෑම ජාතියකටත් සෑම පුද්ගලයෙකුටත් දෙවියන්වහන්සේ තම මහා සැලැස්මේ ස්ථානයක් නියම කර තිබේ. අද මනුෂ්යයන් හා ජාතීන්, වැරදීමක් නොකරන තැනැන්වහන්සේගේ අතෙහි ඇති ලොට්කූරෙන් මිනුම් කරනු ලබති. සියල්ලෝම තමන්ගේම තෝරාගැනීමෙන් තමන්ගේ නියමය තීරණය කරමින් සිටිති; එසේම දෙවියන්වහන්සේ තමන්ගේ අරමුණු ඉටු කිරීම සඳහා සියල්ල පාලනය කරමින් සිටිති.”
“Nhoroondo yakatarwa naIYE mukuru, NDINI NDIRI, mushoko Rake, ichibatanidza chibatanidzo nechibatanidzo mucheni yechiporofita, kubva pakusingaperi kwekare kusvikira pakusingaperi kuri mberi, inotizivisa patiri nhasi mukufamba kwenguva dzose, uye nezvingatarisirwa munguva ichatevera. Zvose zvakafanotaurwa nechiporofita kuti zvichazadzika, kusvikira panguva ino yazvino, zvakatevedzerwa pamapeji enhoroondo, uye tingava nechokwadi chokuti zvose zvichiri kuuya zvichazadzikiswa maererano nokurongeka kwazvo.” Education, 177, 178.