Chinhu chinosemesa chinounza kuparadzwa, chakataurwa naDanieri muporofita, chiratidzo kuvaKristu venguva nhatu dzakasiyana kuti vatize. VaKristu vaiva muJerusarema vakatiza pavakaona mireza yemauto eRoma yakakomba Jerusarema mugore ra66 AD. VaKristu vekupera kwezana remakore rechishanu nekutanga kwezana remakore rechitanhatu vakatizira murenje pavakaona munhu wechivi mutemberi yaMwari achizivisa kuti ndiye Mwari. Muna 1888 kwakaiswa pamberi peCongress yeUnited States nhevedzano yemitemo yeSvondo naSenator Blair. Mitemo iyo yainzi mabhiri aBlair, uye yaiva kuedza kuzivisa Svondo seZuva reKunamata reNyika. Kunamata kweSvondo ndicho chiratidzo chechikara, mucherechedzo wesimba repapa, uye Bumbiro reMitemo reUnited States rinopikisa zvakananga kumanikidzirwa kwechitendero chenyika sechiedzo kuvagari veUnited States.
Ndi mfundo imeneyi imene yasiyidwa mu kugwiritsa ntchito kolakwika komwe kumagwirizanitsidwa ndi kuzindikiritsa United States kukhala Roma wa masiku ano. Kugwiritsa ntchito kwa ulosi katatu kumakhala ndi malamulo enieni olamulira kagwiritsidwe kake. Malamulowo amasonyeza kuti makhalidwe a ulosi a kukwaniritsidwa koyamba ayenera kuphatikizidwa ndi makhalidwe a ulosi a kukwaniritsidwa kwachiwiri kuti akhazikitse makhalidwe a ulosi a kukwaniritsidwa kwachitatu.
සරණ යාමට දුන් අවවාදය යනු, එළඹෙන පීඩනයකින් සරණ යාමට දුන් අවවාදයකි. ක්රිස්තුස්වහන්සේගේ යුගයේ එම පීඩනය වූයේ ක්රි.ව. 70 වර්ෂයේදී යෙරුසලමත් දේවමාළිගාවත් විනාශ වීමයි. එළඹෙමින් තිබූ එම පීඩනයේ අනතුරු ලකුණ දෙන ලද්දේ ක්රි.ව. 66 වර්ෂයේදීය. පස්වන සියවසේ අගභාගයේත් හයවන සියවසේ ආරම්භයේත් සරණ යාමට දුන් අවවාදය, අනාගතවාදී පෙර්ගමොස් ලෙස හඳුන්වනු ලැබූ, අනුකූලව අනේකදේවවාදී රෝමය නියෝජනය කළ, එහි අතහැරීමක් හඳුනාගැනීම ලෙස පාවුල් විසින් දක්වා ඇත. දෙවියන්වහන්සේ යැයි තමන්ම ප්රකාශ කරනු ලබන පාපයේ මනුෂ්යයා ප්රකාශයට පත් වීමට පෙර, පළමුව අතහැරීමක් විය යුතු විය. ක්රි.ව. 538 ට ආසන්න ඉතිහාසයේ, වැළැක්වීම කළ අනේකදේවවාදී රෝමය, හෝ පාවුල් පැවසූ ලෙස “withholdeth” කළ දේ, ඉවත් කරනු ලැබූ අතර, පෙර්ගමොස් අතහැර ගිය විට, සරණ යාමට වූ ලකුණ පැමිණ, විශ්වාසවන්තයන්ට පාප්වාදී සභාවේ සංගමයෙන් වෙන්වීමට මඟ පෙන්වීය. ඉන්පසු ක්රි.ව. 538 දී, ඔර්ලියාන්ස් මන්ත්රණ සභාවේදී, පාප්වාදී බලය ඉරිදා නීතියක් සම්මත කළ අතර, පාප්වාදී පීඩනයේ වසර දහස් දෙසිය හැට ආරම්භ විය.
Zvapupu zviviri zvokutanga zvinoratidza pachena kuti kuzadziswa kwechitatu kweyambiro yokutiza yakapiwa naKristu kwakauya kutambudzwa chaiko kusati kwatanga. Kuparadzwa kweJerusarema kwakaitika chaizvo makore matatu nehafu pashure pokunge kukombwa kwaCestius kwatanga muna 66 AD, zvichibvumira vaKristu kutiza pachine nguva mberi pezvinotyisa zvokukombwa kwechipiri, kwakakonzerwa naTito uye kwakapera nokuparadzwa kwetembere neguta. Gore ra538 risati rasvika, vaKristu vakazviparadzanisa nechechi yeRoma yapapa, uye muprofita vakatizira murenje, rinomirira kuparadzwa kweJerusarema romweya.
Asi ruvanze rwokunze rwetembere urusiye kunze, uye usaruenzanise; nokuti rwakapiwa kuvaHedheni; uye guta dzvene vacharitsika-tsika pasi kwemwedzi makumi mana nemiviri. Uye ndichapa simba kuzvapupu zvangu zviviri, uye zvichaporofita kwamazuva ane chiuru chimwe namazana maviri namakumi matanhatu, zvakafuka masaga. Zvakazarurwa 11:2, 3.
Mu mifananidzo yose iri miviri yeyambiro yokutiza, yambiro inouya kutanga kutambudzwa kusati kwasvika, uye kutambudzwa kunomiririrwa neRoma, ingava yechipegani kana yepapa, ichitsika-tsika Jerusarema, ringava rechokwadi kana romweya. Yambiro yokutiza yakapiwa kuSeventh-day Adventist yaiva mutemo weBlair muna 1888. Mukuzadzika kwokutanga munhoroondo yeRoma yechipegani, vaKristu vaifanira kutiza kubva muJerusarema, uye mukuzadzika kweRoma yepapa vaKristu vakatizira murenje. Kune Adventism, yambiro yakanga iri yokutizira kumaruwa.
“Hino haisisati yenguva yokuti vanhu vaMwari vave vachisungirira mwoyo yavo kana kuunganidza pfuma yavo munyika. Nguva haisi kure apo, sevadzidzi vokutanga, tichamanikidzwa kutsvaka utiziro munzvimbo dzakaparadzana, dzisina vanhu. Sezvo kukombwa kweJerusarema namauto avaRoma kwakanga kuri chiratidzo chokutiza kuvaKristu veJudhea, saizvozvowo kutora simba kworutivi rwenyika yedu mumutemo unosimbisa sabata rapapa kuchava yambiro kwatiri. Ipapo ichava nguva yokubva mumaguta makuru, tichigadzirira kubva mumaduku kuti tiende kudzimba dzakanyarara munzvimbo dzakavanzika pakati pamakomo.” Testimonies, vhoriyamu 5, 464.
“Kutorerwa kwesimba norudzi rwedu mumutemo unosimbisa sabata rapapa kuchava yambiro kwatiri,” kwakazadziswa apo chinonyangadza chinoparadza, maererano namashoko aMako, chakanga “chakamira panzvimbo pachisingafaniri kumira.” Muna 1888, Congress yeUnited States yakanga ichifunga mutemo waipikisana zvakananga nechimwe chinhu chikuru cheBumbiro reMitemo, uye panguva iyoyo vaSeventh-day Adventists vaifanira kubuda mumaguta voenda kumaruwa.
“Akuna hata Mkristo mmoja aliyeangamia katika kuangamizwa kwa Yerusalemu. Kristo alikuwa amewapa wanafunzi Wake onyo, na wote walioyaamini maneno Yake walikesha wakingojea ishara iliyoahidiwa.... Bila kukawia walikimbilia mahali pa usalama—mji wa Pella, katika nchi ya Perea, ng’ambo ya Yordani.” The Great Controversy, 30.
Maitiro youporofita yacho wokutanga wezviratidzo zveyambiro yekutiza, anomiririra kuzadzisika kwechitatu uye kwekupedzisira. Dzimwe nguva maitiro iwayo youporofita anoburitsa kuzadzisika kwakapetwa kaviri mukuzadzisika kwechitatu. Muenzaniso wazvo ndiEriya vatatu. Mutsetse waEriya mukusangana kwake naJezebheri, Ahabhu nevaporofita vaBhaari, wakabatanidzwa nemaitiro aJohani Mubhabhatidzi, Eriya wechipiri, mukusangana kwake naHerodhiyasi, Herodhi naSarome, zvinoratidza kuti mumazuva okupedzisira, nokuti kuzadzisika kwechitatu uye kwekupedzisira kwekushandiswa kwakapetwa katatu kunogara kuri mumazuva okupedzisira, Eriya naJohani vanomiririra mapoka maviri avanhu vaMwari. Rimwe boka rinomiririrwa naEriya harifi, uye rimwe rinomiririrwa naJohani rinofa. Mapoka maviri aya anomiririrwawo muna Zvakazarurwa chitsauko 7 sevane zana nemakumi mana nezvina zvuru, vasingafi, uye seboka guru rinofa.
Mumabhabhironi matatu mune chinhu chakafanana mushoko rechiporofita ndechokuti Bhabhironi rokutanga rinomiririrwa naNimrodhi, asi Bhabhironi rechipiri rinomiririrwa namadzimambo aro okutanga nookupedzisira, Nebhukadhinezari naBherishazari. Nebhukadhinezari anomiririra avo vari muBhabhironi vachaponeswa, uye Bherishazari anomiririra avo vari muBhabhironi vacharasika.
Pamazuva okupedzisira pane mitemo miviri yeSvondo iri nyaya yechiporofita cheBhaibheri. Wokutanga ndiwo mutemo weSvondo uchakurumidza kuuya muUnited States, uye wechipiri ndiwo mutemo weSvondo unosundirwa panyika yose. Mitemo miviri iyi yeSvondo yakafananidzirwa nemutemo weSvondo weRoma yechihedheni, apo muna gore ra321, Constantine akamanikidza mutemo wekutanga weSvondo, zvichiteverwa nemutemo weSvondo weRoma yepapa muna 538. Roma yechihedheni ndeimwe yemifananidzo yakawanda yechiporofita inofanoratidza United States, uye mutemo weSvondo wa321 unofananidzira mutemo weSvondo uchakurumidza kuuya muUnited States. Mutemo weSvondo wepapa wa538 unofananidzira mutemo weSvondo unosundirwa panyika yose. Maonero ane kukanganisa anoti United States inofananidzirwa nemakororo muna Danieri gumi nerimwe anoedza kushandisa mutemo weSvondo uchakurumidza kuuya muUnited States seumboo hwekuti mutemo weSvondo muUnited States unoratidza kuti United States iRoma yemazuva ano, uye anofuratira chokwadi chokuti kune mumwewo mutemo weSvondo unosundirwa kurudzi rwose rwenyika nokubatana kwakapetwa katatu kweshato, chikara, nemuporofita wenhema.
Kana murau weSvondo muUnited States uchiratidza kuti United States iRoma Yemazuva Ano, zvino murau weSvondo wepasi rose unoratidza chii? MaRoma matatu anoratidza kuti Roma Yemazuva Ano, iri yezvikamu zvitatu, ichamanikidza mitemo miviri yakasiyana yeSvondo. Wokutanga uri muUnited States uye wakafananidzirwa nemurau weSvondo waConstantine muna 321, uye wechipiri ndewepasi rose rose, sezvakafananidzirwa nemurau weSvondo weupapa wa538. Kushandisa murau weSvondo muUnited States muchimiro chekushandiswa katatu kwechiporofita kuti utaure kuti murau weSvondo unoratidza kuti ndiani Roma Yemazuva Ano, kuregeredza zviratidzo zvechiporofita zvakagadzwa neRoma yechihedheni neyeupapa. Kune mitemo miviri yakasiyana yeSvondo mumazuva okupedzisira, uye hapana kana mumwe wayo humbowo hwekuzivisa kuti mbavha dzavanhu iUnited States. Kana uchapupu hweRoma yechihedheni neyeupapa huchimiririrwa zvisiri izvo kuti hutsigire dudziro yomunhu oga, sezviri kuitwa zvino, zvinoratidza kuti avo vanotsvaka kutsigira dudziro yavo pachavo havanzwisisi mufananidzo newakazadziswa nawo.
IRoma yobuhedeni liwuphawu lwe-United States, futhi iRoma yobupapa imelela iRoma yesimanje. Kanye nalokhu kusebenziswa ngokungeyikho kokusebenza okuphindwe kathathu kwesiprofetho, kanye nesimangalo sokuthi okufundiswayo kubekwe esimweni “sophawu nokugcwaliseka kwalo,” kukhona futhi olunye iphutha lokuchaza “isinengiso sencithakalo” njengoba simelwe ngaphakathi komongo wokusebenza okuphindwe kathathu kwesiprofetho.
සිංහල Translate නොවෙයි; "sn" = Shona? Likely "sn" language code for Shona. Need output only translated text in Shona. Kubva mugore ra66 kusvika mugore ra70 AD, vakuru vehondo vaviri veRoma vakarwisa Jerusarema. Vose vari vaviri, Cestius naTitus, vakatanga nokukomba, asi mumwe chete ndiye akambobva pakukomba kwacho kwenguva pfupi, izvo mukutungamirira kwaMwari zvakabvumira vaKristu kutiza. Kukomba kwekutanga kwakaitwa naCestius ndiko kwakazivikanwa nevaKristu sechiratidzo cheyambiro chokuti vatize. Titus paakasvika kuzopfuuridzira hondo yokurwisa Jerusarema mugore ra70 AD, akatanga nokukomba uye haana kurega kusvikira Jerusarema netemberi zvaparadzwa. Yambiro yaJesu ine matanho maviri. Rokutanga ndirwo chiratidzo chokutiza, uye pashure pacho kutambudzwa. Mukuzadzika kweyambiro iyi muzana remakore rechishanu nerechitanhatu, vaKristu vakazvitsaura kuchechi yeRoma yakanga yaora chisati chasvika 538, uye ipapo kutambudzwa kwakatanga.
Pauro anojekesa zvikuru kuti nhoroondo yose yakanyorwa yeIsraeri yekare yakanyorerwa avo vanorarama mumazuva okupedzisira, uye kuti nhoroondo idzodzo dzose dzaiva mifananidzo, kunyange hazvo shoko rechiGiriki rokuti “typos,” rinoreva mifananidzo, rakashandurwa richinzi mienzaniso mukutaura kwake kwechinyakare kwechokwadi ichi.
Zvino zvinhu izvi zvose zvakavawira somienzaniso; uye zvakanyorerwa kutiitira yambiro isu, avo vakasvikirwa nokuguma kwenyika. 1 VaKorinde 10:11.
Nhoroondo dziri muchitsauko chegumi idzo Pauro anoshandisa kuisa muchokwadi ichi mumamiriro adzo, hadzisi nhoroondo yeIsraeri yekare ichifamba mukururama.
කෙසේ නමුත් ඔවුන්ගෙන් බොහෝ දෙනෙකු ගැන දෙවියන් වහන්සේ සතුටු නොවූ සේක; මක්නිසාද ඔව්හු වනයේදී නාශයට පත් කරනු ලැබූහ. දැන් මේ කරුණු අපට ආදර්ශ වශයෙන් වූයේ, ඔවුන් දුෂ්ට දේවල් ලෝභ කළාක් මෙන් අපිද දුෂ්ට දේවල් ලෝභ නොකරන පිණිසය. තවද ඔවුන්ගෙන් සමහරෙකු වූවාක් මෙන් ඔබ සැම රූපවන්දනාකාරයෝ නොවන්න; ලියා තිබෙන පරිදි, “ජනයා කෑමටත් බීමටත් හිඳ, කෙළි කිරීමට නැඟී සිටියෝය.” තවද ඔවුන්ගෙන් සමහරෙකු කාමයෙහි වැටුණාක් මෙන් අපිද ව්යභිචාරය නොකරමු; එසේ කළ අයගෙන් එක් දවසකදී විසිතුන් දහසක් වැටී ගියෝය. තවද ඔවුන්ගෙන් සමහරෙකු කළාක් මෙන් අපිද ක්රිස්තුස්වහන්සේ පරීක්ෂා නොකරමු; එසේ කළ ඔව්හු සර්පයන් විසින් විනාශ කරනු ලැබූහ. 1 කොරින්ති 10:5–9.
Nhoroondo inoera inonyora zvose kururama nokusarurama kwevanhu vaMwari, asi muzvinyorwa zvose izvi, nhoroondo ichiri mufananidzo wevanhu vaMwari vari kurarama mumazuva okupedzisira. Nhoroondo yokupandukira kwakaitika muMinneapolis muna 1888 inyaya yokusarurama, zvisinei nezvinotaurwa navanyori venhoroondo veAdventist. Kupandukira uku kwakanga kwakadzama zvikuru zvokuti Ellen White akafunga kubva pamusangano wacho, uye akangoramba aripo bedzi nokuti mutumwa akamuudza kuti raiva basa rake kugara uye kunyora kupandukira uku, kwakanga kwakafanana nokupandukira kwaKora, Dhatani naAbhiramu munhoroondo yaMozisi. Pamusangano iwoyo mutumwa ane simba waZvakazarurwa chitsauko gumi nesere akaburuka, asi shoko raakauya naro rakarambwa.
යෝර්ක් නගරයේ විශාල ගොඩනැගිලි බිඳ වැටවූ 2001 සැප්තැම්බර් 11 වන දින, එම ඉතිහාසය එයට ප්රතිරූපයක් විය. එම ඉතිහාසයට සෙනෙට් සභික බ්ලෙයාර් විසින් ඉදිරිපත් කිරීමට නියමිතව තිබූ පළමු ඉරිදා නීති පනත් කෙටුම්පතද ඇතුළත් විය. ඉරිදාව ජාතික ආරಾಧනා දිනයක් ලෙස බලාත්කාරයෙන් ක්රියාත්මක කිරීමට ඔහු කළ ප්රයත්නය අසාර්ථක විය; එහෙත් එය අන්තිම දිනවලට ප්රතිරූප වූ ශුද්ධ ඉතිහාසයක කොටසක් විය. සෙනෙට් සභික බ්ලෙයාර්ගේ පනත් කෙටුම්පත නගරවලින් පලා යාමට දුන් අනතුරු ඇඟවීම විය. 1888 ට පෙර, සිස්ටර් වයිට් නගරවලින් පිටත ජීවත් වීමේ අවශ්යතාවය පිළිබඳව කථා කළ විට, ඇය අනාගත කාලයෙන් කථා කළාය. දෙවියන් වහන්සේගේ ජනතාව ග්රාමීය ප්රදේශ වෙත පිටත්ව යා යුතු වන සමීප අනාගතයේ කාලයකට ඇය ඇඟිල්ල දිගු කළාය. 1888 පසු, ග්රාමීය ජීවිතයේ අවශ්යතාවය පිළිබඳ සිස්ටර් වයිට්ගේ සියලුම සඳහන් කිරීම් තුළ, ඇයගේ උපදෙස් තබා තිබුණේ ග්රාමීය ප්රදේශවල සිටිය යුතු කාලය දැනටමත් පැමිණ තිබෙන බව යන සන්දර්භය තුළය. 1888 දී බ්ලෙයාර් පනත් කෙටුම්පත වූයේ, ලූක් ප්රකාශ කළ පරිදි, තිබිය යුතු නොවූ ස්ථානයක තිබූ ඉරිදා බලාත්කාර ක්රියාත්මක කිරීමේ ලකුණය. ඉරිදා බලාත්කාර ක්රියාත්මක කිරීම එක්සත් ජනපද කොංග්රසයට ගෙන ඒමට නොතිබිය යුතුය; මක්නිසාද එය ආණ්ඩුක්රම ව්යවස්ථාවේ මූලික මූලධර්මයක ප්රතික්ෂේපයක් වූ බැවිනි.
Nhoroondo ya1888 yakanyorwa kuti ive mufananidzo wenhoroondo yechiporofita yakatanga musi wa11 Gunyana 2001. Blair Bill ya1888 yakafananidzira Patriot Act ya2001. Yaiva yambiro yakatangira kumanikidzirwa chaiko kwechiratidzo chechikara. Hakuna munhu upi noupi ari kutevera Kristu anofanira kunge achigara muguta mushure ma11 Gunyana 2001. Kwaiva kukombwa kwechiporofita kwakatungamirira vanhu vaMwari kuti vatize. Uye sezvakangoitawo kuti kune mitemo miviri yeSvondo iri nyaya yomufananidzo wechiporofita wemazuva okupedzisira, sezvinomiririrwa nemitemo yeSvondo yeRoma yechihedheni neyeRoma yeupapa, mitemo yose iri miviri yeSvondo inotangirwa neyambiro yokuti vatize.
Kune avo vanozviti maSeventh-day Adventist, vaifanira kuziva, nenzira yechiporofita, kuti Patriot Act chaiva chiratidzo chokutizira kumaruwa vachibva mumaguta pamberi pomutemo weSvondo uri kuuya nokukurumidza. Uyuwo mutemo weSvondo iwoyo ndiwo waiva chiratidzo cheimwe boka raMwari ramakwai, richiri muBhabhironi, kuti ribude muBhabhironi pamberi pokusimbiswa kweSvondo kuchaiswa pamusoro penyika imwe neimwe.
“Amɛrika, chechi yɔm asase no, sɛ ɔbɛka ne ho abɔ Papatum no ho wɔ ahonim hyɛmu mu na wɔahyɛ nnipa ma wɔadi homeda a ɛnyɛ nokware no ni no, ɛno bɛma aman nyinaa a ɛwɔ wiase nyinaa so no nkurɔfo adi n’akyi afa ne nhwɛso no so.” Testimonies, volume 6, 18.
Sezvo kushandiswa katatu kwaEriya vatatu kuchisimbisa kuti mumazuva okupedzisira mune mapoka maviri avanhu vaMwari, saizvozvowo kushandiswa katatu kweRoma kunoratidza kuti kune mitemo miviri yeSvondo yakasiyana. Avo vanoda kutaura kuti United States ndivo “vapambi vavanhu vako,” uye naizvozvo basa rechiporofita reUnited States ndiro rinosimbisa chiratidzo, vanopa pfungwa yokuti mutemo weSvondo uri kuuya nokukurumidza muUnited States ndiwo nyangadzi yokuparadza yakataurwa naKristu sechinyevero kuvanhu Vake kuti vatize kutambudzwa kuri kuuya. Vanokundikana kuona musiyano uripo pakati pokukombwa, kunova ndicho chiratidzo chenyevero chokuti vatize, nokukombwa kwechipiri kunomirira nguva iyo kumanikidzirwa chaiko kwemutemo weSvondo kunotanga kutambudza kwemazuva okupedzisira. Vanokundikanawo kubata musiyano wakasimbiswa pamusoro pezvapupu zviviri wokuti panofanira kuva nemitemo miviri yeSvondo yakasiyana inozadzisa chiporofita mumazuva okupedzisira. Nokudaro vanopikisa vachiti mutemo weSvondo uri kuuya nokukurumidza muUnited States ndiwo chenyevero chinomiririrwa senyangadzi yokuparadza, yakataurwa naDanieri muporofita, uye ndizvozvo, asi kwete sezvavanoutsanangura.
Mutemo weSvondo muUnited States inyevero kuboka raMwari riri muBhabhironi kuti ritize kubva mukudyidzana naro. Naizvozvo inyevero yomutemo weSvondo uri kuuya uchamanikidzirwa pamusoro pendudzi dzose.
“Matunhu enumwe achatevedzera muenzaniso weUnited States. Kunyange zvazvo iri iro rinotungamirira kutanga, zvakadaro dambudziko rimwe chetero richawira pamusoro pavanhu vedu kumativi ose enyika.” Testimonies, vhoriyamu 6, 395.
Zvavanotaura ndezvekuti mutemo weSvondo muUnited States uri kuratidza United States sechiratidzo chinosimbisa chiono chechiporofita, asi mumamiriro eiyambiro yakapiwa naKristu yokuti vatize, mutemo iwoyo weSvondo unomirira yambiro yepasi rose kuvashandi veawa regumi nerimwe kuti vatize kubva muBhabhironi.
Xana Adwuma White ka kɔkɔbɔ no fa guan ho no, ɔde rekasa afa Kwasiada mmara asɛm a ɛbɛfa wiase nyinaa so no ho. Saa kuw no fi ase wɔ Kwasiada mmara no mu wɔ United States. Ɔkyerɛ sɛ Kwasiada mmara a ɛwɔ United States no ne kɔkɔbɔ a ɛfa ɔtaa a ɛreba no ho.
“Nomutemo unomanikidza kusimbiswa kwehumambo hwapapa ichityora mutemo waMwari, rudzi rwedu ruchazvibvisa zvizere pakururama. Apo Chipurotesitendi chichatambanudza ruoko rwacho richiyambuka mukaha kuti chibate ruoko rwesimba reRoma, apo chichayambuka pamusoro pegomba rakadzika kuti chibatane nechokunamata mweya, apo, pasi pesimba remubatanidzwa uyu wakapetwa katatu, nyika yedu icharamba nheyo dzose dzeBumbiro rayo sehurumende yeChipurotesitendi neyeripabhuriki, uye ichaita gadziriro yokuparadzirwa kwenhema nokunyengera zvapapa, ipapo tinogona kuziva kuti nguva yasvika yokushanda kunoshamisa kwaSatani uye kuti magumo ava pedyo.
“Kungofanana nokuti kuswedera kwamauto eRoma kwakanga kuri chiratidzo kuvadzidzi chokuparadzwa kweJerusarema kwakanga kwava pedyo, saizvozvowo kutsauka uku kungava chiratidzo kwatiri chokuti muganhu wokurega kwaMwari wasvikwa, kuti chiyero chezvakaipa zverudzi rwedu chazara, uye kuti mutumwa wetsitsi ava kuda kubhururuka kwake, asingazombodzoki. Ipapo vanhu vaMwari vachanyudzwa mumamiriro iwayo okutambudzika nenhamo akatsanangurwa navaporofita senguva yokutambudzika kwaJakobho. Kuchema kwavakatendeka, avo vanotambudzwa, kunokwira kudenga. Uye sezvo ropa raAbheri rakachema richibva pavhu, kunewo manzwi ari kuchemera kuna Mwari achibva kumakuva evakafira kutenda, kubva kumakuva egungwa, kubva mumapako emakomo, kubva mumakamuri epasi emamonasitari: ‘Kusvikira riniko, Ishe, mutsvene newechokwadi, musingatongi nokutsiva ropa redu pamusoro paavo vagere panyika?’” Testimonies, volume 5, 451.
Ellen White ari kuratidza mutemo weSvondo uri muUnited States, uye anouudza sechiratidzo chokuti nguva yokuedzwa kwenyasha yeUnited States yapera. Asi vanhu vaMwari vari mune dzimwe nyika dzose dzenyika vachatarisanawo nomuedzo iwoyo mumwe chete. Kune nguva inotangira pamutemo weSvondo uri muUnited States kusvikira Mikaeri asimuka uye nguva yokuedzwa kwavanhu yavharwa. Kana yavharwa, “ngirozi yenyasha inobhururuka ichienda.”