Zvinogamuchirika maererano nekunzwisisa kweBhaibheri kuziva muporofita Ezekieri semunhu ane makore makumi matatu okuberekwa mumavhesi ake okutangira.
Zvino zvakaitika mugore rechimakumi matatu, mumwedzi wechina, pazuva rechishanu romwedzi, pandakanga ndiri pakati pevatapwa parwizi rweKebhari, kuti matenga akazarurwa, ndikaona zviratidzo zvaMwari. Pazuva rechishanu romwedzi, iro rakanga riri gore rechishanu rokutapwa kwamambo Jehoyakini, shoko raJehovha rakasvika zvakasimba kuna Ezekieri muprista, mwanakomana waBuzi, munyika yavaKaradhea parwizi rweKebhari; uye ruoko rwaJehovha rwakanga ruri pamusoro pake ipapo. Ezekieri 1:1–3.
Vamwe vanotenda kuti “gore rechimakumi matatu” rinobva pachikamu chakati chejubheri, chakatanga naMambo Josia uye chakaguma nendima yekutanga yechitsauko makumi mana.
Mugore rechimakumi maviri namashanu rokutapwa kwedu, pakutanga kwegore, pazuva regumi romwedzi, mugore regumi namana shure kwokunge guta rakuvidzwa, pazuva iroro chairo ruoko rwaJehovha rwakanga ruri pamusoro pangu, rukandisvitsa ikoko. Ezekieri 40:1.
Vaverengi veBhaibheri vanoti ndima yokutanga yechitsauko chemakumi mana inowira pana 28 Kubvumbi kana kuti 22 Gumiguru, 573 BC. Vaporofita vose vanonongedzera kumazuva okupedzisira; naizvozvo, zuva rokuwa remusi wa22 Gumiguru, 573 BC ndiro zuva reomega remutsara wakatanga makore makumi mashanu zvisati zvaitika mune chinonzi “Paseka Huru yaJosia” musi wa5 Chivabvu, 622 BC.
Nhamba yemakumi matatu chiratidzo chevapristi vaifanira kuva nemakore makumi matatu pavaitanga kushumira. Zvisinei nokuti ndima yokutanga kusvikira kune yechitatu dzechitsauko chokutanga chaEzekieri dziri kuratidza kuti Ezekieri aiva nemakore makumi matatu kana kuti dziri kungomuratidza sechiratidzo chemupristi, aizoratidzwawo somunhu ane makore makumi matatu. Kana makore makumi matatu omundima yokutanga achimiririra, sezvinotendwa nevamwe, gore rechimakumi matatu kubvira paPaseka Huru yaJosia muna 622 Kristu asati azvarwa, zvazvinoreva muuprofita zvinoramba zvakangofanana.
Josia lin tlhawkna a tihna chu “lungphum” a ni a, a Kalhmang Pui ber chuan jubilee hun a tan a, chu hun chu Bawltê Ni, ni 22 October, B.C. 573-ah a tâwp ta. Josia atanga ni 22 October thleng “jubilee line” chuan kum 1840 atanga 1844 thleng chanchin nên a inrem. Kum 1840-a lungphumte chu lal Josia-in a entîr a, Josiah Litch-in pawh a entîr bawk. Ni 22 October chu jubilee tawtawrawt ki thâwm vuak chhuahna ki nên, Bawltê Ni ki thâwm vuak chhuahna ki nen a entîr.
Uye uchazviverengere masabata manomwe amakore, kanomwe kanomwe amakore; uye nguva yamasabata manomwe amakore ichava kwauri makore makumi mana namapfumbamwe. Ipapo ucharayira kuti hwamanda yeJubheri iridzwe pazuva regumi romwedzi wechinomwe; pazuva rokuyananisira mucharidza hwamanda munyika yenyu yose. Revhitiko 25:8, 9.
Ezekieri anogadzwa mukati memutsara weJubheri kubva kuna mambo Josia kusvikira kuna 22 Gumiguru, mutsara unomirira vatumwa vokutanga nevechipiri vaZvakazarurwa gumi kubva muna 1840 kusvikira muna 1844. Ezekieri anomirira vaMillerite vavatumwa vokutanga nevechipiri, pamwe chete nevane zviuru zana namakumi mana nezvina zvomutumwa wechitatu. Ezekieri anomirira uprista hwevane zviuru zana namakumi mana nezvina, asi chimiro chake chikuru chechiporofita ndechokuti muporofita.
Muporofita, Muprista, uye Mambo
Pane vatambi vatatu veBhaibheri vakatanga kushumira vava nemakore makumi matatu. Pamwe chete naEzekieri vaivapo Dhavhidhi naJosefa. Nokuti vose vakatanga kushumira pazera remakore makumi matatu, vose vaprista. Dhavhidhi chiratidzo chamambo, Josefa muprista, uye Ezekieri muporofita muumambo hwembiri hwekubwinya hunoumbwa nomuporofita, nomuprista, namambo.
Zvisinei hazvo tingashandisa muporofita Ezekieri sechiratidzo, iye mupristi; uye kana achishandiswa mumutsara wejubheri kubva kuna Josia kusvikira kuna Gumiguru 22, Ezekieri mupristi angamiririra mupristi panguva yokuiswa chisimbiso kwezana ramakumi mana nezvina nezviuru, sezvinofananidzirwa nenhoroondo ya1840 kusvika 1844 uye yaMambo Josia kusvika kuna Gumiguru 22, 573 BC.
Ishirini na mbili
Bhaibheri rinonyatsobudisa pachena kuti Ezekieri akashumira kwemakore makumi maviri nemaviri. “Makumi maviri nemaviri” chiratidzo chevane zviuru zana nemakumi mana nezvina avo vari mureza wouMwari wakabatanidzwa nouvanhu. Munhoroondo inomiririrwa nePaseka yaJosia kusvikira kuchitsauko makumi mana chemhemberero yeJubheri yaOctober 22, Paseka yaJosia yaifananidzira basa raJosiah Litch muna 1838 na1840. Basa iroro raiva rokuisa pachena zviporofita zvenguva zvenhamo yokutanga neyechipiri. Zvino zvaonekwa kuti chiporofita chenhamo yokutanga neyechipiri chakakura zvikuru kupfuura zvakazivikanwa nemapiyona.
Ezekieri semuporofita weBhaibheri anotaura mazuva akanyatsotsanangurwa muzvinyorwa zvake kupfuura mumwe munyori upi zvake weBhaibheri.
Ezekieri ndiye omega wenheyo yokuti zuva rimwe rinoenzana negore rimwe muuprofita hweBhaibheri. Mubhuku raNumeri, kutaurwa kwenheyo yokuti zuva rimwe rinoenzana negore rimwe, kunova arifa, kunomiririrwa nokumukira kwokutanga paKadheshi kwakakonzera kudzungaira murenje kwemakore makumi mana. Kumukira kwokupedzisira, kana kuti omega, kuri kumiririrwa naEzekieri muchitsauko chechina apo Jerusarema rinoparadzwa.
Arfa
Zvichitevera kuwanda kwamazuva amakashora nyika, ari mazuva makumi mana, zuva rimwe nerimwe richimirira gore rimwe, muchatakura zvakaipa zvenyu kwemakore makumi mana, uye muchaziva kuputswa kwechipikirwa changu. Ini Jehovha ndazvitaura; zvirokwazvo ndichazviita kuungano iyi yose yakaipa, vakaungana pamwe chete kundimukira; murenje iri vachaparadzwa, uye ipapo vachafira. Numeri 14:34, 35.
Omega
Uvatewowo parutivi rwako rworuboshwewo, uise pamusoro paro zvivi zveimba yaIsraeri; maererano nokuwanda kwamazuva auchavata parwo, uchava mutakuri wezvivi zvavo. Nokuti ndakaisa pamusoro pako makore ezvivi zvavo, maererano nokuwanda kwamazuva, mazuva anezana matatu namakumi mapfumbamwe; saizvozvo uchava mutakuri wezvivi zveimba yaIsraeri. Zvino kana wapedza iwayo, uvatezve parutivi rwako rworudyi, ugotakura zvivi zveimba yaJudha mazuva makumi mana; ndakakugadzirira zuva rimwe nerimwe kuti rimirire gore rimwe. Naizvozvo unofanira kunangisa chiso chako kukukombwa kweJerusarema, ruoko rwako rwakafukurwa, ugoporofita pamusoro paro. Ezekieri 4:4–7.
Kadheshi nokuparadzwa kweJerusarema zvinomiririra kumukira kwearifa nokweomega, uko kunomiririra musimboti wokuti zuva rimwe rinomiririra gore rimwe. “Musimboti wokuti zuva rimwe rinomiririra gore rimwe” wakanga uri mutemo mukuru wevateveri vaMiller munhoroondo yemakore a1840 kusvika 1844, sezvazvakafananidzirwa mumutsara weJubheri wamambo Josiya unosvika musi wa22 Gumiguru. Ezekieri anodudza misi yakawanda kupfuura chero mumwe muprofita. Mumisi inopiwa naEzekieri, mutsara weJubheri unozivikanwa, zvichibatanidza uchapupu hwaEzekieri zvakananga nenhoroondo yengirozi yokutanga neyechipiri, uye pashure pacho nenhoroondo yengirozi yechitatu.
Zvichifambirana no“mutsetse weJubheri,” Ezekieri anovata norutivi rwake kwemazuva mazana matatu namakumi mapfumbamwe, ozovata norumwe rutivi rwake kwemazuva makumi mana. “Mazana mana namakumi matatu” mucherechedzo wesungano yekare nesungano itsva, nokuti chipikirwa chesungano yaAbhuramu chemakore mazana mana outapwa muIjipiti chakawana uchapupu hwechipiri hwemakore makumi matatu kuna muapostora Pauro. Pamwe chete, Abhuramu (akazonzi Abhurahama) wesungano ‘yekare’ naSauro (akazonzi Pauro) wesungano ‘itsva’ vakabatanidza uchapupu hwavo kuti vasimbise makore mazana mana namakumi matatu somucherechedzo wesungano isingaperi. “Mazuva mazana matatu namakumi mapfumbamwe” “uchatakura zvakaipa zveimba yaIsiraeri.” “Uye” “uchatakura zvakaipa zveimba yaJudha kwemazuva makumi mana.” Pamwe chete, rutivi rworudyi norutivi rworuboshwe zvinoenzana naAbhuramu naPauro.
Sungano yaigara yakavakirwa pakuteerera kana pakusateerera—upenyu kana rufu. Munhoroondo yevaMillerite, musimboti wokuti zuva rinomirira gore waiva nyaya youpenyu kana rufu, uye nhoroondo yacho yakaziviswa nengirozi yokutanga sevhangeri isingaperi. “Vhangeri” inyaya youpenyu kana rufu, uye nyaya yomuedzo woupenyu kana rufu munhoroondo yevaMillerite yakanga iri mukati megadziriro yomusimboti wokuti zuva rimwe rinoenzana negore rimwe. Kufanotaura kwakapa simba kushoko rengirozi yokutanga kwaiva uprofita hwenhamo yechipiri hwemakore mazana matatu nemakumi mapfumbamwe nerimwe nemazuva gumi nemashanu. Mumazuva mazana matatu nemakumi mapfumbamwe ayo Ezekieri akarara nedivi rake rekuruboshwe mune mufananidzo wouprofita hwenguva hwenhamo yechipiri hwemakore mazana matatu nemakumi mapfumbamwe nerimwe nemazuva gumi nemashanu. Zvinoda kunzwisisa kwezveuprofita kuti uprofita hupatsanurwe zvakarurama, asi iri ndiro basa chairo rinoenderera mberi reShumba yorudzi rwaJudha rokubvisa zvisimbiso pashoko rokudanidzira kwapakati pousiku.
Ndinopikisa kuti Ezekieri anofanira kutorwa sechiratidzo chevane zana nemakumi mana nezvina zvezviuru, asi zvikuru sechiratidzo chechipo choMweya weChiporofita, kungava chichimiririrwa sokuratidzwa kwomuporofita wamazuva okupedzisira, kana sokuratidzwa kwavanhu vesungano vanonzwisisa musimboti wenzira yedzidziso inoumbwa nomutsara pamusoro pomutsara.
Ndinopikisa kuti chiedza chaEzekieri pamusoro pechiporofita chemakore mazana matatu namakumi mapfumbamwe nerimwe nemazuva gumi namashanu chinowirirana nomunhu webhurasho revhu achikandira zvishongo mubhokisi guru.
Ndinoti chiedza chinobva kuna Ezekieri chinhu chinokosha chemharidzo yedombo repamusoro, kana temberi yapera.
Ezekieri ari musi wa22 Gumiguru mundima yokutanga yechitsauko chemakumi mana, uye ndipo panopiwa Ezekieri chiratidzo chetemberi yomunguva yemberi. Temberi iyoyo ndiyo temberi yezviuru zana nemakumi mana nezvina, boka rinomiririrwa naEzekieri somucherechedzo waro. Boka iroro richange rakunda miedzo miviri risati rasvika pamuedzo wechitatu, unova ndiwo muedzo unonyatsoratidza zvariri. Ezekieri anoratidzwa achigamuchira chiedza chake mutemberi, naizvozvo chiedza chaanobudisa somucherechedzo chinomiririra chiedza chinouya apo vanhu vaMwari vanopinda muNzvimbo Tsvene-tsvene, zvichienderana nezviri muchitsauko chegumi chaDhanieri.
Chiedza cheZvakazarurwa zvaJesu Kristu icho chinobviswa chisimbiso chinobviswa chisimbiso nguva pfupi nguva yenyasha isati yavharwa.
Zvino akati kwandiri, Usasimbise mashoko ouprofita hwebhuku iri; nokuti nguva yava pedyo. Uyo asina kururama, ngaarambe asina kururama hake; naiye akasviba, ngaarambe akasviba hake; naiye akarurama, ngaarambe akarurama hake; naiye mutsvene, ngaarambe ari mutsvene hake. Zvakazarurwa 22:10, 11.
“nguva yava pedyo” pakarepo nguva yemukana wokutendeuka isati yapera mundima yegumi neimwe, uye naizvozvo Zvakazarurwa zvaJesu Kristu zvinobvisirwa chisimbiso panguva iyoyo, nokuti “nguva yava pedyo.”
Zvakazarurwa zvaJesu Kristu, zvaakapiwa naMwari, kuti aratidze kuvaranda vake zvinhu zvinofanira kukurumidza kuitika; akazvitumira akazvizivisa nomutumwa wake kumuranda wake Johane; uyo akapupura shoko raMwari, nouchapupu hwaJesu Kristu, nezvinhu zvose zvaakaona. Akaropafadzwa uyo anoverenga, navanonzwa mashoko ouprofita uhwu, vachichengeta zvinhu zvakanyorwa mariri; nokuti nguva yava pedyo. Zvakazarurwa 1:1–3.
အသစ်လောဒိကေယာ သတ္တမနေ့ ဗက်ဒိစဘုရားကျောင်းအဖွဲ့၏ စမ်းသပ်ကာလသည် တနင်္ဂနွေနေ့ဥပဒေ၌ ပိတ်သိမ်းသွားပြီး၊ အဇီကေလ အခန်း ၉ တွင် အဒ်ဗင်တစ်ဝါဒကို ယေရုရှလင်အဖြစ် ကိုယ်စားပြုဖော်ပြထားသည်။ ထိုနေရာ၌ ပြည်တစ်ပြင်လုံးနှင့် အသင်းတော်အတွင်း ပြုလုပ်လျက်ရှိသော ရွံရှာဖွယ်အမှုများကြောင့် ညည်းတွားကာ ငိုကြွေးသူတို့သည် တံဆိပ်ခတ်ခြင်းကို ခံရကြသည်။ တံဆိပ်ခတ်ခြင်းသည် အစ္စလာမ်၏ အရှေ့လေများက လူမျိုးနိုင်ငံများကို အမျက်ထွက်စေ၍ လှုပ်ရှားစေသော အချိန်၊ စမ်းသပ်ကာလ မပိတ်သိမ်းမီ တစ်ခဏအလိုတွင် ဖြစ်ပေါ်သည်။ အဇီကေလ အခန်း ၈ တွင် အဒ်ဗင်တစ်ဝါဒ၏ မျိုးဆက်လေးဆက်သည် အဆုံးသတ်သို့ ရောက်ရှိကြပြီး၊ စတုတ္ထမျိုးဆက်ကို နေကို ဦးညွှတ်ကိုးကွယ်နေသော ခေါင်းဆောင် နှစ်ဆယ့်ငါးဦးအားဖြင့် သင်္ကေတပြုဖော်ပြထားသည်။
Chiratidzo ichocho chakapiwa nenzira yokufananidzira zuva rimwe chete pamberi pomurayiro weSvondo, kana kuti nguva yokuyedzwa isati yavharwa sezvinomiririrwa nenhamba nhanhatu dzokuti nhanhatu, nhanhatu, nhanhatu.
Zvino zvakaitika negore rechitanhatu, nomwedzi wechitanhatu, pazuva rechishanu romwedzi, ndakanga ndigere mumba mangu, navakuru vaJudha vakanga vagere pamberi pangu, ruoko rwaIshe Jehovha rukawira pamusoro pangu ipapo. Ipapo ndakatarira, zvino tarisai, pakanga pane chakafanana nomufananidzo waiita sechinhu chomoto: kubva pakuonekwa kwechiuno chake zvichidzika pasi, moto; uye kubva pachiuno chake zvichikwira kumusoro, sekuonekwa kwokupenya, soruvara rweamberi. Akabva atambanudza chimiro cheruoko, akandibata nebvudzi romumusoro mangu; mweya ukandisimudza pakati penyika nedenga, ukandiunza muzviratidzo zvaMwari kuJerusarema, pamusuo wesuo romukati rinotarira kurutivi rwokumusoro; paiva nechigaro chemufananidzo wegodo, unotsamwisa kugodo. Uye tarisai, kubwinya kwaMwari waIsraeri kwakanga kuripo, maererano nechiratidzo chandakanga ndaona pabani. Ezekieri 8:1–4.
Chiratidzo chegore rechitanhatu, mwedzi wechitanhatu nezuva rechishanu chakauya nguva pfupi pamberi pe“666,” chiratidzo chomutemo weSvondo, apo nguva yenyasha inovharirwa Adventism yeRaodhikia. Chiratidzo ichocho chakanga chiri “maererano nechiratidzo” chakamboonekwa naEzekieri “pamapani.” Chiratidzo chaakaona pamapani chinowanikwa pakutanga, muchitsauko chechitatu.
Ipapo ndakasimuka, ndikabuda ndikaenda kubani; zvino tarirai, kubwinya kwaJehovha kwakanga kumire ipapo, kwakaita sekubwinya kwandakanga ndaona parwizi rweKebhari; ini ndokuwira pasi nechiso changu. Ezekieri 3:23.
Chiratidzo che“bani”, icho chakaonekwa mugore rechitanhatu, mumwedzi wechitanhatu, pazuva rechishanu, ndicho chiratidzo icho Ezekieri akanga amboona parwizi rwaKebhari.
Zvino zvakaitika mugore ramakumi matatu, mumwedzi wechina, pazuva rechishanu romwedzi, ndiri pakati pavatapwa parwizi rweKebhari, kuti matenga akazaruka, ndikava nezvandakatariswa zvaMwari. Ezekieri 1:1.
“Zviratidzo zvaMwari” izvo Ezekieri “akaona,” ari parwizi rwaKebhari, zvaiva chiratidzo chomubani, icho chaivawo chiratidzo chiri muna Ezekieri zvitsauko zvisere kusvika kugumi nechimwe. Zviratidzo izvozvo zvakaratidzwa Ezekieri paakanga achitarira mukati menzvimbo tsvene, umo munozadzikiswa chiratidzo chegirazi che"marah" chiri muchitsauko chegumi. Ezekieri anomirira vaya vanogoverana muchiedza chouprofita chinopenya chichibva muNzvimbo Tsvenetsvene, apo Zvakazarurwa zvaJesu Kristu zvinobudiswa pachena nguva yenyasha yava kuda kuguma.
Patinocherechedza mutsara weJubheri wamambo Josia unotanga nePaseka uchipera musi wa22 Gumiguru, tinenge tichicherechedza chiratidzo chemitambo yechirimo nemitambo yematsutso sezvainotsanangurwa muna Revhitiko makumi maviri nenhatu. Imomo, mitambo yechirimo neyematsutso inotsanangurwa mundima makumi maviri nembiri paboka rimwe nerimwe, sezvakangoitawo hushumiri hwaEzekieri hwakatora makore makumi maviri nemaviri. Kuisa Ezekieri mugore rechimakumi matatu remutsara weJubheri kunoita kuti kuberekwa kwaEzekieri kuenderane nerumutsiriro rwaJosia. Kana akanga aine makore makumi matatu mugore rechimakumi matatu redenderedzwa reJubheri, zvinoreva kuti Ezekieri angadai akaberekwa panguva yokuvandudzwa kwezvokunamata kwakaitwa naJosia.
Ezekieri chiratidzo cheavo vanopinda nokutenda muNzvimbo Tsvene-tsvene. Kana vangosvikamo, vanoona mavhiri ari mukati memamwe mavhiri, anomirira mashandiro akaoma kunzwisisa ekudyidzana kwevanhu. Sezvinoita Johani muna Zvakazarurwa chitsauko chegumi, Ezekieri anomirira vateveri vaMiller, asi nenzira yakananga zvikuru anomirira zviuru zana nemakumi mana nezvina. Chiporofita chake chenguva chinofambirana nacho, chemakore mazana matatu nemakumi mapfumbamwe nerimwe nemazuva gumi nemashanu, chinoenzanisira kutongwa kwekupedzisira kwechiAdventist cheRaodhikia nokuparadzwa kweJerusarema, uye chinosanganisira chirahwe chemakumi matatu nesere nemakumi mana.
Zvinosanganisira chiratidzo chemakore ana namazana matatu namakumi matatu.
Ihlanganisa inkathi yeminyaka emine emelwe ngu-1333 kuya ku-1337, 1449 kuya ku-1453, kanye no-1840 kuya ku-1844.
Tichatanga kufungisisa kwedu pamusoro pechidzidzo ichi chinokosha zvikuru munyaya inotevera.
“Pazviratidzo zvakapiwa Isaya, kuna Ezekieri, uye kuna Johane tinoona kuti denga rakabatanidzwa zvakadii nezviitiko zviri kuitika panyika uye kuti kutarisira kwaMwari kukuru zvakadini kune avo vakatendeka kwaari.” Testimonies, bhuku 5, 753.
“Kristu pachake ndiye akanga ari Ishe wetemberi. Paakazobva mairi, kubwinya kwayo kwaizobva kwapera—kubwinya uko kwakamboonekwa muNzvimbo Tsvene-tsvene pamusoro pechigaro chenyasha, apo mupristi mukuru aipinda kamwe chete pagore, pazuva guru rokuyananisa, ane ropa rechibayiro chakaurayiwa (raimirira ropa roMwanakomana waMwari rakateurirwa zvivi zvenyika), akarimwaya paartari. Iri ndiro rakanga riri Shekinah, dumba rinooneka raJehovha.
“Kwaiva uku ndiko kwakaratidzwa kuna Isaya, paanoti, ‘Negore rakafa mambo Uziya ndakaonawo Ishe agere pachigaro choushe, chakakwirira uye chakasimudzwa, uye mupendero wenguvo yake wakazadza temberi’ [Isaya 6:1–8 yakatorwa mashoko].” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, vhoriyamu 4, 1139.
“Chiratidzo chakapiwa kuna Isaya chinomirira mamiriro avanhu vaMwari mumazuva okupedzisira. Vakapiwa ropafadzo yokuti vaone nokutenda basa riri kuenderera mberi musanctuary rokudenga. ‘Zvino temberi yaMwari yakazarurwa kudenga, uye mukati metemberi yake makaonekwa areka yesungano yake.’ Pavanotarira nokutenda munzvimbo tsvene-tsvene, uye vachiona basa raKristu musanctuary rokudenga, vanonzwisisa kuti ivo vanhu vane miromo isina kuchena,—vanhu vane miromo yakagara ichitaura zvisina maturo, uye vane matarenda asina kutsveneswa nokushandiswa kukudza Mwari. Zvakakodzera kuti vaore mwoyo pavanofananidza kusava nesimba kwavo nokusakodzera kwavo nokuchena nokunaka kwounhu hwaKristu hunobwinya. Asi kana ivo, saIsaya, vakagamuchira simba rokubatwa rinoda Ishe kuti riiswe pamwoyo, kana vakazvininipisa pamberi paMwari, tariro iripo kwavari. Uta hwechipikirwa huri pamusoro pechigaro choushe, uye basa rakaitirwa Isaya richaitwawo mavari. Mwari achapindura minyengetero inobva pamwoyo wakapfava nokuzvidemba.”
“Chinangwa chebasa iri guru uye rinoyera raMwari ndechekuunganidza pamwe chete miguri yezviyo mudura rokudenga; nokuti nyika ichazadzwa nokubwinya kwaShe. Naizvozvo ngaparege kuva nomunhu anovhundutswa paanoona uipi hwawandisa huchikunda uye achinzwa mashoko anobuda pamiromo isina kuchena. Kana masimba erima akazvironga kurwisa vanhu vaMwari; kana Satani achiunganidza hondo dzake nokuda kwekurwisana kukuru kwokupedzisira, uye simba rake richiratidzika kuva guru uye rinenge richikurira chose, kuona kwakajeka kwokubwinya kwaMwari, kwechigaro choushe chakakwirira uye chakasimudzirwa kumusoro, chakafukidzwa nounyoro hworungano rwechivimbiso, kuchapa nyaradzo, chokwadi, norugare.” Review and Herald, December 22, 1896.
“Pamahombekombe erwizi Khebari, Ezekieri akaona chamupupuri chaiita sechinobva kuchamhembe, ‘gore guru, nomoto waizvipetapeta mukati mawo, nechiedza chakanga chakakomberedza; uye kubva pakati pacho maibuda chakaita seruvara rwemhangura inopenya.’ Mavhiri mazhinji, aipindirana mamwe mukati mamamwe, aifambiswa nezvisikwa zvina zvipenyu. Kumusoro-soro pamusoro pazvo zvose ‘pakanga pane chakafanana nechigaro choushe, chakanga chakafanana pakuonekwa nebwe resafiri; uye pamusoro pechakafanana nechigaro choushe pakanga pane chakafanana pakuonekwa nomunhu akanga ari pamusoro pacho.’ ‘Uye mumakerubhi makaonekwa chimiro cheruoko rwomunhu pasi pamapapiro awo.’ Ezekieri 1:4, 26; 10:8. Mavhiri acho akanga akaoma zvikuru pakurongeka kwawo zvokuti pakuatarisa kwokutanga aiita seanenge ari munyongano; asi aifamba mukuwirirana kwakakwana. Zvisikwa zvokudenga, zvaitsigirwa nokutungamirirwa noruoko rwakanga rwuri pasi pamapapiro emakerubhi, ndizvo zvaisundira mavhiri iwayo; pamusoro pazvo, pachigaro choushe chesafiri, pakanga pane Iye Wokusingaperi; uye chakakomberedza chigaro choushe pakanga pane murarabungu, mucherechedzo wetsitsi dzoumwari.”
“Sokunge mavhiri akanga akafanana nezvinhu zvakaoma kunzwisisa achitungamirirwa noruoko rwakanga ruri pasi pamapapiro amakherubhi, saizvozvowo kufambidzana kwakaoma kwezviitiko zvavanhu kuri pasi peutongi hwoumwari. Pakati pokukakavara nenyonganyonga zvamarudzi, Iye agere pamusoro pamakherubhi achiri kutungamirira zvinoitwa panyika.
“Nhoroondo yendudzi dzakatevedzana, imwe ichitsiva imwe, dzichigara munguva yadzakagoverwa nenzvimbo yadzakapiwa, dzichipupurira zvisingazivi chokwadi chadzo dzadzo dzisina kunzwisisa zvarinoreva, inotaura kwatiri. Kunyika imwe neimwe nokumunhu mumwe nomumwe wanhasi, Mwari vakagadza nzvimbo muchirongwa Chavo chikuru. Nhasi vanhu nendudzi zviri kuyerwa netambo yokuyeresa iri muruoko rwaIye asingambokanganisi. Vose vari, nokusarudza kwavo pachavo, kutema magumo avo, uye Mwari vari kutonga pamusoro pezvose kuti zvirongwa Zvavo zvizadziswe.
“Nhoroondo iyo IYE MUKURU, NDIRIYO, yaakaratidza mushoko Rake, achibatanidza chibatanidzo nechibatanidzo mucheni yechiporofita, kubva pakusingaperi kwakapfuura kusvika pakusingaperi kuchauya, inotiudza patiri nhasi mukufambira mberi kwemazera, uye kuti chii chingatarisirwa munguva ichauya. Zvose zvakafanotaurwa nechiporofita kuti zvichaitika, kusvikira panguva ino, zvakatevedzerwa pamapeji enhoroondo, uye tinogona kuva nechokwadi chokuti zvose zvichiri kuuya zvichazadziswa maererano nehurongwa hwazvo.” Education, 178.