Imbali efihlakeleyo kaDaniyeli ishumi elinanye ivesi yamashumi amane iyahambelana nembali emelwe kwiivesi zeshumi ukuya kwezilishumi elinesithandathu zesahluko esinye. Kwiivesi zeshumi ukuya kwezilishumi elinesithandathu umgca werhamncwa lasemhlabeni laseSityhilelweni ishumi elinesithathu, uphondo lwalo lwaseMerika olungumRiphabhlikhi owexukileyo, umelwe nguDonald Trump; umgca wophondo lwaseMerika olungumProtestanti oluwexukileyo umelwe ngamaMaccabee; umgca werhamncwa laselwandle lobupopu umelwe “ngabaphangi babantu bakho” yaye umgca wenamba umelwe ngookumkani abohlukeneyo basemzantsi noPhillip waseMakedoni. Umgca wamawaka alikhulu anamashumi amane anesine umelwe nguPetros.
Phakathi
Kule mbali iyimfihlelo, ugxininiso lubekwa ngokuphindaphindiweyo embindini. Iminyaka engama-250 eyaqala ngo-457 BC yaphela ngo-207 BC embindini weemfazwe zaseRaphia nasePanium, ezaziyimfazwe ezimbini zokugqibela ezimele abanye kwezezi ndinyana zeshumi elinanye ukuya kweleshumi elinesihlanu. Iminyaka engama-250 yerhamncwa lasemhlabeni eyaqala ngo-1776 iphela ngo-2026, unyaka “wonyulo lwaphakathi kwexesha” kwibala lezopolitiko lerhamncwa lasemhlabeni. UPetros useKesareya Filipi (Panium), embindini wamaxesha amathathu apho uKristu wathabatha ngokukhethekileyo abafundi abathathu kuphela.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
“Ingelosi elizibandakanya ekubhengezeni isigidimi sengelosi yesithathu limiselwe ukukhanyisa umhlaba wonke ngobuqaqawuli balo. Apha kuprofetwe umsebenzi wobubanzi behlabathi lonke nowamandla angazange aqhelekile. Intshukumo yeAdvent ka-1840–44 yaba kukubonakaliswa okuzukileyo kwamandla kaThixo; isigidimi sengelosi yokuqala sasiwa kuso sonke isikhululo sobuvangeli ehlabathini, yaye kwamanye amazwe kwabakho umdla wenkolo omkhulu kunayo yonke eyakha yabonwa nakuliphi na ilizwe ukususela kuHlaziyo lwenkulungwane yeshumi elinesithandathu; kodwa ezi ziya kugqithwa yintshukumo enamandla phantsi kwesilumkiso sokugqibela sengelosi yesithathu.” The Great Controversy, 611.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Xa inxeba elibulalayo lobupopu liphiliswa kumthetho weCawa, kuqalisa ukubonakaliswa kwesibini kwamaXesha Obumnyama. Intlungu yokuqala neyesithathu ziyafana, kuba uKristu usoloko ebonisa isiphelo ngesiqalo; ngoko inkwenkwezi ewayo kaMohammed kwintlungu yokuqala, eyajika isitshixo esavula umhadi ongenasiphelo, yaza kamsinya emva ko-9/11 ubungakholelwa kuThixo bomhadi ongenasiphelo babulala amangqina amabini eSityhilelo seshumi elinanye. Kumthetho weCawa inxeba elibulalayo lobupopu liyaphiliswa, kwaye irhamncwa loBukhatolika lizalisekisa iqhina lesiprofeto lesibhozo (elimele uvuko) ngokuzalisekiswa kwalo. Ithi ke ngoko iqale ixesha lesibini lamaXesha Obumnyama, njengophawu lwendlela lwesithathu lukaBhileham, xa iesile lithetha lize lijike isitshixo ukuze liwuvule kwakhona umhadi ongenasiphelo. Emva ko-9/11, ubungakholelwa kuThixo, inamba, baphuma emhadini ukuze balwe nomongameli osisityebi kakhulu owashukumisa bonke ubukumkani baseGrisi. Kumthetho weCawa irhamncwa leSityhilelo seshumi elinesixhenxe liyenyuka liphuma emhadini ongenasiphelo, yaye ubumnyama buphinda busithe ilanga.
Kutheni iNashville? Umbuzo ongakasonjululwa? INashville iphawula ukuqala kwexesha elifutshane lokubhengezwa komyalezo wesikhalo sasezinzulwini zobusuku, yaye liqala ngohlaselo olutshabalalisayo olungalindelekanga oluvela kumaSilamsi, yaye liphela ngendlela efanayo. Umthetho weCawa ngeCawa ekupheleni kwelo xesha umele ukunyanzeliswa kophawu lwerhamncwa eUnited States, kunye nokuqalisa kwentshabalalo yezixeko. “Intshabalalo” luphawu lwesiprofeto lwamaSilamsi.
Intshabalalo
“Ngobusuku obungaphambi kobugqibela umbono owawuchukumisa kakhulu wadlula phambi kwam. Ndabona ibhola enkulu kakhulu yomlilo isiwa phakathi kwezinye iindlu ezinkulu ezintle, yaza yabangela ukutshatyalaliswa kwazo ngoko nangoko. Ndeva abanye besithi, ‘Sasisazi ukuba izigwebo zikaThixo zaziyeza phezu komhlaba, kodwa sasingazi ukuba ziya kuza ngokukhawuleza kangaka.’ Abanye bathi, ‘Nanisazi! Ngoko kutheni ningazange nisixelele? Thina sasingazi.’ Macala onke ndeva kuthethwa amazwi anjalo.” Ileta 217, 1904.
Ithoba Elinanye}
ISityhilelo “Nine Eleven” ichaza isimilo sobukumkani bamaSilamsi njengokufa nentshabalalo, kuba igama esiprofetweni limela isimilo.
Kwaye zazinokumkani phezu kwazo, onguyingelosi yomngxuma ongenasiphelo, ogama lakhe ngolwimi lwesiHebhere linguAbhadon, kodwa ngolwimi lwesiGrike unegama elinguApoliyon. ISityhilelo 9/11.
UAbhaddon uthetha “intshabalalo, okanye indawo yentshabalalo,” yaye uApollyon uthetha “umtshabalalisi.”
“Izithunywa zezulu zibambe imimoya yomine, emelwe lihashe elinomsindo elifuna ukuzikhulula lize ligaleleke phezu kobuso bomhlaba wonke, lithwele intshabalalo nokufa endleleni yalo.
“Ngaba siya kulala kanye emngceleni wehlabathi elingunaphakade? Ngaba siya kuba buthuntu, sibande, yaye sifile? Owu, akwaba besinokuba noMoya nomphefumlo kaThixo emabandleni ethu uphefumlelwe ebantwini baKhe, ukuze beme ngeenyawo zabo baze baphile. Kufuneka sibone ukuba indlela imxinwa, nesango limxinwa. Kodwa njengoko sidlula ngesango elimxinwa, ububanzi balo abunamda.” Manuscript Releases, volume 20, 217.
Indlela yeSilamsi yesishwangusha sesithathu yindlela kaBhileham ne-esile. Indlela yehashe elinomsindo leSilamsi, oko kukuthi imimoya emine yengxabano kaYohane, umoya onamandla kaIsaya, kunye “nomoya” okanye “umphefumlo” kaHezekile ovela kwimimoya emine, ithabatha indlela esuka ku-9/11 ekhokelela esangweni “esixineneyo” nesi “the tye.” Eso sango sixineneyo sisiphawuli-sesithathu sendlela kaBhileham ne-esile.
Yaza yahamba phambili ingelosi kaYehova, yema endaweni emxinwa, apho kwakungekho ndlela yakujika ngasekunene nokuba kungasekhohlo. Ke kaloku, xa i-esile liyayibona ingelosi kaYehova, lawela phantsi phantsi koBhileham; yaza ingqumbo kaBhileham yavutha, wayibetha i-esile ngentonga. UYehova wawuvula umlomo we-esile, lathi kuBhileham, Ndikwenze ntoni na, ukuba undibethile ezi zihlandlo zintathu? Numeri 22:26–28.
Indlela yeshwangusha yesithathu yentshabalalo yamaSilamsi yaqala nge-9/11 xa iSityhilelo 18:1–3 sazalisekiswa.
“Ke kuve ngoku ililizwi endakha ndalivakalisa lokuba iNew York iza kukhukuliswa yitsunami? Oku andizange ndakutsho. Ndathi, njengoko ndandijonga izakhiwo ezikhulu zinyuka apho, umgangatho phezu komgangatho, ‘Ziya kwenzeka iziganeko ezoyikekayo xa iNkosi ithe yasuka ukuze inyikimise umhlaba ngokoyikekayo! Ngoko ke amazwi eSityhilelo 18:1–3 aya kuzaliseka.’ Isahluko sonke seshumi elinesibhozo seSityhilelo sisilumkiso ngoko kuza kufikela ihlabathi. Kodwa andinako ukukhanya okuthe ngqo ngokuphathelele oko kuza kufikela iNew York, ngaphandle kokuba ndiyazi ukuba ngenye imini izakhiwo ezikhulu zalapho ziya kuwiswa phantsi kukujika nokubhukuqwa kwamandla kaThixo. Ngokokukhanya endikunikiweyo, ndiyazi ukuba intshabalalo isemhlabeni. Ilizwi elinye elivela eNkosini, ukubamba kube kanye kwamandla ayo amakhulu, yaye ezi zakhiwo zinkulu ziya kuwa. Kuya kwenzeka iziganeko ezoyikeka kwazo singenako nokuzicingela.” Review and Herald, Julayi 5, 1906.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Abantu bam batshatyalalisiwe ngenxa yokuswela ulwazi; ngenxa yokuba ulahlile ulwazi, nam ndiya kukulahla, ukuze ungabi ngumbingeleli kum; ngenxa yokuba uwulibele umthetho kaThixo wakho, nam ndiya kubalibala nabantwana bakho. Hosea 4:6.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Umba wokuthobela ekupheleni awunakulinganiselwa kumyezo omnye kuphela ukuba “zonke iintlanga ziya kubandakanyeka,” njengoko esitsho uSister White. Umba weSabatha neCawa kukuphindwa kovavanyo lokuqala luka-Adam noEva emyezweni, oluphindwa ehlabathini lonke ekupheleni. Olo vavanyo luqala kumthetho weCawa eUnited States, okukwasesiphelweni sexesha sokubhengezwa kwesikhalo saphakathi kobusuku.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Siya kuqhubekeka nezi zinto kwinqaku elilandelayo.
Umbhalo-ngqangi 188, 1905
“Xa ndandiseNashville, ndandithetha ebantwini, yaye ngexesha lobusuku kwabakho ibhola enkulu yomlilo eyehla kanye ivela ezulwini yaza yema eNashville. Kwakuphuma amadangatye kuloo bhola njengotolo; izindlu zazitshiswa zigqitywe; izindlu zazigungqa zize ziwe. Abanye babantu bakuthi babemi apho. ‘Kunjengokuba besilindele kanye,’ batsho, ‘besikulindele oku.’ Abanye babesonge izandla zabo besentlungwini enkulu, bekhala kuThixo becela inceba. ‘Benisazi,’ batsho, ‘benisazi ukuba oku kuyeza, kodwa anizange nithethe nelizwi ukusilumkisa!’ Babebonakala ngathi bangaphantse babakrazule babe ziingceba, becinga ukuba abazange baxelelwe nto okanye banikwe nasiphi na isilumkiso konke konke.” Manuscript 188, 1905.