Hezekieli anaimirira awo ntchito ya chiphunzitso yawachitikira mwa Mkango wa fuko la Yuda, ndipo chiphunzitso chake choyambirira ndi “mzere pa mzere.”

Kwa avo vakati, Ichi ndicho kuzorora kwamungazorodza nako vakaneta; uye ichi ndicho kuzorodzwa; asi ivo havana kuda kunzwa. Asi shoko raJehovha rakava kwavari murayiro pamusoro pomurayiro, murayiro pamusoro pomurayiro; mutsetse pamusoro pomutsetse, mutsetse pamusoro pomutsetse; pano zvishoma, apo zvishoma; kuti vaende, vagogumbukira shure, vaputswe, vateywe, uye vabatwe. Isaya 28:12, 13.

Pa nguva ino Shumba yorudzi rwaJudha iri kuzarura bhuku raEzekieri. Tinoziviswa kuti Ezekieri muprista mugore ramakumi matatu, kuti “makumi matatu” zvinomirira zera rake rokufananidzira somuprista, kana kuti gore ramakumi matatu mumutsara wouporofita wakatanga paPaseka Huru yaJosia. Uprista hwokupedzisira hwamazuva okupedzisira ndivo zviuru zvine zana namakumi mana nezvina, uye nhoroondo dzekare dzechokwadi dzinofananidzira nhoroondo yokufananidzira mumazuva okupedzisira.

Ngamene liyakubizwa ngekutsi Nibaphristi beNkhosi; bantfu bayakunibita ngekutsi Ningemadvodza emsebenti waNkulunkulu wetfu; niyakudla umnotfo wetive, futsi niyakutibonga ngenkhatimulo yato. Isaya 61:6.

Ezekieri mucherechedzo wevanhu vaMwari mumazuva okupedzisira–nhoroondo tsvene inoratidzwa nechipupuriro chimwe nechimwe chouprofita. Nhoroondo tsvene iyoyo ibato rengirozi yechitatu, rakafananidzirwa zvikurukuru nebato rengirozi yokutanga muna 1840. Bato rengirozi yokutanga ndiro raiva ngirozi yeArifa pakati pengirozi nhatu, uye yechitatu ndiyo ngirozi yeOmega. Naizvozvo Ezekieri anofambirana naPetro panguva yokuiswa chisimbiso kwevanhu zviuru zana nemakumi mana nezvina. Nhoroondo yokufananidzira yaPetro neyaEzekieri inowanikwa munhoroondo yePanium uye inomiririrwa mairi.

Le Buka la Gritik

Ezekieri anotora kabhuku kaduku, sezvakaitawo Johani muna Zvakazarurwa gumi.

Asi iwe, mwanakomana womunhu, inzwa zvandinotaura kwauri; usava mupanduki seimba iyoyo inopanduka; zarura muromo wako, udye zvandinokupa. Zvino ndakati ndichitarira, tarira, ruoko rwakatumirwa kwandiri; uye, tarira, maiva nomupumburu webhuku maruri; akauwaridza pamberi pangu; uye wakanga wakanyorwa mukati nokunze; uye mairi maiva makanyorwa kuchema, nokuungudza, nenhamo. Zvakare akati kwandiri, Mwanakomana womunhu, idya zvaunowana; idya mupumburu uyu, uende undotaura kuimba yaIsraeri. Naizvozvo ndakazarura muromo wangu, akandipa kuti ndidye mupumburu uyo. Akati kwandiri, Mwanakomana womunhu, idzisa dumbu rako, ugutse ura hwako nomupumburu uyu wandinokupa. Ipapo ndakauidya; ukava mumuromo mangu sehuchi nokutapira. Ezekieri 2:8–10, 3:1–3.

Muna Zvakazarurwa chitsauko chegumi, Johane anodya kabhuku, uye chitsauko chose chinomiririra kuratidzwa kwesimba raMwari kubva musi wa11 Nyamavhuvhu 1840 kusvikira musi wa22 Gumiguru 1844.

“Keletso e kopanang phatlalatsong ea molaetsa oa lengeloi la boraro e tla bonesa lefatše lohle ka khanya ea eona. Mona ho porofetiloe mosebetsi o pharalletseng lefatšeng lohle le o nang le matla a sa tloaelehang. Motsamao oa ho tla ha Morena oa lilemo tsa 1840–44 e ne e le pontšo e khanyang ea matla a Molimo; molaetsa oa lengeloi la pele o ile oa isoa seteisheneng se seng le se seng sa boromuoa lefatšeng, ’me linaheng tse ling ho ile ha e-ba le tjantjello e kholo ka ho fetisisa ea bolumeli e kileng ea bonoa naheng efe kapa efe ho tloha Phetohong ea lekholong la leshome le metso e tšeletseng la lilemo; empa tsena li tla fetoloa ke motsamao o matla tlas’a temošo ea ho qetela ea lengeloi la boraro.” The Great Controversy, 611.

Hezekieri anoenderana naJohani muchitsauko chegumi chaZvakazarurwa, naizvozvo Petro, Johani, naHezekieri vanomira pamwe chete panzvimbo yavo yavakagoverwa panguva yokuiswa chisimbiso kwezana namakumi mana nezvina zvuru.

Ukusukela ngowe-1840 kuya kowe-1844 kumela isikhathi seminyaka emine esaqala lapho isiprofetho sesikhathi esasivuleka ngesikhathi seminyaka eyikhulu namashumi amahlanu ngoJulayi 27, 1299. Lezo “zinyanga ezinhlanu” zaphela zahlangana nesiprofetho sesikhathi seminyaka engamakhulu amathathu namashumi ayisishiyagalolunye nanye nezinsuku eziyishumi nanhlanu esaphela ngo-Agasti 11, 1840, lapho ukubonakaliswa okukhazimulayo kwamandla kaNkulunkulu kwabonakaliswa kwaze kwaba ngu-Okthoba 22, 1844. Khona-ke ukusetshenziswa kwesikhathi sesiprofetho kwaphela.

Akapika na Iye anorarama nokusingaperi-peri, akasika denga nezviri mariri, nenyika nezviri mairi, negungwa nezviri mariri, kuti nguva haichazovipo zvakare. Zvakazarurwa 10:6.

Nguva yechiporofita yakaguma kuva kushandiswa kunobvumirwa kwechiporofita musi wa22 Gumiguru, 1844. Ezekieri, Petro, naJohane mumwe nomumwe anomiririra mhandara dzakachenjera dzaMwari dzeboka remutumwa wokutanga nowechipiri, uyewo reboka remutumwa wechitatu.

ਜ਼ਾਹਿਰਾਵਾਂ

Likutu la sungula ra timhaka ta Ezekiele leri katsa tindzima ta khume na yin’we ri kombisa nxaxamelo wa “swivono,” hilaha swi vekiweke hakona eka ndzimana yo sungula ya ndzima yo sungula.

Ka namhla kwaze kwaba semnyakeni wamashumi amathathu, ngenyanga yesine, ngosuku lwesihlanu lwenyanga, ngisaphakathi kwabathunjiweyo ngasemfuleni iKhebari, amazulu avuleka, ngabona imibono kaNkulunkulu. Hezekeli 1:1.

“Maono” ya sura kumi na moja za kwanza yalitolewa kwanza katika sura ya kwanza kando ya mto Kebari, kisha yakapanuliwa katika ono la sura ya tatu kwenye “uwanda,” na tena katika ono la sura ya nane huko Yerusalemu. Maeneo hayo matatu—mto Kebari, uwanda, na Yerusalemu—yanawakilisha maono matatu ambayo kwa pamoja yanaunda ono moja, nalo ndilo “maono” ya mstari wa kwanza na ya sura “kumi na moja” za kwanza.

ਯੂਬਲੀ

Kuona gore rechimakumi matatu segore rechimakumi matatu romutenderera weJubheri wakatanga paPasika yakakurumbira yaJosia, ukazopera musi wa22 Gumiguru, kunotsigirika zviri nyore, nokuti mutsara iwoyo chaiwo wenhoroondo tsvene unoratidzwa zvakajeka, mutsara pamusoro pomutsara, paine zvapupu zvinopfuura chimwe. Somuenzaniso, Pasika inomiririra mitambo yomuchirimo, uye zuva rokuyananisira rinomiririra mitambo yomumatsutso. Naizvozvo Revhitiko makumi maviri nenhatu inoenderana nomutenderera weJubheri wakatanga naJosia. Kune mimwe mitsara inoenderana nenhoroondo inomiririrwa namambo Josia kusvikira musi wa22 Gumiguru, 573 Kristu asati aberekwa. Kuzadzika kwegore reJubheri munhoroondo musi wa22 Gumiguru, 573 Kristu asati aberekwa, kunotsigirwa nevanyori venhoroondo.

Nyanzvi dzokuverenga nguva yezviitiko dzinowanzobvuma kuti zuva rokuyananisira raiva musi wa22 Gumiguru, 573 Kristu asati aberekwa, uye nyanzvi idzodzo dzokuverenga nguva yezviitiko zvomuBhaibheri dzinogamuchirawo gore ra622 Kristu asati aberekwa segore rePaseka Huru yaJosia. Paseka, chiratidzo chemitambo yomuchirimo, yakatanga denderedzwa reJubheri remakore makumi mana nemapfumbamwe iro rakaguma pachiratidzo chemitambo yomumatsutso pazuva rokuyananisira. Mavhiki manomwe emakore aiumba makore makumi mana nemapfumbamwe aiva zviratidzo zveSabata renyika.

“Pada setiap halaman, baik sejarah, maupun ajaran, maupun nubuatan, Kitab-Kitab Perjanjian Lama diterangi oleh kemuliaan Putra Allah. Sejauh hal itu merupakan ketetapan ilahi, seluruh sistem Yudaisme adalah suatu nubuatan Injil yang tersusun padu. Tentang Kristus “semua nabi memberi kesaksian.” Kisah 10:43. Dari janji yang diberikan kepada Adam, terus melalui garis para leluhur dan tata hukum Taurat, terang mulia surga menjelaskan dengan nyata jejak-jejak Penebus. Para pelihat memandang Bintang Betlehem, Silo yang akan datang, ketika perkara-perkara masa depan melintas di hadapan mereka dalam arak-arakan yang penuh rahasia. Dalam setiap korban, kematian Kristus dinyatakan. Dalam setiap awan dupa, kebenaran-Nya naik. Oleh setiap sangkakala yubileum, nama-Nya dikumandangkan. Dalam misteri yang dahsyat dari ruang maha kudus, kemuliaan-Nya berdiam.” The Desire of Ages, 211.

ဆယ့်ခုနစ်

Zedhekia akanga aendeswa kuBhabhironi pakakundwa Jerusarema, makore gumi nemana pamberi pegore ra573 Kristu asati azvarwa. Vanyori venhoroondo vechiJudha vanoti kutenderera kweJubheri kubva panguva yaJosia muna 622 kusvika musi wa22 Gumiguru, 573, ndiko kutenderera kweJubheri kwechi17. Nguva yakabva pahondo yeRaphia kusvika pahondo yePanium yaiva makore gumi namanomwe. Ptolemy ndiye akakunda pahondo yeRaphia, uye akatonga samambo wokumaodzanyemba kwemakore gumi namanomwe. Kubva paChirevo cheMilan kusvika panguva iyo Constantine akapatsanura umambo hwake muna 330, pakapfuura makore gumi namanomwe. Mukutenderera kweJubheri kwechi17, Jerusarema rakaparadzwa naNebhukadhinezari.

Nokuti vana vaIsraeri vachagara mazuva mazhinji vasina mambo, vasina muchinda, vasina chibayiro, vasina mufananidzo, vasina efodhi, uye vasina matarafimi; shure kwaizvozvo vana vaIsraeri vachadzoka, vachitsvaka Jehovha Mwari wavo, naDhavhidhi mambo wavo; uye vachauya kuna Jehovha nokunamata nekutya, pamwe chete nokunaka kwake, pamazuva okupedzisira. Hosea 3:4, 5.

Hosiya ari kutaura pamusoro penyaya ine chokuita zvakananga nekutapwa kwaZedhekia, kunyange zvazvo ichimirirawo kutanga kwekutapwa kweumambo hwekuchamhembe muna 723 Kristu asati azvarwa. Chinoita kuti ndima yaHosiya ibatane neuchapupu hwaEzekieri kuramba kwakaita Israeri Mwari payakasimbirira kuti ive namambo ari munhu. Chido chaIsraeri chekutongwa namambo ari munhu, panzvimbo paMambo ari Mwari, chinoratidzwa se“kudada kwesimba renyu” mumutongo we"nguva nomwe" uri muna Revhitiko 26.

Kandi ngati simudzandimverabe ngakhale zitatha zonsezi, pamenepo ndidzakulanga kasanu ndi kawiri koposa chifukwa cha machimo anu. Ndipo ndidzaphwanya kudzikuza kwa mphamvu yanu; ndipo ndidzachititsa kumwamba kwanu kukhala ngati chitsulo, ndi dziko lanu kukhala ngati mkuwa. Levitiko 26:18, 19.

“Kuzvikudza kwesimba renyu” kunomiririra chido chaIsraeri chokufanana nenyika uye kuva namambo wavo pachavo. Kubviswa kwamambo muumambo hwokuchamhembe mugore ra723 Kristu asati azvarwa, uye kuzotapwa kwamambo Zedhekia woumambo hwokumaodzanyemba mugore ra586 Kristu asati azvarwa, zvinomiririra kuputswa kwe“kuzvikudza” kwaIsraeri wekare, uye kuzvikudza kunotangira kuwa. Muuprofita hweBhaibheri, “simba” rinoreva mambo kana umambo, uye kuzvikudza kwaIsraeri pakuzviwanira mambo ari munhu kunoratidza kurambwa kwoutongi hwaMwari uye kwaMambo ari Mwari.

Muuprofita, kudzikuza kwesimba reJudha kwakaputswa apo Manase akatorwa akaendeswa kuBhabhironi; kubva ipapo Judha akava pasi pehutongi hwesimba revatorwa. Zedhekia anomiririra mugumo wokupedzisira wokupwanywa kunopfuurira kwekuzvikudza kwesimba ravo.

Zvino zvakaitika, Samueri paakanga akwegura, akagadza vanakomana vake kuti vave vatongi pamusoro paIsraeri. Zita redangwe rake rainzi Joeri; nezita romwanakomana wake wechipiri rainzi Abhiya; vakanga vari vatongi muBheerishebha. Asi vanakomana vake havana kufamba munzira dzake, asi vakatsauka vachitevera fuma isakarurama, vakatora fufuro, vakakanganisa kutonga kwakarurama. Ipapo vakuru vose vaIsraeri vakaungana pamwe chete, vakauya kuna Samueri paRama, vakati kwaari, Tarirai, imi makwegura, uye vanakomana venyu havafambi munzira dzenyu; zvino tigadzirirei mambo kuti atitonge sezvinoitwa mamwe marudzi ose. Asi shoko iri harina kufadza Samueri, pavakati, Tipei mambo kuti atitonge. Samueri akanyengetera kuna Jehovha. Jehovha akati kuna Samueri, Teerera inzwi ravanhu pane zvose zvavanotaura kwauri; nokuti havana kuramba iwe, asi varamba ini, kuti ndirege kuva mambo pamusoro pavo. Sezvose zvavakaita kubvira pazuva randakavabudisa naro muIjipiti kusvikira nhasi, zvavakandisiya nazvo uye vakashumira vamwe vamwari, ndizvo zvavari kuitawo kwauri. Naizvozvo zvino teerera inzwi ravo; asi zvakadaro uvanyevere nomwoyo wose, uvazivise mararamiro amambo achavatonga. 1 Samueri 8:1–9.

Zvinofanira kucherechedzwa kuti panguva iyoyo Israeri haina kuramba Mwari chete saMambo wayo, asiwo Mweya weChiporofita, sezvaimiririrwa naSamueri, nokuti zvinoti, “vakandirasa, vakashumira vamwe vamwari, saizvozvo vari kuitawo kwauri.”

“ساتان حافلُ دانا ... جهوٽي شيءِ کي لڳاتار اڳتي ڌڪي رهيو آهي—ته جيئن سچائي کان پري ڪري. ساتان جي بلڪل آخري فريب هيءُ هوندو ته هو خدا جي روح جي شاهدي کي بي اثر بڻائي ڇڏي. ‘جتي رويا ڪونهي، اتي ماڻهو برباد ٿين ٿا’ (امثال 29:18). ساتان چالاڪيءَ سان، مختلف طريقن سان ۽ مختلف وسيلن وسيلي ڪم ڪندو، ته جيئن خدا جي باقي رهيل قوم جي سچي شاهديءَ تي اعتماد کي لوڏي ڇڏي.”

“Ku ta va ni vengiwa loku pfurhaka eka Vumbhoni loku nga ka ka Sathana. Matirhelo ya Sathana ma ta va ku tsekatsekisa ripfumelo ra tikereke eka byona, hikwalaho ka xivangelo lexi: Sathana a nge vi na ndlela leyi tshembekeke swinene yo nghenisa vuxisi byakwe ni ku boha mimoya eka mahlori yakwe loko switsundzuxo ni ku tshinya ni switsundzuxo swa Moya wa Xikwembu swi yingisiwile.” Selected Messages, buku 1, 48.

Udyamso hwekupedzisira hweutongi hwaMwari hweIsraeri yekare hwakanga huri kuramba kwete Mwari chete, asiwo Mweya weChiporofita. Kuramba ikoko muna 1097 BC kunofananidzira udyamso hwekupedzisira hweLaodhikia hweSeventh-day Adventism muna 1863. “Nguva nomwe” dzaRevhitiko makumi maviri nenhanhatu iShoko raMwari, uye Mweya weChiporofita unotaura nezve “nguva nomwe” kuti “hazvifaniri kushandurwa.”

“Ndzi vonile leswaku chati ya 1843 yi kongomisiwe hi voko ra Hosi, naswona a yi fanelanga ku cinciwa; leswaku tinomboro a ti ri hilaha A swi lavaka hakona; leswaku voko ra Yena a ri ri ehenhla ka swona naswona ri fihla xihoxo eka tin’wana ta tinomboro, leswaku kungavi na loyi a nga xi vonaka, ku fikela loko voko ra Yena ri susiwa.” Early Writings, 74.

Zviri pachena kuti Mweya weChiporofita wakatsigira “nguva nomwe,” uye kutsigira kwake kwaiva yambiro yokuti nhamba dziri pachati dzisachinjwa, iyo ine "nguva nomwe" mukoramu yepakati nomukona yokumusoro kurudyi. Nechati yokunyepedzera yaUriah Smith muna 1863, kurambwa kwaiwedzera zvishoma nezvishoma kwedzidziso dzechokwadi dzinoumba hwaro, uko kwakafananidzirwa navaIsraeri vekare pakuramba kwavo Mwari noMweya weChiporofita, kwakaratidza kupanduka kwa1863. Gore rokupanduka kwa1863 rinowirirana nenhevedzano youporofita inoratidzwa mubhuku raEzekieri. Munhevedzano iyoyo yenhoroondo, mugumo wacho waiva kuparadzwa kweJerusarema, uko kwaifananidzira mutemo weSvondo. Nguva inobva muna 1863 kusvika pamutemo weSvondo wava pedyo nokuuya yakafananidzirwa nenhoroondo inotangira kuna mambo Sauro muna 1097 Kristu asati azvarwa ichisvika kuna Zedhekia muna 586 Kristu asati azvarwa.

Sedekia o ile a išwa bothopša a išwa Babelona mengwaga ye lesomenne pele ga Jubile ya 573 BC. Potologo ya bošupa-šupa ya lesomešupa ya Jubile e thomile ka 622 BC, gomme ka ngwaga wa masometharo Hesekiele o bewa pele bjalo ka moperisita ka 592 BC, gomme nywaga ye mehlano ka morago Jerusalema ya senywa ka 586 BC. E ile ya senywa ka letšatši lona leo la ngwaga leo e ilego ya senywa ka lona la bobedi ka AD 70 ke Tito. Temana ya pele ya Hesekiele kgaolo ya pele e ka nywaga ye mehlano pele ga tshenyego ya Jerusalema le ka nywaga ye lesomenyane pele ga pono ya tempele ya kgaolo ya masomenne.

Mu mwaka wa makumi abiri na tano wa utumwa wetu, mwanzo wa mwaka, siku ya kumi ya mwezi, katika mwaka wa kumi na nne baada ya mji kupigwa, siku iyo hiyo mkono wa Bwana ulikuwa juu yangu, naye akanileta huko. Ezekieli 40:1.

Nokuda kwokusateerera sungano yeSabata renyika, Mwari akaratidza kuti “nguva nomwe” dzaizova chituko chokusateerera gore rechinomwe, rinova Sabata renyika. “Nguva” igore, uye “gore” rine mazuva mazana matatu nemakumi matanhatu, uye mazana matatu nemakumi matanhatu akapetwa kanomwe anova makore zviuru zviviri nemazana mashanu nemakumi maviri. Vateveri vaMiller vangangodaro vasina kushandisa mashoko okuti “makumi maviri neshanu makumi maviri,” asi machati avo matsvene ose ari maviri airatidza nenhamba makore zviuru zviviri nemazana mashanu nemakumi maviri.

Kuziviswa kwechituko chenguva nomwe pamusoro poumambo hwokuchamhembe hwaIsraeri pamwe chete noumambo hwokumaodzanyemba hwaJudha ndiko kwakanga kuri kunzwisisa kwokutanga kwaWilliam Miller, kana kuti ungati kunzwisisa ‘kwenheyo,’ kana kuti ungatoti kunzwisisa kwe“arifa”. Muna 1863 kereke yevaAdventist veZuva Rechinomwe yeRaodhikia yakaramba kunzwisisa kwenheyo kwezvakawanikwa naMiller—“zvakawanikwa” zvaimiririra nheyo yose yebato revateveri vaMiller. Kufemerwa kwakanyevera zvakananga kuti izvi zvingaitika, uye zvakaitika, uye zvakaitika kare kare.

Hwaro hwetemberi yakavakwazve mushure mekutapwa muBhabhironi yakapedzwa mukati menhoroondo yomurayiro wokutanga, uye murayiro wechipiri usati wasvika. Temberi yakavakwa zvizere mukati menhoroondo yomurayiro wechipiri. Mumurayiro wechitatu ushe hwenyika hwakadzorerwa kuIsraeri chaiyo yekare. William Miller akamiririra mutumwa wokutanga akasvika muna 1798 uye akapiwa simba musi wa11 Nyamavhuvhu, 1840. Mutumwa wechipiri akasvika mushure mokunge nheyo dzaiswa, sezvazvinomiririrwa nechati ya1843, yakabudiswa muna Chivabvu 1842. Pakuodzwa mwoyo kwokutanga kwa1844, kuodzwa mwoyo kwearfa kwa1844, mutumwa wechipiri pamwe chetewo nenguva yokunonoka iri mumufananidzo wemhandara zvakasvika, uye apo shoko romutumwa wechipiri rakapiwa simba pamusangano womumusasa weExeter temberi yakapedzwa. Zvino pakuodzwa mwoyo kukuru, kana kuti kweomega, kwa1844, Mutumwa weSungano akangoerekana auya kutemberi Yake, mukuzadziswa kwamakore anezviuru zviviri namazana matatu akatanga pamurayiro wechitatu akaguma pakusvika kwomutumwa wechitatu.

Zita rokuti Josiah rinoreva ‘hwaro hwaMwari.’ Angava mambo Josiah kana Josiah Litch, vose vari vaviri zviratidzo zvenheyo, sezvadzinomiririrwa munhoroondo yechirevo chokutanga uye sezvadzinomiririrwa nemitambo yechirimo yakanyorwa mundima makumi maviri nembiri dzokutanga dzaRevhitiko chitsauko chemakumi maviri nenhatu. Nheyo, mitambo yechirimo nechirevo chokutanga zvose zviratidzo zvegore ra1840 uye zvokupiwa simba kwengirozi yokutanga. Musi wa22 Gumiguru, 573 Kristu asati aberekwa, sezvinoratidzwa muna Ezekieri chitsauko chemakumi mana nendima yokutanga, chiratidzo chomusi wa22 Gumiguru, 1844, uye chokutanga kwokutongwa kwevakafa, uyewo chiratidzo chomusi wa11 Gunyana, 2001, pakutanga kwokutongwa kwevapenyu. Vose vanga vachitevera zvinyorwa izvi vanofanira kunge vachiziva mashandisiro andiri kuita zviratidzo izvi.

Hezekieri chiratidzo chiri mukati menhoroondo yechiporofita inomiririrwa muzvinyorwa zvake. Hezekieri aripo apo varume makumi maviri nevashanu vanopfugamira zuva pakuguma kwechitsauko chechisere. Akavapowo muzvitsauko zvinotevera apo “kuiswa mucherechedzo kunoteverwa nekuuraya” kunounzwa pamusoro peJerusarema, iro Ellen White anozivisa sechurch yeSeventh-day Adventist. Muzvitsauko gumi nerimwe zvokutanga, Hezekieri anounzwa muimba tsvene yokudenga kuti agamuchire mirayiridzo yake, sezvakadanwawo vaMillerite kuti vaite muna 1844, uye sezviri kufanirwawo kuitwa nesangano iri zvino.

ଇହାପରି ଯେହିଜ୍କେଲ୍ ତୁମ୍ଭମାନଙ୍କ ପାଇଁ ଗୋଟିଏ ଚିହ୍ନ ଅଟେ; ସେ ଯାହା କରିଛନ୍ତି, ସେହି ସବୁ ଅନୁସାରେ ତୁମ୍ଭେ କରିବ; ଏବଂ ଯେତେବେଳେ ଏହା ଘଟିବ, ସେତେବେଳେ ତୁମ୍ଭେ ଜାଣିବ ଯେ ମୁଁ ପ୍ରଭୁ ଯିହୋବା। ଯେହିଜ୍କେଲ୍ 24:24.

Kana Izvi Zvouya

Когда мы в последние дни достигаем того состояния, при котором то, что Иезекииль изобразил, повторяется в народе Божьем, тогда мы достигли знамения Иезекииля. Когда вы знаете, что Иезекииль представляет сто сорок четыре тысячи, и знаете это на таком уровне веры и понимания, который обладает освящённым ожиданием того, что всё, изображённое Иезекиилем в его писаниях, является прообразом священной последовательности событий в последние дни, относящихся к ста сорока четырём тысячам, — когда вы знаете это, тогда «узнаете», что «Господь» есть «Бог».

Bhekani la maphuzu esihlokweni lesilandelayo.