Etazini tudd nañu ko ci Biibël bi ci wàllu wu leer. Am na ay xàjj yu bari ci Mbind mi yu leer di wax ne Etazini mooy seen ci mujjug àddina bi. Ci Pexe gi, saar fukk ak ñett, Etazini mooy ñaareelu malaaka mi, walla rab wu ñaari geñ gu jóge ci suuf si te tere àddina bépp ngir duñu jënd mbaa jaay—lu dul ne am nañu màndargay rab wi.
Noonu ma gis genn beneen rab gu jóge suuf; te amoon na ñaari saxar yu mel ni xar, waaye muy wax ni jinax. Te di na jëfandikoo bépp kàttanu rab wu njëkk wi ci kanamam, te di tax suuf ak ñi ci dëkk di sujjóot rab wu njëkk wi, mi gaañu ba tax dee, te wéraat. Te di def kéemaan yu réy, ba sax di wàcce safara jóge asamaan jógsi ci suuf ci kanam nit ñi. Te di na nax ñi dëkk ci suuf jaarale ko ci kéemaan ya koñu mayoon mu def ci kanam rab wi; muy wax ak ñi dëkk ci suuf, ne nañu sàkk nataalu rab wi, mi amoon gaañu gi ci sabar, te dundaat. Te ñu ko mayoon kàttan ngir mu jox ruu nataalu rab wi, ba nataalu rab wi sax di wax, te di tax ñépp ñi bañ a sujjóot nataalu rab wi ñu rey leen. Te di tax ñépp, ndaw ak mag, boroom alal ak ku ñàkk, gor ak jaam, ñu jot màndarga ci seen loxo ndeyjoor walla ci seen jë. Te kenn du man a jënd mbaa jaay, kudul ki am màndarga gi, walla turu rab wi, walla limu turam.
Fi nga xel. Ku am xam-xam na waññi limu rab wi; ndaxte limu nit la, te limam mooy Juróom-benni téeméer, juróom-benn-fukk, ak juróom-benn. Peeñu yi 13:11–18.
Am na juróom-ñaari melokaani wax yu mag yu aju ci yoon wi ci mbind mi, te ñu jëfandikoo ci mala mu am ñaari gemiñ yu jóge ci suuf si. Mu jëfandikoo kàttanu mala ma ko jiitu; mu tax ñépp ci àddina si màggal mala ma ko jiitu; mu def kéemaan yu réy yu nit ñépp gis; mu nax àddina sépp te sant àddina si mu def nattu mala ma ko jiitu; mu jox dund ci nattu mala ma, ba mu wax; mu gaawloo, ci mbugalu dee, àddina sépp, ngir mu màggal nattu mala ma; te mu gaawloo àddina sépp, ngir mu jot màndarga mala ma ci jë ci kanam walla ci loxo, te mu tere jënd ak jaay ci kaw ñi amul màndarga ma, turam walla limam.
Liggéeyu réy bu naxalée bi jël ci malaaka mi jóge “ca suuf sa” ci saraxu fukki benni bi, dafa metti nax te am doole ba tax muy “nax ñi dëkk ci suuf si.” Addina bépp dinañu nax ci loxo États-Unis. Muy ne, bu ñu génnee kër Yàlla gi ci wàllu mbooloom Yàlla — addina bépp dees na ko nax ba nangu màndarga Antikrist. Xew-xewi yonent yi jiitu naxalée bu addina bépp bii, léegi dañuy dox ba noppi.
Am na ay nettali ci Biibël yi li ëpp ci nit xam nañu ko, doonte sax su fekkee ne ci kaw rek lañu ko xam. Li ëpp ci ñoom dégg nañu mbirum jàppante yi diggante Muusaa ak Farawon, Danyeel ak Nebukadnessar, walla Yeesu ak Pilaat. Nit ñi xam nañu nettali yi ci Biibël bi ak ay deggoo yu wuute, waaye duñu faral di ràññee ne waxu yonent yi ci Biibël bi dafay tudd buur yi ak nguur yi bu jub te bu leer lool. Noonu la woon ci Muusaa, Danyeel ak Kirist. Misra, Babilon ak Rooma, ñoom ñépp tudd nañu leen bu leer ci waxu yonent yi ci Biibël bi lu jiitu taarix bi, fa mu amee yoon wi ñuy matale ay yëgle yi jëm ci seen nguur, ku nekk ak nguuram. Yàlla du soppe mukk.
Ndaxte man maa di Aji Sax ji, duma soppiku; moo tax yéen, doomi Yàqub, deesu leen alag. Malaki 3:6.
Yeesu Kirist moomu benn, tey tay, ba fàww. Ebere 13:8.
Li Yàlla du soppeku mukk day may nu jëfandikoo benn xalaat yu yomb ci sunu seet ci mbind mi am ñaari wacc buy jóge ci suuf ci Apokalips 13. Ndaxte xam nanu ne Yàlla waxoon na ci yoon wu leer, ci kàdduy wax-jàll yi, nguur yi di Misra, Babilon ak Room, ni ku nekk ci seen yokkutee ak fitnaaloo kër Yàlla, kon man nanu samp ay dëgg yu jëm ci mbind mi buy jóge ci suuf ci Apokalips 13. Mbind mi buy jóge ci suuf, ni ko deme ci Misra, Babilon ak Room, dees na ko xamale ci yoon wu leer ci wax-jàll yi ci Biirbël ba noppi bésub jaar-jaar ba matale wax-jàll wi ci mbirum réew ma. Maa ngi wax ne man nanu samp dëgg boobu ndax ab sartu Biirbël bu yomb waaye bu am solo lool. Sart bi day wone ne dëgg dees koy samp ci seedey ñaar.
Ci seede ak ñaari seede, walla ñetti seede, lañuy rey nit ki yelloo dee; waaye ci seede ak benn seede rek, duñu ko rey. Deuteronom 17:6.
Benn seede du jóg ci kaw nit ngir genn tooñ, mbaa ngir genn bàkkaar, ci bépp bàkkaar bu mu def; waaye ci gémmiñ ñaari seede, walla ci gémmiñ ñetti seede, lañuy dëggal mbir mi. Deuteronomy 19:15.
Lii mooy ñetteelu yoon bi may ñëw ci yéen. “Ci gémmiñu ñaari walla ñetti seede, kàddu gu nekk dina taxaw.” 2 Korent 13:1
Bul nangoo jàppale buma ci magu ndaje mi, xanaa su fekkee ne ñaari seede walla ñetti seede ñoo ko dëggal. 1 Timote 5:19.
Yoneen ci Biibël waxoon na ne Misra yu jëkk ya dina daanu bi Yàlla àttewoon Firawnaam bu ñàkk dégg-dëgg. Yoneen ci Biibël waxoon na itam yokkute ak daanu Babilon bu jëkk, te ci loolu itam mu àtte buuru Babilon yi ñàkk dégg-dëgg. Yoneen ci Biibël waxoon na yokkute ak daanu nguurug Room gu bokkoon ci ña dul jaamu Yàlla, te mu xamle ak àtte ndaw-ndawam yu yàqu. Sàmmug jikkooy Yàlla ju soppiku mukk day wone ne nguur gi gëna màgg ci yi ñu tudd ci yoon wi ci Biibël — rab wu suuf wi nekk ci Peeñu 13 — faw dinañu ko xamle bu leer ci yoneen ci Biibël.
Bu yoon wi ñuy matale waxu yonent bi ci mbind mi fukki ñett, bu jëm ci rab wu suuf wi, kër Yàlla dina taxaw ci jàngoro ak njiit yi politig ak yi diine yu rab wu suuf wi, ni ko yonent yi Musaa, Daniyeel ak Almasi bi melalee ci misaal. Cér bu Amerik ci yonent yi ci mujjug àddina mooy benn ci mbir yi gën a am solo ci waxu yonent yi ci Biibël bi. Bi nuy yokk xibaar yu ci Mbind mi sell yi firndeel cér bu Amerik ci waxu yonent yi ci Biibël bi, dinañu jëfandikoo yoon yi nekk ci biir Biibël bi, ndax Kàddug Yàlla soxlawul genn tekki gu nit di ko teg. Beni-Israayil bu yàgg bi, ñu leen mayoon ay yoonu sarax, ay yoonu wér-gu-yaram, fukki yoon yu jëme ci ànd ak jikko, ay yoon ci mbey ak ñoom sépp. Yàlla ku am tegtal la.
Na lépp yépp am nañu jëfe ko ci teggin ak ci year. 1 Korent 14:40.
Mbindi Mbind mi joxe benn seede bu wone ne nit dina barkeel ndax rekk mu bañ a topp yoon yi Yàlla joxe. Kan mooy yaakaar ne dina barkeel su mu bañee topp yoon yi Mbind mi teg te tabax ngir firndeelug waxi yonent yi, ngir njàngum waxi yonent yi?
Ñëwal léegi, na nu xalaatandoo benn, ci waxu Boroom bi: bu seeni bàkkaar melo ni xonq bu réy, dinañu weex ni peej; bu ñu xonq ni mbubbu xonq, dinañu mel ni xar. Esayi 1:18.
Bi nuy jëfandikoo yoon yu Biibël bi, dinañu bàyyi Biibël bi moom saxal te dëggal ndax yoon yi dëgg lañu walla fen lañu. Ni noonu itam ci bépp yoon wu Yàlla, am na saa su ne benn nettali gu Seytaane di roy yoon yi. Moo tax am solo lool ci ne bu ñuy jëfandikoo ab yoon ngir saxal dëgg, war nañu natt li ñu ràññee ne mooy dëgg ak itam yoon wi ñu jëfandikoo.
Soppe yi, buleen gëm bépp xel, waaye nangeen di seet xel yi, ngir xam ndax yu Yàlla lañu; ndaxte yeneen yonent yu dul dëgg jóge nañu tàbbi ci àddina si. 1 John 4:1.
Benn njariñ yu dul am rek moy ñu xamale wër-gu-yaram bu wax ci jëfandikukat yi nekk ci États-Unis ci jangat bii, waaye itam moy ñu xamale bataaxal bu nëbbu bi nekk ci téereb Peeñu bi, bi Yeesu tëj ba fàww ngir xeetu jamono jii.
Yëf yi nëbbu moom na Boroom bi sunu Yàlla; waaye yi ñu feeñal ci nun ak ci sunuy doom ba fàww, ngir nu def lépp kàddu yi ci yoonu sàrt bii. Deuteronomy 29:29.
Kumpay yàlla yu yonent yi feeñal, dañoo am ngir may ñi jot ci kumpa gi man a sàmm yoonam. Nit ñi mënoo sàmm yoonam ludul suñu bindee ko ci seen xol. Kumpa gi ñuy ubbi ci téereb Peeñ gi, mooy benn cér ci liggéeyu Xel mu Sell mi di bind yoonu Yàlla ci sunuy biir ak sunuy xol. Kumpa gi ñu ubbil nitub Yàlla ñi, bu ñu ko nangoo ci ngëm, moo saxal kóllëre gu bees gi.
Xool yi di ñëw, wax na Boroom bi, ba ma di def ak kër Israyil ak ak kër Yuda kóllëre gu bees: du mel ni kóllëre ga ma defoon ak seen baay ya ca bés ba ma leen jàppoon ci loxo ngir génne leen réewum Misra; te ñoom dañoo toj sama kóllëre, doonte daan naa seen jëkkër, wax na Boroom bi: Waaye lii mooy kóllëre gi ma di def ak kër Israyil; gannaaw fan yooyu, wax na Boroom bi, dinaa def sama yoonu ci seen biir, te bind ko ci seen xol; te dinaa nekk seen Yàlla, ñoom itam dinañu nekk sama xeet. Jeremiah 31:31–33.
«Ci bés yu mujj àddina si, kóllëre Yàlla ak ay nitam yi di sàmm ndigalam war naa yeesaatu.» Review and Herald, 26 Féewriye 1914.
Peeñu 1:1–3 Bàtt bu Mujj bi ngir Artu:
Feeñug Yeesu Kirist, bi Yàlla jox ko ngir won ay jaamam li war a xew ci lu gaaw; te yónnee na ko, mu misaale ko jaarale ko ci ab malaakam, jox ko jaamamam Yowaana: moom mi seedeel Kàddug Yàlla, ak seede si Yeesu Kirist, ak lépp lu mu gis. Ku jàng moo barkeel, ñi dégg ay waxi wax jii ci kàddug waxande bii itam, te sàmm li ñu bind ci biiram: ndaxte waxtu wi jegesi na. Feeñug Yeesu Kirist 1:1–3.
Ñetti juróom-ñetti aaya ci Sarxal yi, xaaj bu njëkk, wone na ne “Peeñu Yeesu Kirist” mooy ndigël bu mujj bi ngir nit ñi. Leer na ne ndigël la, ndaxte “Peeñu Yeesu Kirist” joxees na ko ci Moom, bawoo ci Baay bi ci Asamaan, ngir wone ay jaamam li “war a yàggul a am.”
Ñu wax nañu nu xalaat ne “Xel mu Sell mi moo melal mbir yi noonu, ci joxe yoon wi” te itam “ci xew-xew yi ñu nettali.”
«Xelum Sell Mi moo bindale yëf yi noonu, ci joxe kàddug wax jii ak ci mbir yi ci nekk, ngir jàngale ne nit ki di jëfandikookat war nañu koo bàyyi mu nekk ci ginnaaw, nëbb ci Kirist, te Boroom Yàlla bu Asamaan ak yoonam war nañu leen yëkkati. Jàngal téereb Daniel. Wooteelal, benn poñtu ci kaw benn poñtu, jaar-jaaru nguur yi fa tegtal.» Testimonies to Ministers, 112.
“Xew-xewu yiñu melal” ak itam “joxe kàddug wax jii” ci ñetti ay benn sarwi yi njëkk ci Yeesu Kirist mi ñuy wax ci Téereb Peeñug Yàlla, saar bi njëkk, dañuy wone bu leer yoonu jéego-jéego bi Yàlla di waxe ak nit ñi; te itam dañuy xamale ne bataaxal bi ñu jottali mi ngi tudd “Peeñug Yeesu Kirist.”
Noonu Yeesu Kirist def na ñaari mbir ak ndaw li mu jële ci Yàlla. Mu yónnee ndaw li jaarale ko ci moroomam malaakaam, te itam mu xamale ndaw li ci malaaka boobu. Noonu malaakaam jël ndaw li yóbbu ko ca yonent bi Yowaana, mi ko bind, yónnee ko ca kàngiis ya ngir yéen ak man. Ñetti aaya yu njëkk ya “ñu leen defar noonu” jaarale ko “Xelum Sell mi” ngir fésal bu baax benn benn “ndaw li” ak “yoonu jokkoo gi” ci biñ di jottali ndaw li.
Ñetti aaya yu nu nuy xalaat dañuy teewal ndaxte ñoom lañu di yégle bataaxal bu mujj bi ci askan wi; waaye du rekk bataaxal bu mujj bi—li gën a am solo mooy ne, ñetti aaya yi dañuy teewal itam bataaxal bu mujj bi te di “artu” ci kaw suuf si. Melokaanu “artu” bi mi ngi feeñ bu ñu tuddee benn xeet nit ni ñu “barakeel” ndax daan nañu jàng, dégg te sàmm “mbir yi ñu bind ci moom.” Am na benn xeet nit yu dul jàng, dul dégg benn artu bu ñu teewal ni “Peeñug Yeesu Kirist.” Dëgg la ne, du man a nekk ñu ñu barkeel. Lu leer la ne, bu amee benn xeet bu ñuy barkeel ndax jàng, dégg te sàmm mbir yi ñu bind, kon am na itam benn xeet bu ñu dul barkeel. Ndax nit dina jàng, dégg te sàmm bataaxalu Peeñug Yeesu Kirist bi? Su ko defee, dees na ko barkeel; bu ko deful, dees na ko rëbb.
“Nii la yonent bi wax: ‘Yéen a barkeel moom mi di jàng’—am na ñi dul jàng; barkeel gi du seen. ‘Ak ñi dégg’—am na itam ñeneen ñi bañ a dégg dara lu jëm ci waxi yonent yi; barkeel gi du ñeel nit ñooñu. ‘Te di sàmm yi ci bind bi’—ñu bare dañuy bañ a déggal artu ak ndigali yi nekk ci Peeñ mi; kenn ci ñoom mënul a wax ne moom la barkeel bi ñu dig. Ñépp ñi di ñaawal mbiri waxi yonent bi te ñaawal màndargay yi ñu fi joxe ak solo, ñépp ñi bañ a soppi seen dund ak a waajal ngir ñëwug Doomu nit ki, duñu barkeel.” The Great Controversy, 341.
Waxi ne “waxtu wi jege na” ci benn ñetti sar wi di wone ne am na benn waxtu wu sax bu bataaxal bu mujj bi ci artu jëfe ci taarix. “Waxtu wi,”—(benn waxtu wu sax) “jege na.” Benn waxtu wu sax di ngëna agsi, ndaxte jege na, te nit ñi Yàlla (ñi Yowaana di melal) xam nañu bataaxal bi bala “waxtu wi” di agsi. Yowaana bind na téereb Peeñ ci mujjug jàngoro bu njëkk bi, waaye sar yii di wone ne dina am benn fan ci taarix, bu yàgg gannaaw atum 100, baataxal bu mujj bi di artu dugg di yéglees. Bu “waxtu wi” “jege,” bataaxal bi di xamle “mbir yi war a yàggul a xew” dees na ko feeñal ay jaamam Yàlla.
Ci njàngale yu njëw yii, Biibël bi ak mbind yi Ellen White bind dinañu leen jëfandikoo ni moomeel ngir dëggal firndeel njàngum kàdduy Mbind mi nu di tudd.
Dinanu wooy itam it yu barey yoonu tekki waxi yonent yi William Miller dajale, ak yoonu yi ñu jàpp ci dajale bi ñuy tudde Prophetic Keys. Dinanu itam jëfandikoo njàngum waxi yonent bi ñuy wax Habakkuk’s Tables.
Nunoo dunu war a sàkk ay mbind yépp ci li nu di jëfandikoo. Ngir gattal, dinañu rekk jox ndigal ci ndencu Prophetic Keys ngir képp ku bëgg a jàng firnde bu gën a yaatu ci yoon wi. Ci séri Habakkuk’s Tables, nunoo bëgg a tegtal yenn wone yu njëkk, fa barab bu ñuy laal tuuti rekk, ñu ko yékkati ci ngën a yaatu.
Bi nuy jàng téereb Révélation, nuy ñaan nit ñi ñu joxe seen wuy, waaye dunu tontu lu dul déggoo yu yokk ci jàngat mi miy dox. Dayooru sunu waxtaan dina ëmb wane gi ñu ngiy wone léegi, yoonu yonent yi nuy jëfandikoo, ak xibaar yi nekk ci Taabal yu Habakkuk.
Peeñug Yeesu Kirist, gi Yàlla jox ko ngir won ay jaamam yi mbir yi war a yàggul te am; mu yónnee ko, te xamal ko ci ay màndargaam jaarale ko ci moroomam malaakaam ngir jox ko jaamam Yowaana: moom mi seedeel Kàddug Yàlla ak seede si Yeesu Kirist, ak lépp lu mu gis. Yéwén na ki koy jàng, ak ñi dégg baat yi ci waxi wax jii, te sàmm li ci bindees: ndaxte waxtu wi jege na. Peeñug Yeesu Kirist 1:1–3.
Baati Gereg bi ñuy tekki ne “tektal” mooy “wone”. Yónnee na bataaxal bi jaarale ko ci “sam” malaakaam, te mu tektal ko ci “sam” malaakaam. “Sam” malaakaam mooy Jibiriil.
“Waxi malaaka bi ne, ‘Man naa Gabriel, miy taxaw ci kanamu Yàlla,’ dañuy won ne moom am na bérab bu kawe te ñu koy teral lool ci àttey asamaan. Bi mu dikk ak yégle ci Daniel, mu ne, ‘Amul kenn ku ma taxawu ci mbir yii, lu dul Mikaayel [Kirist] seen Buur-kàttan.’ Daniel 10:21. Ci mbiru Gabriel, Musalkat bi wax na ci Kàddug Peeñ mi ne, ‘Mu yónnee ko te xamale ko jaarale ko ci ay malaakam ngir jaamam Yowaana.’ Revelation 1:1.” The Desire of Ages, 99.
Malaaka Gabariyel yebees na ak bataaxal bi, te itam malaaka Gabariyel mooy itteel bataaxal bi. Bu nit ñi agsee ci jàmmu jaar-jaar bu nekk ci taarix ba fa “waxtu wi jege na” ngir yégle bataaxal bu mujje bi, kon bataaxal boobu bu mujje miir na ko malaaka. Ci téereb Peeñu bi, “bataaxal yi” lu bare dañuy teewal leen ci malaaka yi, te, ci dëgg-dëgg, baatub gereg bi ñu tekki ne “malaaka” ci Peeñu mooy yonnent.
Bépp xam-xamu dëggug Yàlla bu dikk ci jaar-jaari jamono mooy sax xam-xamu Yeesu Kirist, waaye Peeñug Yeesu Kirist bi nekk ci Peeñu gi saar 1 mooy artu gu mujj ngir nit ñépp, te muy am ci benn jamono ju xam ne dañu ko teg ni ab “waxtu.” Am na beneen wàll ci téereb Peeñu gi fu Yowaana wax ne “waxtu wi jegesi na.” Wàll woowu mujj moo di ñaareelu seede ngir natt mbir yi ma jëkk a wax ci aaya yi 1 ba 3.
Mu ne ma, Kàddu yii mat na te dëgg; te Boroom bi Yàlla bu yonent yu sell yi yónnee malaakam ngir won ay jaamam mbir yi war a gaaw a am. Xool-leen, maa ngi ñëw gaaw: barkeel na ki sàmm kàdduy waxi ci téere bii.
Man maa Yowaana gis naa yii yépp, te dégg naa leen. Ba ma ko déggee te gis ko, ma sujjóot ngir jaamu fa kanam tànki malaaka mi ma won yëf yii.
Noonu mu ne ma ne: «Bul ko def; ndaxte man sa moroom-la ci jaamu, ak ci sa bokk yi di yonent yi, ak ci ñi di sàmm waxi téere bii: jaamu Yàlla.»
Noonu ma ne ma: “Bulul waxi kàddu yi ci waxu yonent gu téere bii; ndaxte jamono ji jege na. Ku jubadi, na sax ci jubadiam; ku sobax, na sax ci sobaxam; te ku jub, na sax ci jubam; te ku sell, na sax ci sellam.” Peeñu 22:6–11.
Ci mujju Téereb Peeñ gi, nun gisaat benn mbir mi mel ni bi ci njàlbéenug Peeñ gi. Njàngale ak yégle bi dees na ko dellu ci waxtaanam, ba “Boroom bi Yàlla” “yónnee malaakaam ngir won ay jaamam yi li war a am ci lu gaaw.” Te bu fekkee ne jaam yi gis nañu yégle bi di xamle “li war a am ci lu gaaw,” Kirist deklare saa si ne Mu ngi ñëw ci lu gaaw. Lii mooy yégle bi jiitu ñëwug ñaareelu dikkug Kirist, te moo tax mu di yégle artu bu mujj bi—moom sax mooy benn yégle bi ci aaya bi jëkk ci sarax ba jëkk, bi ñu ko tegé woon ne “Peeñu Yeesu Kirist.” Barke bi ñu diglé ci ñetti aaya yi njëkk ci Peeñ gi, dees na ko delluwaat ak wax ji ne “ku barkeel mooy ki di sàmm waxi kàddug waxi ci téere bii.”
Ci ay aaya, nu gisuñu ci ay wax yu yaatal ndigalu yoon wu jëkk wiñ ko tëraloon ci bennalub một, ndaxte gannaaw bi Gabariyel jottalee yëgle bi Yowaana, Yowaana dafa lëjal lool ci yëgle boobu ba muy seet a màggal Gabariyel; moom nag, jëfandikoo xelum Yowaana gu jubul woogu ngir wone ne malaaka asamaan yi, yonent yu suuf si, ak ñépp ñi di sàmm waxi yëgle boobu, ñoom ay “jaam yu bokk” lañu, ñi war a màggal Yàlla Mi Bind, te du mbind mi Yàlla bind.
Aaya ay wax jàngale mbir yi ak yëgle yi benn lañu ak yi nu di seet ci wet gu njëkk. Ñu ngi dellu waxaat wax yu wóor te dëgg yi di won jaam yi Yàlla li war a am ci lu gaaw. Yëgle bi dees na ko yokkatiwaat ci jumtukaayu jokkoo bi nekk diggante Yàlla ak ay jaamam. Ci wet gu ñaar-fukk ak ñaar, danu fa gis yeneen firnde yu wone ne yëgle bi mooy yëgle artu bu mujj bi, ndaxte “waxtu” wi “jegesi na” mel ni muy ame dëgg-dëgg bala nattub nit ñi tëj, ndax wax jooju ne “ku jubadi, na jubadi ba tey: ak kuy sobe, na sobe ba tey: ak ku jub, na jub ba tey: ak ku sell, na sell ba tey,” muy màndargaal tëjag nattub nit ñi, te di màndargaal it tambali juróom-ñaari musiba yu mujj yi, te yooyu di mujje ak Ñëwukaayu ñaareel bi Krist.
«“Ci waxtu jooju, Mikkel dina taxaw, Boroom Bu Mag bi di taxawal say nit: te dina am jamono ju metti, ju mel ni lu masul am ba tey ba ci jamono jooju; te ci waxtu jooju sa nit ñi dinañu mucc, kenn ku nekk kuñu fekk turam bind ci téere bi.” Daniel 12:1.»
«Bu yoonu malaaka ñetteel bi tëjjee, yërmandeetu tegatul baatam ngir dëkkkat suuf si ñu tooñ. Xeeti Yàlla yi matnañu seen liggéey. Jotnañu “taw bi mujj bi,” “freski gu jóge ci kanamu Boroom bi,” te waajal nañu ngir waxtu nattu gu tar ga nekk ci seen kanam. Malaaka yi di gaawantu, di dem ak a dikk ci asamaan. Ab malaaka buy dellusi ci suuf si yégle ne liggéeyam jeexna; nattu bu mujj bi indinañu ko ci àddina si, te ñépp ñi wone ne ñu takku nañu ci ndigali Yàlla yi jotnañu “sër bu Yàlla miy Dund bi.” Noonu Yeesu bàyyi na ràmmaatam ci bérab bu sell ba ca kaw. Mu yékkati ay loxoom te ne ak baat bu kawe: “Jeexna”; te mboolem mbooloom malaaka yi di wàcci seen kawar yi, ba muy wax yégle gu màgg ga ne: “Ku jubadi, na des ci jubadim; te ku sobe, na des ci sobeem; te ku jub, na des ci njubam; te ku sell, na des ci sellam.” Peeñu Yowaana 22:11. Bépp mbir dogalees na ko ngir dund walla dee.» The Great Controversy, 613.
Ci njëkk ci njàlbéenu téereb Pàcc mi ak ci mujjug téereb Pàcc mi, benn nettali rekk lañu wone. Boo boolee ñaari xaaj yi, dinañu man a xam ne “Pàccu Yeesu Kirist” mooy bataaxal bu mujj bu waare ngir nit ñi, bala Kirist dellusi ñaareel yoon. Bataaxal boobu, malaaka lañu ko tekke ci misaal, miy ñëw tuuti bala waxtuw yëgle gi jeex. Bataaxal boobu day xàjjal nit ñi ñaar i wàll, aju ci ndax dañuy jàng, dégg te sàmm bataaxal bi ñu ubbi ba “waxtu wi jegesi na,”—tuuti bala waxtuw yëgle gi jeex.
“Bi nu dëgërsi jeexital jaar-jaari aduna bii, yonent yi jëm ci fan yu mujj yi dafa waral sunu gëstu bu gën a am solo. Téere bu mujj bi ci Kóllëre Gu Bees bi fees na ak dëgg yu nu wara xam. Seytaane gum na xel yu bare, ba tax ne ñoom dafa neexoon leen lépp lu doon pexe ngir bañ a def Révélation seen téereb gëstu.
“Teereb Révélation bi, ci jokkoo ak teereb Daniel bi, dafa soxla njàng mu xóot. Na bépp jàngalekat buy ragal Yàlla seet nu gën a leer ngir xam te wone Xibaaru Jàmm bi, mi Sunu Musalkat dikkoon ci boppam ngir xamal ko ab jaamam Yowaana,—‘Révélationu Yeesu Kirist, bi Yàlla jox ko, ngir won ay jaamam yi mbir yi war a yàggul a am.’ Kenn warul a ñàkk fit ci njàngum Révélation ndax ay màndargaam yu mel ni lu kumpa. ‘Bu amee kenn ci yéen ku ñàkk xel mu ñaan Yàlla, miy may nit ñépp ci yaatal te du yedd.’ ‘Ku di bindkat, barkeel na ko, ak ñi déglu kàddu yi ci waxu ci ga, te sàmm li ñu bind ci biiram; ndaxte waxtu wi jege na.’ War nañu yégle àddina bi dëgg yu màgg te yu tar yi nekk ci teereb Révélation bi. Dëgg yooyu war nañu dugg ba ci xalaat yu xóot ak càmmiñu mbooloom Yàlla. War na am njàng mu gën a jege te gën a takku ci teere bii, ak wone mu gën a xér yi dëgg yi mu ëmb, dëgg yu jëm ci ñépp ñi dund ci fan yu mujj yu jamonoy àddina sii. Ñépp ñiy waajal a daje ak seen Boroom war nañu def teere bii mbir mu ñuy jàng ak ñaan ak seen xol bépp. Mooy dëgg-dëgg li turam di tekki,—ab révélationu mbir yi gën a am solo, yi war a am ci fan yu mujj yu jaar-jaaru àddina sii. Yowaana, ndax kóoluteem gu dëggu ci kàddug Yàlla ak seedeel Kirist, ñu dàq ko ca Dunu Patmos. Waaye dàqeem boobu taxul mu teqale ak Kirist. Boroom bi seeti na ab jaamam bu takku bi ca dàqe ga, te jox ko njàngale ci li waroon a dal àddina.”
“Ndigal moomu am solo ci sunu; ndaxte nu ngi dund ci bés yu mujj yi ci jaar-jaaru suuf si. Léegi-dieg la nuy dugg ci matug mbir yi Kirist won Yowaana ne dañuy am. Bi yonnenta Boroom bi di joxe dëgg yu màgg yii, war nañu xam ne ñu ngi jëfandikoo mbir yu am solo ba fàww, te war nañu seet sóobu Xelum Sell mi, ngir ñu waxul seen wax, waaye wax yi leen Yàlla jox.”
“Téereb Révélation bi war nañ ko nit ñi. Jàngalees nañu nit ñu bare ne mooy téere bu tëj, waaye tëj na ci ñi gànt dëgg ak leer rekk. Dëgg yi mu ëmb war nañu leen yégle, ngir nit ñi am waxtu ak jot ngir waajal seen bopp ci xew-xew yi di jege lool te bëgg a am. Baatu Ñetti Malaka bi war nañu ko joxe ni moom rekk mooy yaakaar ji njëkk ngir muccu àddina su sank.”
“Njariñ yu mujj gi nekk ci jamono yu mujj yi ngi ci sunu kaw, te ci sunu liggéey war nañu a artu nit ñi ci mbaafo bi ñu nekk. Buñu bàyyi lu ci yoon waxoon lu xóot te sell yi jëfandikook na, te yi bëgg a am léegi, di lu kenn du laal. Nun, yonnentu Yàlla lañu, te amunu waxtu wu ñu wara sànni. Ñi bëgg a doon liggéeykat ak sunu Boroom Yeesu Kirist dinañu wone njàpp bu xóot ci dëgg yi nekk ci téere bii. Ak xalam ak baat dinañu xeex ngir leeral mbir yu yéeme yi Kirist jóge asamaan ngir xamal leen.” Signs of the Times, July 4, 1906.
Lu weesu at ak genn, ci atum 1906, yees na nu ne léegi “dinañu dugg ci matug xew-xew yi Kirist won Yowaana ne dañuy am.” Baat bi dafa doon tey seel ba ca 1906. Lu am solo mooy nu xam ne yéglebug Peeñug Yeesu Kirist dees koy ubbi ci askanu Yàlla tuuti laata xew-xew ya am. Ñu wax na nu ne téereb Peeñ mi “mooy dëgg-dëgg li turam di tekki,—peeñu xew-xew yi gën a am solo, yi war a am ci fan yu mujj yi ci jaar-jaaru suuf si.”
Ñu ubbeeku ngir xeetu Yàlla mën a joxe artu bi, ngir ñi di dégg artu bi “am yoon ngir waajal seen bopp ci mbir yi di waxtuwoo lool, te dinañu am lu gaaw a xew.” Am na solo ñu seet lii bu baax (ndax Yowaana dafa tegtal xeetu Yàlla ci jaar-jaaru jamono ji ñuy yéglee yégle bi), ne Yowaana sant ñaari mbir yi taxoon ñu di ko fitnaal. “Ndax kóoluteem a dëgg ci kàddug Yàlla ak seede si Kirist,” la taxoon “ñu dàq ko ca Dunu Patmos.” Ñu dàq ko ndaxte nangu na woon ñoom ñaar, mooy Biibël bi ak Xel mu wax ci Kàddug Yàlla, mi di “seede sa Yeesu.”
Ma daanu ci tànkam ngir màggal ko. Waaye mu ne ma: “Bul ko def; manit, maa ngi doon sa moroomu jaam, ak sa bokk yi yor seedeel Yeesu; màggal Yàlla, ndaxte seedeel Yeesu mooy xelum waxu yonent.” Peeñu bi 19:10.
Yowaana mooy tegtal nit ñi nekk ci mujjug àddina, ñi xam xebaaru Peeñug Yeesu Kirist, te ñuy fitnaal ngir taxaw ci ñaar ñi, maanaam Biibël bi ak Xelum Kàddug Yonent yi.
Ci ñetti ñaar ak benn ci njëlbeen gu njëkk gi, yoonu jokkoo bi nekk ci diggante Yàlla Baay bi ak ay jaamam dëggal nañu ko. Njàngale gi ci njëlbeen ñaar-fukk ak ñaar dollee na ci nettali bi ci mbirum yoonu jokkoo boobu. Ñaari xalaat yooyu di tàmbaliwaayam ak jeexitalu téereb Peeñ gi, te ñoom ñaar benn lañu leen jëfandikoo ngir leeral wér-gi-yaramu Yowaana ci misaalu waxu yonent bi. Moom du rekk ki bindoon kàdduy Peeñ gi, waaye itam dafa taxawal ñi nekk ci mujjug àddina, ñiy waxe bataaxalub artu bu mujj bi.
Boroom bi joxe kàddu gi; mbooloom ñi koy yégle woon bare na lool. Sabóor 68:11
Yowaana “gis” te “dégg” “mbir” yi ëmb yépp ci bataaxal bi, teñu ko sant mu bind te yónnee bataaxal bi ca njël yi.
Néena: Man maa ngi di Alfa ak Omega, ki jëkk te di ki mujj; te li nga gis, bind ko ci téere, yónnee ko ca juróom-ñaari mbooloom yi nekk ci Asi; ca Efes, ak ca Smirna, ak ca Pergamos, ak ca Tiatira, ak ca Sardes, ak ca Filadelfia, ak ca Lawodise. Peeñu gi 1:19.
Li mu “dégg” ak li mu “gis” dees ko santoon mu bind ko te yónnee ko ca juróom-ñaari mboolooy gëmkat yi nekk ci Asi bu ndaw; waaye bi mu agsee ci mboolooy gëmkat yu kenn-ku-nekk, Yeesu moo waxal Yowaana bataaxal yi yépp bu jëm ci seen bopp, ndaxte bataaxal bu nekk bu jëm ci ku nekk ci juróom-ñaari mboolooy gëmkat yi, dafa tambalee ak wax ji ne: “Te bindal malaakam mbooloom gëmkat gi nekk ci …” Yeesu moo waxal Yowaana bataaxal yu kenn-ku-nekk yi, yu jëm ci mboolooy gëmkat yi.
Yeesu moo bindal Yowaana, te itam Yeesu wax na Yowaana mu bind li mu gis ak li mu déggoon, te benn yoon Yeesu nee na Yowaana bu mu bind li mu déggoon.
Mu yuuxoo ak baat bu réy, ni lew buy royy; te bi mu yuuxee, juróom-ñaari dënn yu réy yi génne seen baat. Te bi juróom-ñaari dënn yu réy yi génnee seen baat, dama doon bind; waaye dégg naa baat bu jóge asamaan ne ma: “Téjël li juróom-ñaari dënn yu réy yi wax, te bul ko bind.” Peeñu 10:3, 4
Ñu waxoon Yowaana mu tëj li juróom-ñaari dënn yu mag ya wax, te ci li mu ko doon defe, dafa doon tëj yégleb juróom-ñaari dënn yu mag ya, ni Danyeel itam santoon nañu ko mu tëj téereem ba àgg ci jamono ji mujj.
Waaye yow, yaa Daniel, tëjël wax yi te takkal téere bi mbirum jamono ji mujj; ñu bare dinañu daw fépp ak fipp, te xam-xam dina yokku.... Mu ne ko: Demal sa yoon, Daniel; ndaxte wax yii tëj nañu leen te takkal nañu leen ba kerug jamono ji mujj. Daniel 12:4, 9.
«Gannaaw juróom-ñaari dënn yu mag yii waxee seen baat, ndigël gi ñëw ci Yowaana, ni mu ñëwoon ci Daniyel ngir téere bu ndaw ba: “Tëjël yëf yi juróom-ñaari dënn yu mag yi wax.”» The Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 7, 971.
Li nuy wax jàpp mooy ne ci benn yoon baat bu am solo ñu koy wone ci mujj ak ci ndoorte téereb Peeñug Yeesu Kirist. Naka lañuy jottali bataaxal boobu itam, ñu wax ko wazi wazi. Wàllu li Yowaana def ci jottale bataaxal bi, ñu wax ko bu leer te bu xóot. Yenn saa dafa bind rekk li mu gis ak li mu dégg. Yeneen saa ñu daan ko digal li mu wara wax. Te benn yoon ñu wax ko mu bañ a bind li mu dégg. Baatu Peeñug Yeesu Kirist, Baay bi moo ko joxe Yeesu, Yeesu joxe ko Gàbiryel, gannaaw loolu ñu joxe ko yonent bi Yowaana, miñu dénk bind bataaxal bi te yónnee ko ci mbooloy gëm yi.
Bindal yi nga gis, ak yi nekk, ak yi di ñëw gannaaw loolu. Pexe 1:19.
Mën naa am ndax nit mën na jàng kàddu googu te du xam pexe gu yonent gi nekk ci biir ndigël bi ñu sant Yowaana mu bind. Bind “mbir yi” ñi gis ak ñi dégg mooy bind jaar-jaaru jamono jii, ndax ci jamonoy Yowaana, “mbir yooyu” amoon nañu. Bind jaar-jaaru jamono jii, te ci def loolu di bind itam benn yoon “mbir yi di ñëw ci ginnaaw,” loolu mooy ndigëlu yonent gu njëkk gi nekk ci téereb Peeñug Yowaana. Yowaana dees na ko jëfandikoo ngir dëggal te leeral boobu pexe ak soloom, ndax li ko ñu wax woon ci cosaan mooy mu bind “mbir yi am,” te ci def loolu ngay bind itam “mbir yi di am ci ginnaaw,” ndax jaar-jaar delluwaat na boppam. Pexe gu yonent gii mooy màndarga Yesu, ndax màndarga tur la, te turam ci saar bi njëkk ci Peeñug Yowaana mooy Alfa ak Omega. Moo di fésal mujjaale gi ak njàlbéen gi.
Nu ngi tambali rekk di jàng “Peeñug Yeesu Kirist” te léegi nu ngi seet ñetti aaya yu njëkk yi ci waajur bi njëkk. Bataaxal waare bu mujj bi, bi tudd “Peeñug Yeesu Kirist,” Yàlla Baay bi ci kaw moo ko jox Yeesu, Yeesu jox Jibiril, Jibiril jox Yowaana, te moom bind ko ci téere ngir yónnee ko ci kilifa yi. Ndaxte bataaxal bi tudd na ko bu xóot ni “Peeñug Yeesu Kirist,” am na solo ngir ràññee ne ci bépp mbir mi ñu bindal nit ñi jaarale ko ci Kàddu gu ñu waxe ak xel mu sell, te muy wone Kirist, benn melokaanu kan mooy Yeesu ak lan mooy, dees na ko misaal ci jëf ji Yowaana def ci bindum bataaxal bi. Bi mu doon bind yëf yi nekkoon jamono jooju, doon na itam bind yëf yi war a ñëw ci kanam.
Dëggu baat bi di dellu ci jaar-jaarub nettali mi feeñ na bi Yowaana bindee ab moytul ngir jamonoam ak maasam, te loolu itam mooy ab moytul ngir jamono ju ñëw. Bi Yowaana bindee juróom-ñaari mboolooy gëmkat yi ci njàlbéenu mbooloom Kiristaan, dafa itam doon bind ab moytul ngir mbooloom Kiristaan ci mujjug àddina. Wonees na mbir mii ci jikkooy Kirist bi ñu ko tuddee Alfa ak Omega, walla njàlbéen ak mujj, walla ki jëkk ak ki mujj. Ci dëgg-dëgg, Biibël bi di wax ne mbir moomu ci jikkooy Kirist mooy li firndeel ne moom rekk mooy Yàlla ji kenn mënul bokk ak moom.
Ci njëkk aat bu njëkk ci Kàddug Yàlla gu ñuy wax Apokalips, gis nanu ne Yeesu mooy wax ne moom mooy Alfa ak Omega.
Nekk naa ci Xel mi ca bésub Boroom bi, te ma dég gannaaw sama ginnaaw benn baat bu mag, mel ni liit, miy wax ne: Man maa di Alfa ak Omega, ki jëkk te mujj; te li ngay gis, bind ko ci téere, nga yónnee ko ci juróom-ñaari jàngat yi nekk ci Asi: ci Efes, ak ci Simirna, ak ci Pergam, ak ci Tiyatir, ak ci Sardis, ak ci Filadelfi, ak ci Laodise.
Ma daldi ngir gis baat bi ma doon waxal; te bi ma walbatóo, gis naa juróom-ñaari lamp yu wurus. Te ci diggante juróom-ñaari lamp ya, amoon na kenn ku mel ni Doomu nit ki, sol yére wu egg ba ci tànkam, te takoon kiila yu wurus ci dënnëmam. Boppam ak kawaram weex nañu ni xob, weex ni peñc; te ay bëtam mel nañu ni safara su tàkk; te tànkam mel nañu ni xànjar wu rafet, ni buñ ko lakk ci furno bi; te baatam mel na ni riirum ndox mu bare. Te dafa yoroon ci loxoom ndijoor juróom-ñaari biddiw; te ci gémmiñam génn jaasi bu ñaw, bu am ñaari wet; te kanamam mel na ni jant bi di leer ci dooleem.
Bi ma ko gis, ma daanu ci ay tànkam ni ku dee. Noonu mu teg sama loxo ndeyjoor ci man, ne ma: Bul ragal; man maa di ki jëkk te di ki mujj. Révélation 1:10–17.
Am nañ dëgg yu bare nekk ci ay kàddu yii, waaye fii dama bëgg rekk jox xel ne bi Yowaana dégg baatu Kirist bu mel ni trompet te mu walbati ngir gis Kan moo ko waxaloon, li mu gis mooy Yeesu Kirist ni Saraxalekat bu Kowe bu asamaan ci biir bérab bu sell bi nekk ci kër-yàlla gu asamaan. Noonu Yeesu xamle na Boppam ni mooy Alfa ak Omega, te ni mooy ki njëkk ak ki mujj. Ci yégle bi ak nuy waxtaanam ci ñetti aaya yu njëkk ya, gisoon nañu sàrtu dëgg buy ànd ak sàrtu dëgg bi nekk ca mujj ga ci Peeñu gi. Naka Alfa ak Omega, Yeesu di won mujj gi ak njàlbéen gi, ak mujj mi ak njëkk mi. Ca mujjug téereb Peeñu gi, ni ko meloon ca njàlbéen ga, yapaatu naaat Boppam ni mooy Alfa ak Omega.
Mu ne ma: Kàddu yii mat na te dëgg; te Boroom bi Yàlla bu yonent yu sell yi yónni na malaakamam ngir won ay jaamam yi mbir yi war a xew ci lu gaaw. Xool-leen, maa ngi ñëw bu gaaw; ku barkeel mooy ki sàmm waxi yonent gi nekk ci téere bii.
Man Maaŋs Yaxana gis naa yooyu mbir, te dégg naa leen. Bi ma leen déggee te gis leen, maa ngi sujjót ngir màggal ca kanamu tànki malaaka ma ma won yooyu mbir. Noonu mu ne ma: “Bul ko def; ndaxte man ay jaamandoo laa ak yaw, ak sa bokk yi di yonent yi, ak ñi sàmm waxi téere bii: màggal Yàlla.”
Mu ne ma: “Bulul waxi yonent yi ci téere bii, ndaxte waxtu wi jege na.”
Ku jub jubulul, na jublu ba tey; ku sobeku sobe, na sobe ba tey; ku jub jëf ju jub, na jëf ju jub ba tey; te ku sell sell, na sell ba tey.
Te xool, maa ngi ñëw gaaw; te sama pey ak man la, ngir jox ku nekk ni ay jëfam war a deme. Man maa di Alfa ak Omega, ndoorteel ak mujj, ki jëkk ak ki mujj. Peeñu 22:7–13.
Téereb Révélation bi dafay wax bu leer ne bi Yowaana di bind bataaxal bi, bataaxal boobu dafa sukkandiku ci njàngat mu ne tàmbali gi day wone mujj gi. Bataaxal boobu mooy dëgg gu njëkk gi ñu ubbi ci téereb Révélation, te dëgg googu sax mooy li mujj a waxees ci téere bi. Te ci seede si nekk ci tàmbali ak ci mujjug téereb Révélation, Yeesu moom ci boppam mooy wax ne mooy Alfa ak Omeega, tàmbali ak mujj, te mooy ki njëkk ak ki mujj.
Ñetti kàddu yu njëkk ci téereb Peeñug Yeesu yiy wone bataaxal bu mujj buy artu nit ñi. Mooy artu gu jiitu juróom-ñaari musiba yu mujj yi ak Ñëw gu Ñaareelug Kirist. Baatub Peeñug Yeesu Kirist “yónnee nañu ko te waxe ko ci misaal” “jaarale ko ci malaakamam.”
Bataaxal artu waare boobu mooy ñu xamale ci jéego mu mujj ci Kàddug Yàlla gu tudd Revelation, te itam mooy ni ñu koy wone ci malaaka bu ñetteel bi ci Revelation ñent-fukk ak ñeent.
Te ñetteelu ba ñetteel gi topp leen, wax ak baat bu réy ne: Ku nekk buy màggal rab wi ak ay melokaanam, te nangu markaam ci jëram walla ci loxoom, kooku dina naan biiñu merum Yàlla, bi ñu tuurul lu ci jaxas ci kaasu meram; te dinañu ko sonal ak safara ak xob, ci kanamu malaaka yu sell yi, ak ci kanamu Gàmm gi. Te saxaaru seeni sonal day yéeg ba fàww ak ba fàww; te amuñu noppalu guddi ak bëccëg, ñiy màggal rab wi ak ay melokaanam, ak képp ku nangu marka turam. Peeñu 14:9–11.
Bataaxal waare bu mujj bi mooy bataaxal bi ñu tegtal ni mooy malaaka bu ñetteel bi. Mooy artu gu mujj gi ndaxte mooy woññee ci lu leer nattu gu mujj gi ñeel nit ñi. Am na beneen malaaka buy topp malaaka bu ñetteel bi te bokk ak moom, te malaaka boobu itam mooy bataaxal waare bu mujj bi.
Gannaaw loolu gis naa beneen malaaka mu wàcce asamaan, yor kàttan gu réy; te suuf si leer ak ndamam. Mu xaacu ak baat bu dëgër ne: “Babilon bu mag bi daanu na, daanu na, te mu nekk kërug rab yi, ak dalub bépp ruu bu bon, ak paañug bépp picc bu sellul te ñaaw. Ndaxte xeet yépp naan nañu ca biiñu meram njaloomam, buuru àddina si njaaloo nañu ak moom, te jaaykat yi ci àddina bi am nañu alal bu bare jaarale ko ci ngëneelam yu tar.”
Dégg naa beneen baat bu jóge asamaan, di wax ne: “Génnleen ci moom, yéen sama nit ñi, ngir ngeen bañ a bokk ci ay bàkkaaram, te ngir ngeen bañ a jot ci ay musibaam. Ndaxte ay bàkkaaram agsi nañu ba asamaan, te Yàlla fàttali na ay tooñam.” Peeñu Yàlla 18:1–5.
Bataaxal bi di Njàngum Yeesu Kirist mooy li ñu tegtal ci saar buy njëkk bi, ci saar fukki ñent bi, ci saar fukki juróom ñett bi ak ci saar ñaar-fukk ak ñaar bi. Bataaxal boobu, malaaka la koy firndeel, te ci njëlbéen ak mujj gi ci Peeñu mi, malaaka boobu mooy Jibariil; te gannaaw ga, ci saar yi fukki ñent ak fukki juróom ñett, bataaxal bi ñu ngi koy tegtal ci misaal ni malaaka buy naaw ci asamaan walla muy wàccé jóge asamaan.
Malaaka mi wàccé asamaan ci yoon wu fukk ak juróom-ñett bi, dafa am naatalam bu jiitu ci yoon wu fukk bi, ba fa malaaka nekk di wàcc, te mu teg benn tànkam ci suuf, beneen bi ci géej gi. Malaaka boobu am na téere bu ndaw bu Yowaanaññ dees ko sant mu lekk; téere boobu dafay neex ci gémmiñam waaye mu wex ci biiram. Téere bi Yowaana lekk mooy ab yégle, te yégle bi téere bu ndaw boobu di teewal mooy naatalu yégleb malaakam Peeñug Yowaana yoon wu fukk ak juróom-ñett bi; kon itam, mooy ab teewalu yégleb artu mu mujj bi.
Ñu wax na nu ne yonnente Yàlla bi, malaaka moo ko yónnee te feesal ko; te bu nu xoolee bu baax ngir gis ni ñu natalee bataaxal waareb mujj gi ci téereb Peeñ mi, da nuy gis ne juróom-ñaari yoon malaaka moo feesal bataaxal waareb mujj gi. Ci njàlbéen bi ak ci mujj bi, malaaka bi mooyoon Jibril. Gannaaw loolu, ci Peeñ 10, am na malaaka bu wàcc ak téere bu ndaw ci loxoom. Ci Peeñ 14, am na ñetti malaakaat yu yeneen, ñoom ñépp di màndargaal bataaxal waareb mujj gi. Te ci Peeñ 18, am na beneen malaaka buy màndargaal benn bataaxal waareb mujj googu. Juróom-ñaari bataaxali waareb mujj la malaakaat di màndargaal. Njàlbéen bi ak mujj bi, malaaka Jibril lañu doon; te juróomi malaakaat yi nekk diggante njàlbéen ak mujj, malaaka yu màndargaa lañu.
Ci lu leer ne, benn bu nekk ci juróom-ñaari mbooloomi kër-yàlla yi am na itam ab malaakaam; waaye ñoom yépp yéngi yóbbu ab bataaxal ci mbooloo yi, fekk bataaxalu waare gu mujj gi nu doon wax-jàll ci mooy ab bataaxal buy jàpp àddina si bépp ay déggkatam.
Benn xeetu waxi kàddu yëngu-jàmm yii juróom-ñaari te di wone bataaxal artu mujj mi, war nañu leen seet bu baax te méngoo ak seen bopp, waaye ci xàll wi nag bëgg naa rekk firndeel benn njàngat bu njëkk bu Alpha ak Omega. Bi benn mbir di njëkk a tudd ci Kàddu Yàlla, mooy njort gu gën a am solo. Bi “pepp” di njëkk a tudd ci Biibël bi, am na ci Njàlbéen ga 1:11, fa nu waxee ne pepp bi dina jur “ni mu mel.” Tudd gu njëkk gu pepp bi di wone ne am na ADN bi ko waral mu man a feeñaat boppam. Yeesu santoon na Kàddu Yàlla ne mooy pepp.
Bés boobu la, Yeesu génn na ca kër ga, toog ca wetug géej ga. Mbooloo yu bare dajaloo nañu ci moom, ba tax mu dugg ca gaal ga, toog; te mbooloo mépp taxawoon na ca tefes ga. Noonu mu wax leen lu bare ci léeb yi, naan,
Xoolkat bi génn ngir ji. Bi muy ji, yenn pepp yu woon daanu ci wetu yoon wi, picc yi ñëw lekk leen. Yeneen daanu ci bérab yu am doj, fa suuf nekkul woon bu bare; te ci saa si ñu sax ci kaw, ndax suuf si amul woon xóot. Waaye bi jant bi fenkee, ñu lakk; te ndaxte amuñu woon affo, ñu wow. Yeneen itam daanu ci diggante garab yu xéy; garab yu xéy ya sax ci kaw, tëj leen. Waaye yeneen daanu ci suuf su baax, meññ ñu meññ, yenn téeméeri yoon, yenn juróom-benn fukk yoon, yenn fanweer yoon. Ku am nopp ngir dégg, na dégg.
Taalibey bi ñëw ci moom, ne ko: Lu tax ngay wax ak ñoom ci léeb?
Mu tontu leen ne: «Ndaxte joxe na leen ngeen xam kumpay nguuru asamaan, waaye ñoom deesul leen ko jox. Ndax ku am, dees na ko dolli, te dina am yool wu gën a bare; waaye ku amul, sax li mu am dees na ko nange. Moo tax maa leen di wax ci léeb, ndaxte su ñuy gis, gis-uñu; su ñuy dégg, dégg-uñu, te xamaluñu it. Te ci ñoom la kàddug yonent Esayi mat, bi naan: “Dégg ngeen di dégg, waaye dungeen xam dara; gis ngeen di gis, waaye dungeen seetlu. Ndaxte xolu askan wi dafa dëgër ba di gëna xiif; nopi ñoom dafa tar ci dégg, te bëti ñoom dañoo tëj; ngir bañ a gis ak seeni bët, bañ a dégg ak seeni nopi, bañ a xam ak seen xol, ba dellu ci Yàlla, te maa wéral leen.”»
Waaye barkeel na leen seen bët, ndaxte gis nañu; ak seen nopp, ndaxte dégg nañu. Ndaxte ci dëgg maa ngi leen koy wax, ne Yàlla yonnent yu bare ak nit ñu jub bëggoon nañu gis yi ngeen gis, waaye gisuñu ko; te dégg yi ngeen dégg, waaye dégguñu ko.
Dégluleen nag nag léegi léebub ji baay mi di ji.
Bu kenn ku dégg kàddu nguur gi te xamuma ko, ka bon ga di ñëw, daldi dindi liñu woon ci xolam. Kooku mooy ki jotoon pepp mi ci wetu yoon wi.
Waaye ki joteboon bi ci suuf su xeer yi, kooku mooy ki dégg wax ji te bu yàggul dafay ko nangu ak mbégte; waaye amul affo ci boppam, noonu mu sax ab diir bu gàtt rekk: ndax bu metit walla fitna u yoongee ngir ndax wax ji, ci saa si dafay màggat.
Ku jot jot ci bi dég yu am garab yuur yi, mooy ki dégg kàddu gi; waaye njàqare addina sii ak naxub alal, ñoo xëtt kàddu gi, ba tax mu nekk ku dul meññ doom.
Waaye ki jot ci suuf su baax bi mooy ki dégg kàddu gi te xam ko bu baax; kooku itam day jur doom, di meññeefi, kenn téeméeri yoon, kenn juróom-benn-fukk yoon, kenn fanweer yoon. Macë 13:1–23.
Ab pepp, bi di Kàddug Yàlla, am na lépp lu mu soxla ci DNA ngir jur benn garab gu mat sëkk. Jëfandikoo bu njëkk bu benn mbir am ci Kàddug Yàlla, dafa ëmb mboolem éléments yu mbir moomu di am. Dëgg gii mooy li ñuy wax “sartu wax bu njëkk.” Bu ñu gëna xool bu baax sartu bii, gëmu gi ci moom gëna dëgër.
Bala nu wéyal ci sunu leeralu Alpha ak Omega ak tekki Kàddug Yàlla ni ab pepp, am na solo nu xalaat, ci xaaj bi nu doon a tudd ci Matthew, yenn poñ yu jëm ci sunu xalaat ci téereb Revelation. Yépp yonent yi dañuy wax ci jeexital àddina bi.
“Benn yonent yu mag yi waxoon yeneen waxi Yàlla gi, waxuñu woon lu gën ci seen jamono, waaye ci sunu jamono; ba tax na seen wax-yeneen yi am doole ci nun. ‘Loolu lépp xewoon na ci ñoom ngir nekk misaal; te bindees na ko ngir waare nu, nun ñi mujjug àddina dikkël.’ 1 Corinthians 10:11. ‘Du woon ci seen bopp lañu doon liggéey, waaye ci nun, ci mbir yooyu, yi ñu léegi yégle leen jaarale ko ci ñi leen yégal xebaar bu baax bi, ak Xel mu Sell mi ñu yónnee jóge asamaan; mbir yooyu, malaaka yi sax bëgg a xool bu baax ci seen biir.’ 1 Peter 1:12....”
“Biibël bi dajale na teye ndomboom yépp ngir xeetu mujj bii. Bépp xew-xew yu mag ak bépp jëf ju màggat ci taarixu Kóllëre Gu Yàgg gi dañoo ame woon te dañuy dellusi ci kërce gi ci fan yu mujj yii.” Selected Messages, téere 3, 338, 339.
Bind bii joxe ñetti seede, (Pool, Piyeer ak Ellen White), di seede ne yépp yonent yi dañuy wax ci mujj àddina si, te mooy waxtu woowu sax bi kumpa gi nekk ci téereb Peeñug Yàlla bi ubbeeku. Kon nag, ci Macë 13 bi Yeesu waxe naan: “Yéen nag seen bët barkeel na, ndaxte gis na; ak seen noppit barkeel na, ndaxte dégg na. Ndaxte dëgg maa ngi leen koy wax, ne yonent yu bare ak nit ñu jub ñu bare bëgg nañu gis li ngeen gis, waaye gisewuñu ko; te dégg li ngeen dégg, waaye dégguñu ko,” dafa doon wax benn barke boobu sax buy feeñ ci ñetti aaya yu njëkk yi ci xët wi njëkk ci Peeñug Yàlla.
Ku barkeel na ki jang, ak ñi dégg kàdduy waxi ci gii yëgle, te di sàmm li ci bindu; ndaxte waxtu wi jege na. Revelation 1:3.
Yeesu waxoon léebkat bi ci mbind mi, te gannaaw loolu taalibe yi ñëw ci moom ngir laaj ko ci mbind mi. Waaye bala ñu leen indi ci jokkoo gi ak Yeesu, Moom waxoon na leen, te gën a am solo ci nun it, ne: “Ku am nopp ngir dégg, na dégg.”
Yeesu joxe na léeb bi te mu mujje ko ak waare ngir ñi di dégg. Gannaaw loolu, taalibé yi dugg ci waxtaan wi, fa Yeesu di wax lu mujj a am solo bu réy ci ñetti xel yu am njariñ. Mu xamle ne am na wuute diggante ñaari xeetu aji-dégg; te ci def loolu, mu tudd benn xët bu nekk ci téere Esayi ngir joxe seede bu ñaareel ci ñaari xeetu aji-dégg yi (ndax na ngeen fàttalikku ne lépp a ngi nekk ci wàllu ñi di dégg). Ñetteelu xalaat bi mu yokk, weesu ñaari xeetu aji-dégg yi ak téere Esayi mi nekk seede bu ñaareel, mooy ne Kàddug Yàlla mooy benn peppu. Kon nag, xaqiqa bi ne Kàddug Yàlla mooy benn peppu bokk na ci li war a nekk lu ñu war a dégg ngir ñi di dégg Peeñug Yeesu Kirist ci Peeñug Yeesu Kirist saar bu njëkk. Am na ñaari aji-dégg ci ñetti aaya yu njëkk yi, ni mu mel ni am na ñaari xeetu aji-dégg ci Macë 13. Macë 13 dafa yokk rekk ay leeral ci yeneen anam yu bare yi ñi bañ a dégg di tànn bañ a dégg. Te seede Esayi sax yokk na gën a bare ci ndigal bi ñuy wax ne war nanu ko dégg.
Atum buur Usiya buur bi deewe woon, gis naa itam Boroom bi mu toog ci kaw nguur gu kawe te yéeg, te mbubbam dafa feesal kër Yàlla ga. Ci kawam la seraf yi taxawee: kenn ku nekk am na juróom-benn laaf; ñaar mu muur ci kanamam, ñaar mu muur ci tànkam, te ñaar mu nekk di naaw. Kenn wax ci kanamam naan: Sell, sell, sell mooy Aji Sax ji Boroom mbooloom yi; suuf si bépp fees na ak ndamam. Te bunt yi ak jàmbur yi yëngu ci baatub ki wax, te kër ga fees ak saxaar.
Noonu ma ne: «Ay maaka, ndax dama sànku! Ndaxte nit laa buy wax ak tuñu yu setul, te maa ngi dëkk ci biir nit ñi buy wax ak tuñu yu setul; ndaxte sama bët gis na Buur bi, Aji Boroom mbind mi.»
Noonu benn seraf yi ne ma, yore ay doj buy safara ci ay loxoom, ba mu jële ko ak pakkukaay ci kaw sarxalukaay ba. Mu teg ko ci samay tuñ, ne ma: “Xoolal, lii laal na sa tuñ; sa tooñ dindi nañu ko, te sa bàkkaar setees nañu ko.”
Te itam ma déggoo baat bu Boroom bi naan: “Kan laay yónni, te ku ñuy demal?” Ma ne ci kaw loolu: “Maa ngi fii; yónni ma.”
Te mu ne: Demal, waxal nit ñi ne: Dégg ngeen dégg waaye xamul ngeen; gis ngeen gis waaye seetluwul ngeen. Dëgëralleen xolum nit ñi, diisleen seen nopp, tëjleen seeni bët, ngir bañ a gis ak seeni bët, te bañ a dégg ak seeni nopp, te bañ a xam ak seen xol, ba dellu, ba ñu wéral leen.
Noonu ma ne: Boroom bi, ba kaña? Mu tontu ne: ba kër yi nekk yépp neenul kenn, kër ya nekkul nit, te suuf si yépp daldi neen ba ñàkk lépp; te Boroom bi dindi nit ñi fu sori, te dëkkuwaay yi bàyyiku bu mag nekk ci biir réew mi. Waaye sax, fukk ci téeméeri benn dina des ci moom, te dina dellusi, te dinañu ko lekk: ni garab teil, ak ni garab oak, yi seen cér nekk ci seen biir bu ñu sànni seen xob; noonu itet, askanu sell si mooy céram. Esayi 6:1–13.
Ci kaw, xaaj bii nekk ci Esayi di naxte lool ci xóotaayu mbir yu yonent yi mu jëfandikoo. Mbër yu bari ci yii, waxnañu ci ay yoon yu bari ci Taabalu Habakuk, ba tax nu dinañu dajale rekk poñ yi nekk ci xaaj bi te taxawaay ci seet gi nu di def ci njortug Yeesu ne kàddugam mooy mbewu.
Ñu wóor na ne, ci wàll wi, Esayi dafa tegu ci yeneen waxin ni ab yonent la, te loolu mooy ne itam mooy tegu ci askanu Yàlla ci mujjug jamono. Waaye li gën a am solo ci sunu poñent mooy ne, Esayi dafa tegu ci askan wu nekkoon ci bàkkaar, fekk ñuy doxal seen liggéey bi ci biir kër Yàlla. Ba ker ba Esayi jotee peelug ndamu Yàlla, xamuwulwoon sa bàkkaaram bopp. Moom dafa nekkoon Lawodise, dafaa gumba.
“Esayi dafa doon bàkkaaru ñeneen; waaye léegi gis na ne moom itam feeñ na ci benn àtte bu mu leen waxoon. Moom dafa bànneexoo woon ci ab jaamu Yàlla buy màndu te amul dund. Xamoonul loolu ba kera bi ñu ko wonée gisi Boroom bi. Léegi, ndaw li muy xelu ak ay mayam feeñee woon ndaw lool ci kanamam, bi mu xooloon sellug ak màggteg kër Yàlla ga. Ana yaqugaam! Ana ñàkk yamam ngir liggéeyu sell bi! Li mu gis ci boppam manees na ko waxe ak kàddu yi ndawtal bi Pool wax: ‘Éy nit ku bon ma doon! Ku may musal ci yaramu dee bii?’”
«Waaye ndimbal yebees na Esayi ci biir ay tiisam. “Noonu kenn ci serafiin ya daldi naan ci man, yore ci loxoom xeer bu tànga, bi mu jële ak pakkët ci kaw altar ba; mu teg ko ci sama gémmiñ, ne: Xoolal, lii laal na say tuñ; seetal say tooñ yi, te say bàkkaar dees na leen faj.” Esayi 6:6, 7.»
“Pees bi Yàlla joxoon Esayi tegtal na nekkinu askanu Yàlla ci fan yu mujj yi. Ñoom am nañu ndamlu gis ci ngëm liggéey bi di dox ci kër-yu-kawe ji. ‘Te ubbees na kër Yàlla gi ci asamaan, te gisoon nañu ci biiram këram ga sandug kóllëream gi.’ Bi ñuy xool ci ngëm biir Bu Sell ba gën a Sell, te gis liggéeyu Kirist ci kër-yu-kawe gi, dañuy xam ne ñoom ay nit lañu yu tànk yu sellul,—nit ñi seen tànk yi waxoon nañu yenn wax yu amul njariñ, te seen maye yi sellalewuñu, jëfandikooñu leen ngir ndamu Yàlla. Kon nag, man nañu a yaakaaradi bi ñuy méngale seen bopp njàkk ak seen yelloowul ak setug ak taarug jikko ju ndóol ju Kirist. Waaye bu ñoom, ni Esayi, nangu nañu xel mi Boroom bi bëggoon a def ci xol bi, bu ñu toroxal seen bakan fa kanam Yàlla, am na yaakaar ci ñoom. Gànnaarug digeb yi ngi kaw gàngune gi, te li ñu defaloon Esayi dees na ko def ci ñoom. Yàlla dina tontu ñaan yi jóge ci xol wu tuub.”
“Jëf ju mag bii te yéeme bii buy Yàlla mooy dajale gubb yi ngir dugal leen ci sàqalu asamaan; ndaxte suuf si dees na feesal ko ak ndamlu Boroom bi. Kon nag, bu kenn xol metti ndax mu gis ñaawteef gi di noot te mu dégg wax juy génne ci tuuti gémmiñ yu sobe. Bu kàttanu lëndëm yi teg seen bopp ngir xeex askanu Yàlla; bu Seytaane dajale ay mbooloomam ngir xeex bu mag bii mujj, te sa kàttanam mel ni dafay réy lool te bëgg a ëpp doole, [kon] gis-gis bu leer bu ndamlu Yàlla, gàngunaay gi kawe te yékkati, te pepp ak xarcetub dige bi, dina jox dëfar, wóorug xol, ak jàmm.” Review and Herald, December 22, 1896.
Peeñ mi “dafa tegtal nekkinug askan Yàlla ci fan yu mujj yi.” Askan Yàlla ci fan yu mujj yi, Laodise lañu.
Bindal mbindum mbooloom Laodise yi nekk, bindal ne: Li Amen bi wax, seede bu takku te dëgg, njàlbéenu mbind mi Yàlla sos; xam naa say jëf, ne doo seddoo te doo tàngoo: bëgg naa nga doon seddoo mbaa nga doon tàngoo. Kon nag ndaxte dangay tang-xonq, te doo seddoo doo tàngoo, dinaa la wacc ci sama gémmiñ. Ndaxte yaw dangay wax ne, Ku am alal laa, bare naa ci alal, te soxlaawuma dara; te xamuloo ne yaa ngi nekk ku ñàkk yërmande, ku metti, ku ñàkk, ku gumba, te rafetuloo dara: maa ngi la dénk nga jënd ci man wurus wu ñu seet ci safara ngir nga man a nekk ku am alal; ak yére yu weex ngir nga sol ko, ba rusug sa rafetaladi bañ a feeñ; te nga diit sa bët ak garab gu bët ngir nga man a gis.
Ñi ñëpp ma bëgg, damay yedd ak yar leen; kon nag, na ngeen am cër, te tuub. Xool-leen, maa ngi taxaw ci bunt bi, di bët: su kenn déggée sama baat, ubbi bunt bi, dinaa dugg ca moom, te lekkandoo ak moom, moom itam ak man. Képp ku not, dinaa ko may mu toog ak man ci sama nguurug tàngoor, ni man itam ma note, ba noppi toog ak Sama Baay ci nguurug tàngooram.
Ku am nopp, na dégg li Xel mi wax mboolooy gëm yi. Peeñu 3:14–22.
“Bataaxal bi ñu yónnee jaamu Yàlla yi nekk Laodise moo di yedd gu tar buy yéem, te man naa jëm ci nit ñi Yàlla moom ci jamono jii.”
“‘Bindal ci malaaka jàngug Laodise yi nekk: Li Amen bi wax la, Seede bu takku te dëgg, moom mi di njàlbéenu mbindéef Yàlla yi; xam naa sa jëf yi, ne doo seddoon doo tàngoon: bëgg naa nga doon mbaa seddoo mbaa tàng. Kon nag ndaxte dangay xonq, te doo seddoo doo tàng, dinaa la tufli génne ci sama gémmiñ. Ndaxte dangay wax ne, Ku bare xaalis laa, am naa alal lu bare, te soxlaawuma dara; te xamuloo ne yaa ngi torox, yaa ngi metti, yaa ngi ñàkk, yaa ngi gumba, te nga rafetul dara.’”
“Fi sunu Boroom bii di won nu ne, yégle bi ñu war a yóbbu ci ay nitam, jaarale ko ci ay ndaw ñi Mu woo ngir artu nit ñi, du yégle ju jëm ci jàmm ak kàttanug kaaraange. Du mbir mu nekk ci xel rekk, waaye mu ngi jëfandikoo ci lépp ak benn-benn fànn. Ci yégle bi ñu jëmale Laodise yi, nit ñi Yàlla moom ñoo ngi leen tegtal ni ñu nekk ci taxawaayu wóorug suuf. Ñu ngi ci dal, di gëm ne seen bopp nekk na ci kawe gu réy ci yokkute yu xel mu sell. ‘Ndaxte yaw nga naan, Man dama bare alal, te am naa lu bare, te soxlaatu ma dara; te xamoo ne yaw yaa di ki réy ci tiis, te yaram wi metti la, te nga ñàkk, te nga gumb, te nga rafetul ndaxte nga rafetul dara.’”
“Nax lu gëna yéemu ngir nax xelu nit, gannaaw am nañu kóolute ne ñoom dañuy jub te fekk ñoom a ngi ci njuumte yépp! Baatu Seede bu Dëgg bi dajeek mbokk Yàlla yi ci nax gu metti, waaye di nax gu aju ci njub. Xamuñu ne seen nekkin dafa yàqu lool ci kanam Yàlla. Bi ñi ñu waxal di seeni bopp màggal ne ñoom a ngi ci tolluwaay gu kawe ci yoonu xel mu sell, baatu Seede bu Dëgg bi dagg seen dal ak yëgle gu tiitlu, di leen xamal seen dëgg-dëgg xaalis bu gumba ci xel, néew-doole, ak toroxte. Seed bi, bu di toy te metti noonu, mënul ne dafa juum; ndaxte Seede bu Dëgg bi moo wax, te seedam war na nekk lu jub.”
“Dafa jafe na ñi dal ci seen njariñ yu ñuy xalaat ne ñu sax nañu ci seen jëf yu ñu jot, te gëm seen bopp ne ñoo bare ci xam-xamu ngëm, ñu nangu bataaxal bi wax ne ñu naxees nañu te soxla nañu bépp yiw wu Xelum Yàlla. Xol bu bañ a sella mooy, ‘gëna wor a naxal lu nekk, te bon ba yàgg ba gëna metti.’ Ñu won na ma ne ñu bari di yékkati seen bopp ne ñu neex nañu ci Kiristaan yu baax, fekk amuñu benn leeru Yesu. Amoonuñu seen bopp benn dund gu dund ci dundug Yàlla. Soxla nañu liggéey bu xóot te mat sëkk ci toroxal seen bopp fa kanam Yàlla, bala ñuy dégg seen soxla dëgg ci jëf ju tar te sax ngir am yiw yu am solo yu Xelum bi.” Testimonies, volume 3, 252, 253.
Bi Isayi génne woon ci sa xaalis Laodise bu mu nekkoon, moom ci boppam la joxe ngir yóbbu bataaxalug artu bu mujj gi ci àddina si. Aaya ñetteel bi ci saar juróom-benn benneel bi dafa boole jaar-jaaru kàddug yonent gi ci Isayi ak jaar-jaaru kàddug yonent gi ci Peeñu fukk ak juróom-ñett, ba ca fan wa malaaka mi wàcce, te leeral suuf si ak ndamam.
Gannaaw loolu, gis naa beneen malaaka wàcc ci asamaan, yor kàttan gu réy; te suuf si leer ak ndamam. Peeñu 18:1.
Esayi moo ngi doon wone nit Yàlla yi ci jamono ji malaaka bi ci Peeñu gi, fukki juróom ñaareel, wàcce, ndaxte bi ñu ko yóbbee ca bérab bu sell ba ci asamaan, mu dégg serafiin yi di yégle naan: «Sell, sell, sell, mooy Boroom mbooloom yi: suuf sépp fees na ak ndamam.» Esayi, ni Yaxanaa ci Peeñu gi, dafay teewal nit Yàlla yi di yégle bataaxal artu bu mujj bi. Yaxanaa tudde nit Yàlla yi «ndesit bi», te Esayi woote na leen «benn fukk», walla asaka. Baatu cosaan bi ci Ebrë ba tekki na «joxe asaka.»
Laaj bu yonent ci waxu Yàlla te Isayi laajoon ne “ba kàddug fan?” ñu ngi koy laajaat ay yoon yu bari (te ngir gàttal rekk, tontu bi ci laaj bi ne “ba fan?” mooy ne dafay màndargaal dikkug yoonu Dibéer bu réew mi ci Etats-Unis.) Ci waxu Ellen White, ci jamono jooju “réew mi dina daanu ci ngëmam, te gannaaw loolu réew mi dina yàqu,” te ci waxu Isayi, mooy bi “dëkk yi neen ba kenn dëkkul fa, kër yi neen ba nit nekkul ca, te suuf si daldi yàqu lool, te Boroom bi jële nit ñi ba sore lool, te bay wéet gu réy am ca biir suuf sa.” “Bay wéet gu réy ca biir suuf sa” mooy “ñu bare” ñi ñuy daanu ci Yoonu Dibéer bi, ni Daniel 11:41 waxe ko. Ñooñu la Isayi juroom-benn ak Macë tànn-ñett di wax, ñi am bët waaye gisul, te am nopp waaye déggul, ak itam ñi ci Peeñu ma ñett bañ ndigal li ñu jox mbooloom Laodise.
Moom dina duggit ci réewum ndam li; te réew yu bare dinañu daanu: waaye yii dinañu rëcc ci loxoom, mooy Edom, ak Moab, ak njiitu ñi bokk ci askanu Ammon. Daniel 11:41
Esayi am gis gis Yeesu Kirist ci kër-gu sellam, ni ko Yowaana itam gis ci Téereb Peeñ gi. Esayi dafa taxawal “fukkiy benn ci fukk” walla asaka, mi “dellu” te “dees na ko lekk” ni garab. Baat bu Ebrëe biñu tekki ne “lekk” dafay tekki yàq ak safara. Waaye “fukkiy benn ci fukk” bi am nañu “mbir mu sax” ci seen biir, bu safara ji dul yàq. Ndax fukk ci juróom-ñeent ak juróom-benn yi desoon amuñu woon mbir moomu? Safara ji ñuy wone ni muy lekk te yàq garabu teil ak garabu oak mooy safaray Yonnent bi ci Kóllëre gi, mi di ñëw yéemu ci Këram, ci téereb Malasi.
Xooluleen, dina yónni sama ndaw, te dina waajal yoon wi ma jiitu; te Boroom bi ngeen di wut dina dikk bëccëg ci këram gu sell ga, moom ndaw lu kóllëre gi, ki ngeen di bànneex ci moom: xooluleen, dina dikk, wax na ko Aji Mbooloom yi.
Waaye kan moo man a muñ bésu ñëwam? te kan moo taxaw bu feeñee? ndaxte moom mel na ni safara buy seetal xaalis, te ni saabu bu ñuy setale mbubb. Dina toog ni kiy seetal ak kiy laabal xaalis; dina setal doomi Lewi yi, te sellal leen ni wurus ak xaalis, ngir ñu man a jébbal Boroom bi sarax gu jub. Kon saraxu Yuda ak Yerusalem dina neex Boroom bi, ni ci fan yu yàgg ya, ak ni ci at yu njëkk ya. Malaki 3:1–4.
Fukki Isaiah bu fukk ci juróom-benn, (mi di asar) mooy itam “sarax gu njub” gi ci Malaki. Saraxu Malaki mooy askanu Yàlla, ñu teyoon ni “doom yu Léwi,” ñi ñu sellal ak safara ngir jur “sarax gu njub,” te ñi safara “lekk” ci seede Isaiah mooy ñoom ñi di fukk ci juróom-benn, walla asar.
Ci kaw Yàlla may ma, ni tabaxkat bu xam yoon, ma teg na fondamaaŋ bi, te keneen di ci tabax. Waaye na ku nekk moytu bu baax nan la di tabax ci kawam. Ndaxte kenn manul teg beneen fondamaaŋ wu dul bi ñu teg ba noppi, mooy Yeesu Kirist. Léegi bu amee ku tabax ci kaw fondamaaŋ boobu wurus, xaalis, doj yu wert, bant, ñax, mbaam; liggéeyu ku nekk dina feeñ, ndaxte bés ba dina ko wone, ndax dees na ko feeñale ci safara; te safara si dina nattu liggéeyu ku nekk xam ni muy deme. 1 Corinthians 3:10–13.
Fii Pàll mi ngi fésal ne liggéeyu bépp nit dina feeñ ci “safara”. Ci Malasi, safara si dafay lakkal mbootaay ba ñu desal lu sell. Ci Esayi, setalug “fukki-wall” gi dafay am “bu” ñuy sànni seen xob. Xob yi dañuy misaal bàkkaar bu nëbbu, nawle ak xañte, ni ko Aadama ak Awa seedeel.
“Fukk” bi Esayi bi am nañu ci moom benn substance bu ñu manul lakk, te boobu substance mooy “peppu sell bi”. Kirist nekk na ci seen biir, mooy yaakaaru ndamalu ndam. Esayi moom itam, mooy “peppu sell bi”, te moom itam mooy “fukk” bi mu waxee. Ñoom ñaar, “peppu sell bi” ak “fukk” bi, dellu nañu ginnaaw xaalis Laodise ci xaalis Filadelfi jaarale ko ci Peeñug Yeesu Kirist ci ay kër-yàllaam.
Peeñu ndamu Yàlla mi tax Esayi yuux ne mu yàqu na, ne mooy nit ku sellul te di bàkkaarkat buy soxla njéggal, am na ci kër gu sell gi ci asamaan bi saa su garab yi di sànni seen xob. Kàddu gi ne “sànni” tekki na “génne”, walla “dagg” garab. Fi lañuy tegtal sànniwaayu Laodise. “Fukkéel bi” walla desit bi dina jaar ci “safara” gu sellal gi ndaw Yonnenta Kóllëre gi indil, ba noonu seen jëf yu nit di def lakk ci noonu ci anam wu xel mu sell, ba des rekk “li war” li dul lakk, te mooy “Pepp bu Sell bi”. Ñi bañ a dégg dees na leen sànni mel ni xob yu dee te wow, walla ñu tufli leen génne ci gémmiñu Boroom bi.
Yeesu mooy pepp bu Sell bi, te pepp am na DNA bu mat ngir jur mboolem garab gi. Kàddu Yàlla mooy pepp, te moo tax wax ji njëkk ci mbir benn ci Kàddu Yàlla am na lépp lu war ngir yóbbu mbir moomu ba ci matug ndeyjooram ci góor-góorlu, bu ñu ko deggee te xam ko ndegam mu baax.
Kapituur juróom bu Esayi miy wax ci nit ñu dul “dégg” ci jamono ji nga WAR a dégg ngir ñu barkeel la ak xebaaru Palanteeru Yeesu Kirist. Nit ñi Yeesu waxoon ci seen mbir, ñoom dañoo doon nit ñi Yàlla tànn, dañoo doon jigéenam, dañoo doon nit ñi bokk ci kóllëream, ñoom dañoo doon Israayil gu yàgg ga.
Israël gu jëkk baa Israël bu njëkk moo mel ni misaalal Israël bu tey bi walla Israël bu mujj bi. Askanu Yàlla ci mujjug àddina si mooy Adventist yi yu fanweeru ñaari bés; ñoom ay nitam yu tànn, jabaram, askanam yu kóllëre—Israël bu tey bi. Seede bi nekk ci taariixu Esayi, bu booloo ak taariixu Kirist, jox na ñaari seede yu dëggal ne ci mujjug àddina si, Adventism bu fanweeru ñaari bés dina nekk ci ab “taxawaay” bu réer te du manees a musal, ni ko bataaxalu Laodisee di ko firndeel.
Ñoomuñu leen a musal ci dëgg-dëgg, waaye dafa mel ni ñoomuñu leen a musal rekk ci seen xaalis Laodise, ni ko Isaya nekkoon laata ay jaar-jaaram, te ni Yawut yi nekkoon ci jamono Kristu.
Benn mbir yi war a Laodiséen dégg mooy léebu ji Sower bi. War na “dégg” ci léebu jooju ne Kàddug Yàlla mooy “pepp”, pepp bu sell. Bu loolu “déggéeku”, kon dafa am njëlbéen bu ñuy tabax buy tàmbalee ubbi yéene bu nëbbu ci Kàddug Peeñ mi, ndaxte yéene jooju ñu ngi ko ëmb ci xam-xam bu xóot bi ne Yeesu mooy Alfa ak Omega, Ki Njëkk ak Ki Mujj, Njàlbéen ak Jeexital. Ngir xamante diggante mujj ak njàlbéen, boolees na ko ak xam ne Yeesu mooy Kàddu gi, te moom itam mooy Pepp bi.
Ca ndoorte la, Kàddu ga nekkoon na, te Kàddu ga nekkoon na ak Yàlla, te Kàddu ga mooy Yàlla. Moom mi nekkoon na ca ndoorte la ak Yàlla. Lépp lu am solo bindu na ko ci moom; te dara ju ñu bindul bindu woonul ci lu dul moom. Ci moom la dund nekk; te dund ga mooy leeru nit ñi. Te leer gi di fenk ci lëndëm; te lëndëm gi xamul ko. John 1:1–5.
Léegi nag yaakaar yi ci Ibraaima ak ci askanam. Waxul ne: “ak ci ay askan,” mel ni yu bari la; waaye “ak ci sa askan,” mel ni kenn rekk la, te kooku mooy Kirist. Galasi 3:16.
Ngir xam njokkoo bi nekk ak mujj ak tambali, dafa war a am xam-xam ci “sàrtu jëfandikukat bu njëkk.” Sàrtu jëfandikukat bu njëkk mooy wone ne, tambali ab mbir mooy tegtalu bi gën a am solo, ndaxte mooy ëmb lépp lu nekk ci nettali bi yépp; ndax Kàddu Yàlla, doom ji la, ab pepp la. Tegtalu bu mujj bi mooy ñaareel bi ci solo, ci ni foofa lañuy boolee mboolem cëram yi nekk ci nettali bi, ba benn xaaj du des ku ñu bañ a jeexal. Waaye tegtalu yi nekk ci diggante ci mbir am solo, ndax ñoom ñooy yokk doole ak leer gi ci nettali bi; te ci noonu, diggante bi sax dafa waroon ni tambali bi walla mujj bi.
Am na ci lu gën a wax ci mbir mii, waaye bu nu dellu ci xët bi nekk ci Macë 13, mën na nu seet ne Yeesu ràññee na ñaari xeet yu nit ñi di, ñiy dégg walla ñiy bañ a dégg. Mu ràññee lu ëpp benn yoon ngir bañ a dégg, waaye gannaaw loolu mu yégle barkeel ci kaw ñiy dégg.
Waaye barkeel na ci seen bët, ndaxte dañuy gis; ak ci seen noppi, ndaxte dañuy dégg. Ndaxte dëgg-dëgg maa ngi leen koy wax, ne ñu bare ci yonent yi ak góor yu jub yi bëggoon a gis yi ngeen di gis, waaye gisewuñu ko; te dégg yi ngeen di dégg, waaye dégguñu ko. Dégluleen nag léebuk ji beykat bi. Macë 13:16–18.
Ci yoon ci waxu yonent bi, “benn barke” bii mooy nag benn barke bi sax ci Révélation 1:3:
Ku barkeel mooy ki jàng, ak ñi dégg waxi kàddug waxi yonent bii, te sàmm yi ci bindu; ndaxte jamono ji jege na.
Li Yeesu wax ji ci Macë 13 te jokkale ko ak bindi Ellen White yi, dëggal na ne am na ay mbir yu ñu gis te dégg ci mujjug àddina, yu metti lool ba ne nit ñu jub ak yonent yu bare bëgg woon dund ci jamono jooju, bi bataaxal artu bu mujj bi waroon a ubbeeku, te su ko defee nit ñi dinañu “gis” te “dégg” leen.
Ñu waxoon Yowaana mu tëj li “Juróom-ñaari Dënnu Asamaan yi” waxoon ci saar fukki at ak benn, te ci saar ñaar-fukk ak ñaar am na yégle bu ne: “Bul tëj kàdduy waxu ci kaw téere bii: ndaxte waxtu wi jege na.” Aaya bi ci topp day mel ni moo xamale jeexital ngëneelu nit ñi. Tuuti laata ngëneel gi tëj, am na yégle bu ne ñu ubbil “Juróom-ñaari Dënnu Asamaan yi”, te loolu mooy benn doxalin rekk ci téereb Peeñ gi bu ñu tëjoon ci waxtu woowa. Ci mbirum “Juróom-ñaari Dënnu Asamaan yi” dees nu xamal ne ñoom dañuy tegtal tàmbali ak jeexital Adventism.
“Leer gu bees bi Yowaana te feeñ ci juróom-ñaari dënn yu mag yi, mooy won bu leer xew-xew yi war a am ci suufu yégleb malaaka bu njëkk ak bu ñaareel bi....”
«Gannaaw ba juróom-ñaari dënnu yi waxee seen baat, ndigël gi dikk ci Yowaan ni mu dikkoon ci Daniyel ci mbirum téere bu ndaw ba: “Tàjjal yëf yi juróom-ñaari dënnu yi wax.” Loolu jëm na ci mbir yu ëllëg yu dees a feeñal ci seen toftale.» The Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 7, 971.
Juróom-ñaar ñi dafa tegtal xew-xew yi amoon ca njàlbéenu Adventisme bi ci jaar-jaaru yëgleb malaaka bu njëkk ak bu ñaareel bi, dale ko ci atum 1798 ba 22 Oktoobar 1844, te ci benn mbind mi ñu fa waxoon ca kaw, ñu xamal nu ne Juróom-ñaar ñi “dañuy jëm ci xew-xew yu ëllëg yi dees na leen feeñal ci seen toftale.” Jaar-jaaru njàlbéenu Adventisme bi dafay leeral noonu mujjug Adventisme bi, ndaxte Yeesu Kirist, mi di Alfa ak Omega, moo teg ay màndargaam ci jaar-jaaru Adventisme gépp, ndaxte mooy jaar-jaar bu sell ni mel ni jaar-jaaru Israaël gu yàgg ga.
Ci njàngale Yeesu ci Matyeu fukk ak ñett, yëf yooyu moo nekk li yonent yi bëggoon a gis, te li taalibe yi amee barke ndax xam nañu ko. Taalibe yooyu dañuy teewal nit ñi Yàlla ci mujjug àddina, ñi am barke ndax li ñuy gis ak li ñuy dégg. Li ñuy gis ak li ñuy dégg mooy ndawsi Kàddug Palug Yeesu Kirist, te loolu itam dañu koy teewal ci yégleb Juróom-ñaar ñi buuru, yi di teewal benn ci taarixu Millerite ak itam taarixu téeméeri ak ñeent-fukk ak ñeent.
«Bépp yéene yi ñu joxe woon diggante 1840–1844 war naa ñu leen wone ak doole léegi, ndaxte am na ñu bare ñi réer seen yoon. Yéene yi war nañu dem ci mboolem kër-yàlla yi.
“Kirist wax na: ‘Yeen ay bët am na barke, ndaxte dañuy gis; te seen ay noppit am nañu barke, ndaxte dañuy dégg. Ndaxte ci dëgg maa ngi leen koy wax ne, ñu bare ci yonent yi ak nit ñu jub ñi bëgg woon gis yi ngeen gis, waaye gisewuñu ko; te dégg yi ngeen dégg, waaye dégguñu ko’ [Matthew 13:16, 17]. Barkeel na ay bët yi gisoon li ñu gisoon ci atum 1843 ak 1844.”
“Joxeb bi mayees na. Te waratul waxtu ci delloo joxeb bi, ndaxte màndargay jamono yi dañuy mat; liggéeyu mujj gi war na a am. Liggéey bu mag dina am ci ab waxtu bu gàtt. Benn joxeb dina jàll ci lu yàggul ci ndigal Yàlla, te dina màgg ba nekk yuuxu bu xumb. Noonu Danyeel dina taxaw ci wàllam, ngir joxe seedeem.” Manuscript Releases, volume 21, 437.
Ellen White waxx naa ne, jaar-jaaru bi Kirist taxawal ni mooy jaar-jaaru ga nit ñu jub ña bëggoon gis, mooy jaar-jaaru Millerites yi dalee 1840 ba 1844; te mu teg ca ne, “benn ‘bataaxal’ dinañu ko jox léegi ci ndigal Yàlla, te dina màgg ba nekk xaacu bu réy.” “Xaacu bu réy” bii dafa tegtal artu mujjug malaaka bu ñetteel bi; te bu bataaxal boobu joxee, dina delloo jaar-jaaru tàmbali ga Adventism. Bataaxalu artu mujj boobu mooy “bataaxal yi” yu “war a dem ca mboolem kerk yi,” te “bépp bataaxal biñ joxe woon 1840–1844, war nañu ko fàttali ak doole léegi.”
Alfa ak Omega dafa misaal ne mujj njàlbéen bi ak tambalee bi. Ellen White wax na ne “bataaxali yi war nañu dem ci mbootaay yépp yi,” te Yeesu wax na Yowaana ne “Man maa di Alfa ak Omega, ki jëkk ak ki mujj: te, li nga gis, bind ko ci téere, yonnee ko ci juróom-ñaari mbootaay yi nekk ci Asi; ca Efesus, ak ca Smirna, ak ca Pergamos, ak ca Tiatira, ak ca Sardis, ak ca Filadelfi, ak ca Laodike.”
Bataaxali yi 1840 ba 1844 bokk na ci li war a yónnee ci mboolooy gëmkat yi.