Tadziwiswa kuti, “Mwari akatungamirira pfungwa dzaWilliam Miller kuzviporofita uye akamupa chiedza chikuru pamusoro pebhuku raZvakazarurwa.” Miller akadziviswa nenhoroondo yaakasimudzirwa mairi kuti anzwisise “chiedza chikuru” chiri muzvitsauko gumi nezviviri, gumi nezvitatu, gumi nenhanhatu, gumi nezvinomwe, uye gumi nesere zveZvakazarurwa, nokuti zvitsauko izvozvo zvaizivisa basa roumambo hwouporofita hwaakanga asingagoni kuona kubva pamaonero enhoroondo yaakanga akamira pairi.
Chiedza chakapiwa kuna Miller pamusoro pebhuku raZvakazarurwa chaiva cheMakereke, Zvisimbiso, neMabhosvo, uye ndiwo Mabhosvo matatu okupedzisira, ayo anozivikanwa se“Matambudziko” matatu, anomiririrwa pamatafura maviri aHabhakuki. “Chiedza chikuru,” chakapiwa kuna Miller mubhuku raZvakazarurwa chine chekuita nebasa reIslamu muchiporofita cheBhaibheri. Kunyange zvakadaro, kunyange “chiedza chikuru” ichocho chakanga chakaganhurirwa nemamiriro enhoroondo yenguva yake.
“Machechi manomwe eAsia inhoroondo yekereke yaKristu mumamiriro ayo manomwe, mukumonereka nokutenderera kwayo kwose, mukubudirira kwayo kwose nomukutambudzika kwayo kwose, kubva pamazuva evaapostora kusvikira kumugumo wenyika. Zvisimbiso zvinomwe inhoroondo yezviitiko zvamasimba namadzimambo enyika pamusoro pekereke, nokudzivirira kwaMwari vanhu vake munguva imwe cheteyo. Uye hwamanda nomwe inhoroondo yematongero manomwe akasarudzika anorema akatumirwa panyika, kana paumambo hweRoma. Uye mbiya nomwe ndiwo matambudziko manomwe okupedzisira akatumirwa pamusoro peRoma yePapa. Zvakasanganiswa neizvi pane zvimwe zviitiko zvizhinji, zvakarukwa mukati mazvo sehova dzinopinda mune imwe, zvichizadza rwizi rukuru rwechiprofita, kusvikira pakupedzisira zvose zvazosvika mugungwa rokusaguma.”
“Izvi, kwandiri, ndizvo zvakarongeka muchiporofita chaJohani mubhuku raZvakazarurwa. Uye munhu anoda kunzwisisa bhuku iri anofanira kuva noruzivo rwakadzama rwezvimwe zvikamu zveshoko raMwari. Mifananidzo nemadimikira akashandiswa muchiporofita ichi hazvina kutsanangurwa zvose imomo; asi zvinofanira kutsvakwa mune vamwe vaporofita, zvotsanangurwa mune dzimwe ndima dzeMagwaro. Naizvozvo zviri pachena kuti Mwari akaronga kuti munhu adzidze zvose zvizere, kunyange kuti awane ruzivo rwakajeka rwechikamu chipi nechipi.” William Miller, Miller’s Lectures, volume 2, lecture 12, 178.
Cherekedzai kuti Miller ainzwisisa matambudziko manomwe okupedzisira semitongo minomwe yakanga iri pamusoro peRoma yeupapa. Akatadza kunzwisisa kuti Roma yeupapa yakanga yarohwa neronda rinouraya raizoporeswa. Akaziva hwamanda nomwe se“nhoroondo yemitongo minomwe yakasarudzika uye inorema yakatumirwa panyika, kana umambo hweRoma,” asi akatadza kuona mutsauko uripo pakati poushe hweRoma yechihedheni neyeRoma yeupapa. Naizvozvo, kugona kwake kuona mutsauko pakati pehwamanda ina dzokutanga nehwamanda nhatu dzokupedzisira kwakanga kwakaganhurirwa.
Miller akatadza kuziva kuti kutongwa kwakaunzwa pamusoro peRoma kwaiva mhinduro yaMwari pakumanikidzwa kweSvondo, nokuti vaMillerite vakanga vachiri kunamata neSvondo munhoroondo yavo. Miller akanga akarurama pakuziva kuti hwamanda dzaiva kutonga pamusoro peRoma, asi chikonzero chaicho chakaita kuti kutonga uku kuuyiswe, pamwe chete nemusiyano uri pakati peHwamanda ina dzokutanga nedzitatu dzokupedzisira, zvakanga zvakaganhurirwa, kana kuti zvisipo zvachose. Mukuona ikoko kwakaganhurirwa, “dombo rinokosha” renhamo nhatu dzeIslam rakanga richiri kubatanidzwa pamachati akatungamirirwa noruoko rwaMwari, uye harifaniri kushandurwa.
Kujulisisa kwokuwunikirika kunotendera mudzidzi “wakangwara” weuporofita kuziva kuti Mwari haana kungofemera chete varume vatsvene vakanyora Bhaibheri, asiwo akatonga basa revarume vakashandura Bhaibheri reKing James, uye anotaura pachena kuti akashandisa rudzi rumwe cheterwo rwekutarisira kwehumwari mukugadzirwa kwemachati matsvene maviri.
දෙවැනි, හයවැනි සහ හත්වැනි කහළ (ඉස්ලාමය) පිළිබඳ මිලර්ගේ “රත්නය” අවසාන දිනවලදී දස ගුණයක් වැඩි දීප්තියෙන් බබළයි; මන්ද එය අවසාන මධ්යරಾತ್ರಿ හඬනගීමේ විෂයය හඳුන්වා දෙයි. මිලරයිට් ඉතිහාසයේ මධ්යරಾತ್ರಿ හඬනගීමේ විෂයය වූයේ භවिष्यවක්තෘකාල පරිච්ඡේදයන්ගේ අවසානයේ දිනයය; එම අර්ථයෙන්, අවසාන දිනවල “මධ්යරಾತ್ರಿ හඬනගීමේ” පණිවිඩය (එනම් තුන්වැනි විපතේ ඉස්ලාමය පිළිබඳ පණිවිඩය) 1844 ඔක්තෝබර් 22 දිනෙන් පූර්ව රූපිත කර ඇත. මිලරයිට් ඉතිහාසයේ එම දිනය ආසන්නයෙන් පැමිණෙන ඉරිදා නීතියට පූර්ව රූපයක් වන අතර, 1844 ඔක්තෝබර් 22 දිනත් ඉරිදා නීතියත් දෙකම ක්රිස්තුස්වහන්සේගේ ජයග්රාහී ප්රවේශයේ අවසානය වූ කුරුසිය මඟින් පූර්ව රූපිත කර තිබුණි.
“Gugu” la Miller la tarumbeta la chisanu, la chisanu ndi chimodzi, ndi la chisanu ndi chiwiri (Chisilamu), limawala mowirikiza kakhumi m’masiku otsiriza, pakuti limazindikiritsa Chisilamu mogwirizana ndi mutu wa gulu lokonzanso la m’masiku otsiriza, umene ndi Chisilamu cha Tsoka lachitatu. Choncho, monga mutu wa gulu lomaliza lokonzanso la anthu zana limodzi ndi makumi anayi ndi anayi sauzande, unayimiridwa mwa chithunzi ndi mutu wa gulu lililonse la m’mbuyomo lokonzanso, kaya ukhale mutu wa “chiukitsiro” mu gulu lokonzanso la Khristu, mutu wa “nthawi ya uneneri” m’mbiri ya a Millerite, mutu wa “likasa la Mulungu” mu gulu lokonzanso la Davide, kapena mutu wa “pangano” mu gulu lokonzanso la Mose.
Zvisinei nokuti chiitiko chomuchinjikwa, zuva ra22 Gumiguru 1844, kana misoro yakasiyana-siyana yemafambiro okuvandudza, zuva rimwe nerimwe nomusoro mumwe nomumwe zvaimirira mubvunzo wokuedzwa weupenyu kana rufu kuchizvarwa chenguva iyoyo. “Dombo rinokosha” raMiller rematambudziko matatu echiIslamu ibvunzo yokuedzwa weupenyu kana rufu, sezvinomiririrwa mumufananidzo wevasikana gumi maererano ne“mafuta.” Matombo anokosha aMiller pakutanga kwehope dzake aipenya sezuva, asi pakuguma kwehope dzake aipenya “kupenya kwakapetwa kagumi.” Matombo anokosha aMiller akanga akaita separafini (mafuta emwenje) munhoroondo yavaMillerite, asi nhasi matombo iwayo anokosha mafuta eroketi!
VaMillerite vaainzwisisa, uye vakashandisa nenzira yakarurama, chiporofita chenguva cheIslam cheNhamo yechipiri, chakazadzikiswa musi wa11 Nyamavhuvhu, 1840; asi kunzwisisa kwavo kweNhamo yechitatu, inova Hwamanda yechinomwe, kwakanga kusingagoni kuona Nhamo yechitatu ichisvika sorutongo pamusoro pehumambo hwechitanhatu hwechiporofita cheBhaibheri, nokuti vakanga vasingaoni humambo hwechishanu, ndoda humambo hwechitanhatu hwechiporofita cheBhaibheri. Asi “chiedza chikuru” pamusoro paZvakazarurwa chakapiwa kuna Miller chinofanira kupenya kakapetwa kagumi kupfuura mu“Kuchema pakati pousiku” kwamazuva okupedzisira.
Zvokwadi zvakafananidzirwa pamatafura maviri aHabhakuki, muchimiro chazvo chikuru, zvokwadi zvakatozadziswa munhoroondo yakapfuura. Mienzaniso yemachati yakavakirwa pamusoro pezviporofita zvenguva izvo Miller akatungamirirwa kuunganidza, uye zviporofita zvenguva izvozvo zvose zvakanga zvasvika kumagumo pakazosvika 1844. Zviporofita zvenguva izvozvo zvichapenya zvakajeka zvikuru mumazuva okupedzisira, nokuti zvichaonekwa kuti zvakanyatsorurama nhasi sezvazvakanga zvakaita munhoroondo yevaMillerite, asi hazvina kufanotaura kwenguva kwakananga kwamazuva okupedzisira. Kunyange zvakadaro, zvinopa mhando dzinodzokororwa dzechiporofita dzenhoroondo dzazvaimiririra munguva yakapfuura, asi pamwe chete nezvimwe zvishongo zvishoma zvaMiller, kufanotaura kweramangwana kunomiririrwa zvakananga.
Basa raKristu munzvimbo tsvene yekudenga, hwakatanga muna 1844, hunoenderera mberi kusvikira basa iroro rapera. Chiporofita chemazuva zviuru zviviri nemazana matatu, pamwe nebasa rokucheneswa rachakaratidza, chichiri “mukufambiswa kwokuzadziswa,” sezvinotaurwa naSista White pamusoro peNzizi dzeUlai neHidhekeri; saka chiporofita ichocho chine kuzadziswa kwenguva yokuguma kwenyika.
“Chiedza chakagamuchirwa naDhanieri kubva kuna Mwari chakapiwa zvikuru nokuda kwemazuva okupedzisira aya. Zviratidzo zvaakaona pamahombekombe eUlai neHidhekeli, iyo nzizi huru dzeShinari, zvino zvava kuzadzikiswa, uye zviitiko zvose zvakafanotaurwa zvichakurumidza kuitika.” Testimonies to Ministers, 112.
Zvimwe zvikamu zvezviono zvaDhanieri zvitsauko zvinomwe nezvisere, zviri pamatafura maviri, zvichiri zveramangwana, nokuti zvose zviri zviviri zvinoratidza basa raKristu repanzvimbo tsvene. Asi nhoroondo dzoumambo hwechiporofita cheBhaibheri dziri muzvitsauko zviviri izvozvo dzinoguma neRoma yepapa ichigamuchira ronda rwayo runouraya. “Ibwe” iro “rakavezwa mugomo risina maoko”, noumambo hwechisere hwaDhanieri zvitsauko zviviri, zvichiri zveramangwana. Asi zvizhinji zvezvinomiririrwa pamachati maererano naDhanieri zvitsauko zviviri, zvinomwe, nezvisere zvakatobudirira.
Basa raKristu munzvimbo tsvene, uye Nhamo yechitatu yeIslamu, ndizvo zvikuru zvidzidzo zviviri zvinomiririra nhoroondo yechiporofita inopfuura nguva yevaMillerite. Pamwe chete nenyaya mbiri idzodzo, pane nhoroondo yamazuva okupedzisira inofananidzirwa apo machati maviri iwayo anounzwa pamwe chete pamutsara mumwe. Kana izvozvo zvaitwa, kuodzwa mwoyo kwekutanga kwa1843, sekunomiririrwa pachati yokutanga, kunowana kururamiswa kwako pachati yechipiri. Pamwe chete zvinobudisa nekuzivisa “nhoroondo yakavanzika” yeKutinhira Kunomwe, iyo zvino yava kusunungurwa muchisungo nokusunungurwa kweZvakazarurwa zvaJesu Kristu.
“nhoroondo yakavanzika” iyoyo yakarongwa pamusoro pe“chokwadi,” icho chiri mavara matatu echiHebheru ayo, kana abatanidzwa, anoita shoko rinoreva “chokwadi.” Shoko iri rinoumbwa netsamba yokutanga, yegumi nenhatu, neyokupedzisira dzearufabheti yechiHebheru, uye zvinomiririra Jesu kwete saChokwadi chete, asiwo saArfa naOmega. “Nhoroondo yakavanzika” inotanga uye inopera nokuora mwoyo, uye ine kupanduka pakati, nokuti “gumi nenhatu” inhamba inomiririra kupanduka.
ឆ្នាំ 1843 ដែលបានបង្ហាញនៅលើផែនទីទីមួយ កំណត់សេចក្តីខកចិត្តលើកទីមួយ និងការមកដល់នៃរយៈពេលពន្យារពេល។ រយៈពេលពន្យារពេលនោះ នាំទៅដល់ការមកដល់នៃសារនៃសម្រែកនៅពាក់កណ្តាលអធ្រាត្រ ដែលនៅក្នុងនោះ ការបះបោររបស់ព្រហ្មចារីល្ងង់ត្រូវបានបង្ហាញឲ្យឃើញ។ បន្ទាប់មក សារនៃសម្រែកនៅពាក់កណ្តាលអធ្រាត្រ ត្រូវបានប្រកាសរហូតដល់សេចក្តីខកចិត្តចុងក្រោយ។ “ប្រវត្តិសាស្ត្រដែលលាក់កំបាំង” នៃសម្រែកនៅពាក់កណ្តាលអធ្រាត្រ នោះ ត្រូវបានធ្វើឡើងម្ដងទៀត (ដល់អក្សរមួយៗដដែល) នៅក្នុងថ្ងៃចុងក្រោយ។
“நான் அடிக்கடி பத்து கன்னியரின் உவமையினிடத்திற்கு குறிப்பிடப்படுகிறேன்; அவர்களில் ஐவர் ஞானிகளாயிருந்தார்கள், ஐவர் மூடர்களாயிருந்தார்கள். இந்த உவமை எழுத்துக்கு எழுத்தாக நிறைவேறியிருக்கிறது, மேலும் நிறைவேறும்; ஏனெனில் இதற்கு இக்காலத்திற்குரிய ஒரு விசேஷமான பொருத்தம் உண்டு; மேலும், மூன்றாம் தூதனின் செய்தியைப்போலவே, இது நிறைவேறியதோடு காலத்தின் முடிவுவரை நிகழ்காலச் சத்தியமாகத் தொடர்ந்து நிலைத்திருக்கும்.” Review and Herald, August 19, 1890.
Kana zvikanzwisiswa zvakarurama, chirevo chapfuura chinoratidza kuti boka bedzi revanhu mumazuva okupedzisira rine mukana wokuva mhandara yakapusa kana yakachenjera, ndevanhu vari mukati meboka rakambosangana nokuodzwa mwoyo. Kuodzwa mwoyo ndiko kunounza nguva yokunonoka, uye mufananidzo “wakazadzikiswa uye uchazadzikiswa kusvikira patsamba chaiyo” wakavakirwa pamigumisiro inobudiswa mukati memhandara panguva yokunonoka inotanga nokuodzwa mwoyo. Kuodzwa mwoyo ikoko kwakauraya “zvapupu zviviri” mumugwagwa weguta, zvikazvideredza kuva mapfupa akafa, akaoma, mumupata worufu, kwakaitika musi wa18 Chikunguru 2020. Adventism, zvikuru-kuru, haina kubatanidzwa mukuodzwa mwoyo ikoko. Kana paine chakatoitika, vakapemberera kufembera kwakakundikana apo “zvapupu zviviri” zvakanga zvakavete zvakaurayiwa mumugwagwa. Kusvikira patsamba chaiyo zvinoreva “kusvikira patsamba chaiyo”.
मुलेराइट इतिहासमा, पूर्व करारका प्रजा (प्रोटेस्टेन्टवाद) ले सन् १८४३ को असफल भविष्यवाणीलाई (पहिलो निराशा) उत्सव मनाए, र त्यस बिन्दुमा प्रोटेस्टेन्टहरूले आफ्नो परीक्षात्मक अनुग्रह-अवधिको सीमालाई पार गरे। त्यो परीक्षाको समय ११ अगस्ट १८४० मा आरम्भ भएको थियो, जब दोस्रो धिक्कार (इस्लाम) को समयसम्बन्धी भविष्यवाणीको पूर्तिमा प्रकाश १० को शक्तिशाली स्वर्गदूत ओर्ले। पहिलो निराशामा प्रोटेस्टेन्टहरूले भविष्यवाणीसम्बन्धी समयलाई अस्वीकार गरे, किनकि त्रुटिपूर्ण भविष्यवाणीले तिनीहरूलाई अबदेखि सत्यको खोजी नगर्ने एउटा बहाना प्रदान गर्यो। मुलेराइट इतिहासका सबै मार्गचिन्हहरूको विषयवस्तु “समयसम्बन्धी भविष्यवाणी” थियो।
Musi wa 11 Nyakanga 2001, omumalaika wa Okubikkulirwa essuula kkumi na munaana yassa wansi mu kutuukirizibwa kw’obunnabbi obw’Akabi akookusatu (Obusiraamu). Omulamwa gwonna ogw’obubonero bw’ebiseera mu nnaku ez’oluvannyuma bwe Busiraamu. Okuswazibwa okusooka kulaga enkomerero y’okutukululibwa kw’abantu ab’endagaano ey’edda, kubanga abantu ab’endagaano ey’edda baweebwa awo ensonga ey’okulekera awo okunoonya amazima. Awo ne gutandika ekiseera eky’okugezesebwa eri “abawala abatali bafumbo” ab’ennaku ez’oluvannyuma, kubanga okugezesebwa kw’abantu ab’endagaano ey’edda okwatandika n’okussa wansi kw’omumalaika kwakoma ku kuswazibwa okusooka. N’olwekyo, okugezesebwa kw’abo abakiikirira ng’abawala abatali bafumbo kwatandika, era enkola eyo ey’okugezesebwa ku nkomerero eriraga oba abawala abatali bafumbo abo basiru oba bagezi.
Pakati pa kukhumudwa koyamba ndi komaliza pali uthenga wa Kulira kwa Pakati pa Usiku. Mutu wa uthenga wa Kulira kwa Pakati pa Usiku kwa a Millerite unali “nthawi,” ndipo mutu wa uthenga wa Kulira kwa Pakati pa Usiku m’masiku otsiriza ndi “Chisilamu.” M’maloto a Miller iye amadzutsidwa ndi mfuwu (kulira), ndipo pa nthawi imeneyo, miyala yake yamtengo wapatali imawalira mowala kakhumi kuposa momwe inali ikawalira poyamba. Miyala yamtengo wapatali pa ma chart imene imazindikiritsa mwachindunji ulosi wa m’masiku otsiriza ndi Chisilamu ndi chiweruzo chofufuza. Chotero, mayeso a “uthenga” wa Kulira kwa Pakati pa Usiku ndi a “zokumana nazo” zoimiridwa ndi chiweruzo chofufuza, sali a anthu a pangano lakale, koma a iwo amene amadzinenera kuti ndi anamwali otsiriza.
Mufananidzo unobuda kana machati ose ari maviri aunganidzwa pamwe chete, uyo unoratidza nhoroondo kubva pakuodzwa mwoyo kwokutanga kusvikira pakokupedzisira, unoratidza kuti panguva iyo “nhoroondo yakavanzika” yeKutinhira Kunomwe iri kuitika, basa rokupedzisira rokutongwa kwokuongorora riri kuitwa. Basa iroro rokupedzisira ndiko kuiswa chisimbiso kwezana rimwe namakumi mana nezvina ezviuru, uye rinoitika panguva dze “troublous times” dzaDanieri pfumbamwe, panguva yokutsamwiswa kwamarudzi muna Zvakazarurwa gumi nerimwe, kubatirwa kwe “mhepo ina” dzaZvakazarurwa chitsauko chinomwe, “kudzora kwemhepo ine hasha pazuva remhepo yokumabvazuva,” kwaIsaya chitsauko makumi maviri nenomwe, uye kudziviswa kwe “bhiza rine hasha riri kutsvaka kusununguka uye kuunza rufu nokuparadza” panyika. Zvapupu zvose izvi zvouprofita zvinomirira ChiIslam cheNhamo yechitatu, sezvachinomiririrwa pamachati matsvene.
Zvinhu zvitatu zvikuru zviri mumachati maviri matsvene aHabhakuki, izvo zvinonyatsotaura nezvezviitiko zvaive zvichiri zvemberi panguva yakabudiswa machati acho, ndizvo kusimbiswa kwevane zana nemakumi mana nezvina zvuru, ChiIslamu, uye kuzadzikiswa kwemufananidzo wemhandara gumi. Machati acho anoratidza kuyedzwa nekusimbiswa kunobata zvose “chiitiko” ne“shoko.” Chiitiko chinodiwa kumhandara isina kuchenjera ndechekuti “Kristu mamuri, tariro yokubwinya,” izvo zvinomirira kukwana kunomiririrwa nevane zana nemakumi mana nezvina zvuru.
Hatá yachakavanzika yakanga yakavanzwa kubvira kumazera nezvizvarwa, asi zvino yakaratidzwa kuvatsvene vake: kwavari Mwari wakada kuzivisa kuti hupfumi hwekubwinya hweyakavanzika iyi pakati peVemamwe Marudzi chii; hunova Kristu mamuri, tariro yekubwinya: watinoparidza, tichiyeuchidza munhu mumwe nomumwe, uye tichidzidzisa munhu mumwe nomumwe muuchenjeri hwose; kuti tigokwanisa kumisa munhu mumwe nomumwe akakwana muna Kristu Jesu. VaKorose 1:26–28.
Iwo vane zana rimwe namakumi mana nezvina ezviuru vanomiririrwa seboka ravanhu vakabuda mu“hutapwa”. Hutapwa hunomiririrwa zvakananga mubhuku raZvakazarurwa ihwo hutapwa hwekuva vakafa mumugwagwa kwemazuva matatu nehafu, sezvinomiririrwa muna Zvakazarurwa chitsauko chegumi nerimwe. Hutapwa hwerufu rwokufananidzira hunomiririra “nguva nomwe” dzaRevhitiko makumi maviri nenhanhatu, uye hutapwa ihwohwo hunoda kuratidzwa kwokutendeuka, sezvinoratidzwa nomunyengetero waDhanieri, muchitsauko chepfumbamwe.
ዋላ የሞቱ ደረቁ አጥንቶች ወደ ሕይወት ሲመለሱ፣ ወዲያውኑ እንደ “ሰንደቅ” ከፍ ይደረጋሉ። በሞት ሁኔታቸው ውስጥ፣ በእነርሱ ውስጥ የክብር ተስፋ የሆነው ክርስቶስ አልነበረባቸውም። ከተጠየቀባቸው ንስሐ አንዱ፣ ከእግዚአብሔር ጋር በተቃራኒ መንገድ እንደተመላለሱ እና እግዚአብሔርም ከእነርሱ ጋር በተቃራኒ መንገድ እንደተመላለሰ መቀበላቸው ነበር። በትንቢት የተለዩትን መስፈርቶች ሲያሟሉ፣ በዚያን ጊዜ ክርስቶስ “ድንገት ወደ ቤተ መቅደሱ ይመጣል”፣ ከዚያም በኋላ እንደ ሰንደቁ ከፍ የሚደረገው አባል ለመሆን የሚያስፈልገው “ልምምድ” ይገኛል።
“අත්දැකීම” යනුවෙන් රූපිත කරනු ලබන්නේ චාට් දෙක එකට ගෙන එන විට දර්ශනය වන දෙය වන අතර, එය ස්වර්ගීය ශුද්ධස්ථානය තුළ ක්රිස්තුස්වහන්සේගේ අවසාන සේවකාර්යය මගින් සම්පූර්ණ කරනු ලැබේ. එම “අත්දැකීම” “මාරෙහ්” දර්ශනය මගින් නිරූපණය කරනු ලැබේ; එය “පෙනුම” පිළිබඳ දර්ශනයයි. අවශ්ය වන “පණිවිඩය” වන්නේ പ്രവචන ඉතිහාසයට අදාළ “ඛාසෝන්” දර්ශනයයි. එම “පණිවිඩය” හඳුනාගනු ලබන්නේ, තුන්වන “වෙව්” හි ඉස්ලාම් මගින් සිදුකරනු ලබන, විරුද්ධකාරී ලෝකයක් මත පැමිණෙන දෙවියන්වහන්සේගේ ආසන්න විනිශ්චය පිළිබඳ පණිවිඩය ලෙසය.
Muna 1856, Ishe yakatsvaka kupedzisa kuvakwazve kweJerusarema romweya muAdventism. Pasi pokusvika kwengirozi nhatu kubva muna 1798 kusvikira muna 1844, temberi yeMillerite yakanga yavakwa pamusoro penheyo, ichimiririrwa se“mabwe anokosha” muhope dzaMiller, sokumirirwawo kwazvakaitwa nezvokwadi dzechiporofita pamachati maviri evapayona (1843 na1850) akazadzisa Habakuki chitsauko chechipiri. Ipapo Akatungamirira vanhu Vake kuvaka rusvingo rwomurayiro Wake weSabata rezuva rechinomwe, uye akavadzorera ku“nzira dzekare” dzaIsraeri yekare kuti vapedzise basa re“mugwagwa wokufamba mauri”. ASI, nzira yekare yaisanganisira dzidziso, chiporofita, chakanga chakagadzirirwa kuvaedza nokuvaparadzanisa. Muna 1863, Adventism yakakundikana pamuedzo we“nguva nomwe”, ikatanga kudzungaira murenje reRaodhikia.
22 Gumiguru 1844, inofananidzira mutemo weSvondo uri kuuya nokukurumidza, uye pamutemo weSvondo basa richazadzikiswa rinomiririrwa nemakore makumi mana nemapfumbamwe okupedzisa mugwagwa norusvingo munguva dzokutambudzika, sezvakataridzwa naDanieri.
Ziva, saka unzwisise kuti kubva pakubudiswa komurayiro wokudzorerazve nokuvakazve Jerusarema kusvikira kuna Mesia, Muchinda, kuchava vhiki nomwe, namavhiki makumi matanhatu namaviri; mugwagwa uchavakwazve, norusvingo rwaro, kunyange panguva dzokutambudzika. Danieri 9:25.
Vaporofita vose vanowirirana, uye “nguva dzokutambudzika” dzaDanieri dzinozivikanwawo mundima iri muEarly Writings yatanga tichifungisisa pamusoro payo.
“Panguva iyoyo, apo basa reruponeso rava kusvika pakuvharwa, dambudziko richange richiuya pamusoro penyika, uye ndudzi dzichange dzakatsamwa, asi dzakabatirwa kuti dzirege kuvhiringidza basa rengirozi yechitatu. Panguva iyoyo ‘mvura yokupedzisira,’ kana kuti kuzorodzwa kunobva pamberi paShe, ichauya, kuti ipe simba kuzwi guru rengirozi yechitatu, uye kugadzirira vatsvene kuti vamire panguva iyo matambudziko manomwe okupedzisira achadururwa.” Early Writings, 85.
Tichaenderera mberi nechidzidzo ichi muchinyorwa chinotevera.
“যেসকল লোকে সত্যের স্বীকারোক্তি করে, তারা যতদিন শয়তানের সেবা করে, ততদিন তার নরকীয় ছায়া ঈশ্বর ও স্বর্গ সম্বন্ধে তাদের দৃষ্টিকে আচ্ছন্ন করে রাখিবে। তারা তাহাদের ন্যায় হইবে, যাহারা আপন প্রথম প্রেম হারাইয়াছে। তারা অনন্ত বাস্তবতাসমূহ দর্শন করিতে পারিবে না। ঈশ্বর আমাদের জন্য যাহা প্রস্তুত করিয়াছেন, তাহা জাখরিয়, ৩ ও ৪ অধ্যায়ে, এবং ৪:১২–১৪ পদে উপস্থাপিত হইয়াছে: ‘আর আমি পুনরায় উত্তর করিয়া তাঁহাকে কহিলাম, এই দুই জলপাই শাখা কী, যাহারা দুইটি স্বর্ণনলের মধ্য দিয়া আপনাদের হইতে স্বর্ণতেল নিঃসৃত করিতেছে? তিনি আমাকে উত্তর দিয়া কহিলেন, তুমি কি জান না, এগুলি কী? আর আমি কহিলাম, না, আমার প্রভু। তখন তিনি কহিলেন, ইহারা সেই দুই অভিষিক্ত, যাহারা সমগ্র পৃথিবীর প্রভুর পাশে দাঁড়াইয়া আছে।’”
“Jehovha azere nezviwanikwa. Haana kushayiwa nzira kana zvombo zvebasa. Imhaka yokushayiwa kwedu kutenda, kwedu kuva venyika, kutaura kwedu kwakachipa, kusatenda kwedu, kunoratidzwa mukukurukurirana kwedu, kuti mimvuri yerima inoungana yakatikomberedza. Kristu haaratidzirwi mushoko kana muhunhu seIye anofadza chose, uye mukuru kupfuura zviuru gumi. Kana mweya uchigutsikana nokuzvikwidziridza kuzvinhu zvisina maturo, Mweya waJehovha unogona kuita zvishoma kwazvo kwauri. Kuona kwedu kupfupi kunongoona mumvuri, asi hakugoni kuona kubwinya kuri mhiri. Ngirozi dzakabata mhepo ina, dzinomiririrwa sebhiza rakatsamwa rinotsvaka kusununguka ndokumhanya pamusoro pechiso chenyika yose, richitakura kuparadza norufu munzira yarwo.”
“Ko tichavata here pamuromo chaipo penyika isingaperi here? Ko tichava mapenzi, vane chando, uye vakafa here? Haiwa, dai mumachechi edu maivapo Mweya nomufemo waMwari zvafemekerwa muvanhu Vake, kuti vamire netsoka dzavo vagorarama. Tinofanira kuona kuti nzira yakamanikana, uye suwo rakamanikana. Asi patinopfuura nesuwo rakamanikana, kufara kwaro hakuna mugumo.” Manuscript Releases, vhoriyamu 20, 217.