Nkhani ya m'mbuyomu inatha ndi ndime imeneyi, “Ukwati wa pangano wa 313 ukuimira ukwati womaliza wa pangano wa mphamvu ya upapa ndi United States—mfumu yayikulu kwambiri mwa mafumu khumi a Chivumbulutso 17; mphamvu ya nyanga ziwiri imene imayimiridwa ndi mphamvu ya nyanga ziwiri ya France. Mbiri imene inayamba ndi Clovis mu 496 ndipo potsiriza inatsogolera ku lamulo la Justinian mu 533 ndi kukhazikitsidwa pa mpando kwa upapa mu 538, ikuimira mbiri ya 1989 kufikira ku lamulo la Lamlungu.”

Ronald Reagan akafanofananidzirwa naClovis muna 496, uye Donald Trump anofanofananidzirwa naJustinian muna 533. Chirevo chaJustinian chakabuda makore mashanu upapa husati hwakwira pachigaro choushe muna 538, uye Murau weMilan wakabuda makore masere mutemo wokutanga weSvondo wegore ra321 usati wadzikwa. Zvose zviri zviviri, chirevo nomurau, zvinowirirana sechiratidzo chenzira chinotangira mutemo weSvondo.

ரீகன்

Musi wa20 Gunyana 1870, mauto eItaly akatora Roma. Nyika dzaPapa dzakaguma kuvapo senyika ine nharaunda yainotonga, uye Papa Pius IX akava “musungwa muVatican.” Sezvo pakanga pasisina nharaunda yaPapa yaicherechedzwa senyika inozvitonga, United States (kufanana nedzimwe nyika zhinji) yakanga isisina hukama hwepamutemo hwezvekudyidzana naPapa semutongi wezvenyika. Muna Gumiguru 1951, Mutungamiri Harry S. Truman akadoma Jenerali Mark W. Clark kuti agadzwe seMumiriri weUnited States kuVatican. Kupikisa kwakasimba kwakakurumidza kumuka kubva kumachechi nemasangano mazhinji echiPurotesitendi, ayo aiti kugadzwa uku kwaityora musimboti wokuparadzanisa chechi nehurumende. Muna Ndira 1952, Jenerali Clark akabvisa zita rake.

Musi wa10 Ndira 1984, Mutungamiri Ronald Reagan naPapa John Paul II vakabvumirana zviri pamutemo kutanga hukama hwakazara hwezvekudyidzana kwenyika pakati peUnited States neChigaro Chitsvene. Musi wa9 Kubvumbi 1984, William A. Wilson (uyo akanga achitoshanda semumiriri waReagan pachake) akapa magwaro ake ekugadzwa, akava mumiriri mukuru weUnited States wokutanga kuChigaro Chitsvene.

Mukati memakore makumi matatu namatatu kubva muna 1951 kusvika muna 1984, kupikisa kwechiPurotesitendi kuKaturike kwakaparara. “Maoko” akamira achimiririra upapa muna 496 pamwe naClovis anofananidzira Reagan muna 1984 achienderera mberi kusvika muna 1989. Clovis akamiririra kubviswa kwechitendero (chihedheni) chaidzivisa upapa kuti husimukezve huwane simba, uye pakasvika 1984 kupikisa kwechiPurotesitendi kukusimuka kweupapa kwakanga kwabviswa. “Zuva nezuva” (chihedheni) kwakanga kwabviswa, uye Pauro anotsanangura kubviswa ikoko kwekupikisa kwechihedheni kuupapa se “kutsauka.”

Chechi yokufananidzira yaibvuma zvinopesana nemisimboti yayo, yaimiririrwa naConstantine Mukuru nenhoroondo yokubvira muna 313 kusvika muna 538, yaimiririra nguva apo chechi yakabvuma zvinopesana nemisimboti yayo ikatsauka pakutenda. Chitendero chaimiririrwa ne‘508’, icho chaimbodzora kupararira kwesimba rehutongi hwapapa, chaifananidzira kutsauka pakutenda kwevaPurotesitendi muUnited States. Reagan aimiririrwa naClovis. Muna 496 Clovis akapa “simba” rake kuhutongi hwapapa, nokudaro achifananidzira “mubatanidzwa usina utsvene” wakaumbwa mumakore okutonga kwaReagan. Clovis aimiririrawo kubviswa kwe“chezuva nezuva” muna 508. Gore ra508 raifananidzira gore ra1984.

“Kupindirana pakati pechihedheni nechiKristu uku kwakaguma nokukudziridzwa kwe‘munhu wechivi’ akaporofitwa muuporofita semunhu anopikisa uye anozvikwidziridza pamusoro paMwari. Uyo hurongwa hukuru hwechitendero chenhema ibasa guru resimba raSatani—chiratidzo chikuru chemiedzo yake chokuzvigadza pachigaro choushe kuti atonge nyika maererano nokuda kwake.” The Great Controversy, 50.

Raega ni rini ngeri nja Soviet Union kĩa “ũthamaki mũũru” ndũrĩrĩrĩ-inĩ yake ya mwaka wa 1983, na akamenya ukomunisti ũrĩa wa kĩa-Atheisti ta kĩndũ kĩnene gũkĩra kĩa maadili na kĩa roho. We hamwe na John Paul II magĩkora ũrata wa hakuhĩ wa kĩ-ũndũ mũno na wa kĩsiasa mũno kũrwana na ukomunisti wa Soviet. Andũ acio eerĩ maonaga ngũrano iyo na mĩhĩrĩga ya maadili, o na handũ ha wendo wa Ngai mũno; Reagan nĩaarĩragia na ũhitho ũhoro wa “Mũrango wa Kĩ-Ngai” wa kũgũithia ukomunisti. Reagan aarĩ na mwĩhoko kũhusu kũoneka kwa Fatima (gũkenia kũrĩa kwari atĩ “Russia nĩigaciarĩria mahĩtia mayo”), na atongoria acio eerĩ magĩcokerania ũhoro wa kũigua hamwe atĩ Ngai nĩamahonokirie muoyo wao (o eerĩ nĩonire majaribio ma kwaria na mbembe mwaka wa 1981) nĩ ũndũ wa mwĩhoko ũrĩa warĩ ũhungu na kũhootia ukomunisti.

Vadzidzi vaKristu

Reagan akarererwa musangano reDisciples of Christ, iro vatangi varo vaidzidzisa zvakananga kuti papa weChechi yeKaturike ndiye antikristu. Alexander Campbell, aiva akatanhamara kupfuura vamwe vatungamiriri vose vokutanga vechechi yeDisciples of Christ, akataura kakawanda kuti hupapa ndihwo antikristu. Mumagakava nomuzvinyorwa zvake, aiita nharo achiti runyanga ruduku rwomuna Dhanieri 7, chikara chomuna Zvakazarurwa 13, uye munhu wechivi womuna 2 VaTesaronika 2 zvose zvainongedzera kuvanapapa veRoma. Akashandisa dudziro idzi mumagakava epachena (kusanganisira aakaita naBhishopi weKaturike John B. Purcell muna 1837). Barton W. Stone akati utongi hwaPapa ndihwo antikristu chaiye uye “munhu wechivi.” Walter Scott (mumwe muparidzi weevhangeri womumazuva okutanga esangano iri) akanyora kuti munhu wechivi, Papa weRoma, aizomuka muchechi yechiKristu ozvikwidziridza pamusoro paMwari.

Amai vaReagan, Nelle, vaiva nhengo yakazvipira pakunamata yesangano rechechi reDisciples of Christ, uye ndivo vainyanya kuva nepesvedzero pakutenda kwake achiri mwana. Reagan akabhabhatidzwa muchechi yeDisciples of Christ muDixon, Illinois, aine makore 11, uye aishingaira imomo paaiva mumakore okuyaruka (kusanganisira kudzidzisa kuchikoro cheSvondo). Akadzidza paEureka College, iyo yakanga yakabatana nesangano reDisciples of Christ.

“Vaya vanovhiringidzika mukunzwisisa kwavo kweshoko, vasingakwanisi kuona zvinorehwa naantikristu, zvirokwazvo vachazviisa kudivi raantikristu. Zvino hapasisina nguva yokuti isu tifananidzane nenyika.” Kress Collection, 105.

Reagan akanga afanofananidzirwa naClovis uyewo nokubvumirana kwakaitwa naConstantine Mukuru. Reagan aivawo wokutanga pavatungamiriri venyika vasere vokupedzisira kubvira panguva yokupedzisira muna 1989. Sewokutanga pavatungamiriri venyika vasere vokupedzisira, anofanofananidzira Donald Trump, uyo, saReagan, akavhiringidzika zvikuru pamusoro pezvinangwa chaizvo zvehupapa uye kuti hupapa chii chaizvo.

वहमत चल्न सक्छन् र, यदि तिनीहरू एकमत नभएका भए? आमोस ३:३।

Muchato wechibvumirano wechitanhatu uye wokupedzisira unotaurwa muna Danieri chitsauko chegumi nechimwe unoitika munhoroondo inotanga panguva yokupedzisira muna 1989 uye inoguma munhoroondo yaDonald Trump.

“Mumafambiro ari kuitika iye zvino muUnited States ekuti masangano nemiitiro zvechechi zvitsigirwe nehurumende, maPurotesitendi ari kutevera tsoka dzemaPapisiti. Uyezve, vari kuvhurira Upapa musuwo wokuti huzowanazve muAmerica yechiPurotesitendi ukuru hwesimba hwaakarasikirwa nahwo muNyika Yekare.” The Great Controversy, 573.

Chibvumirano chewanano chegore ra313 neChirevo cheMilan zvinoenderana nenhoroondo yegore ra533, uye chirevo chaJustinian chegore ra533 chichaiswazve mukushanda nehurumende inozviti ndeyechiKristu, isingachanzwisisi kuti kudoma simba rehupapa sesangano rechiKristu kunova kubatanidza mashoko anopesana kana zvichitorwa nenzira yakanakisisa, uye kunyengedzeka kunouraya kana zvichitorwa nenzira yakaipisisa.

Hurumende neChechi

Muna 457 BC, mutemo wechitatu waAtashasta wakadzorera kuzvitonga kwenyika, zvose pachiremera chezvematongerwo enyika nepachiremera chechitendero.

Na iwe, Ezra, kwa hekima ya Mungu wako iliyo mkononi mwako, weka maafisa na waamuzi, wapate kuwahukumu watu wote walio ng’ambo ya mto, yaani, wote waijuao sheria za Mungu wako; nawe wafundishe wale wasiozijua. Na mtu awaye yote ambaye hataitenda sheria ya Mungu wako, na sheria ya mfalme, hukumu na itekelezwe upesi juu yake, ikiwa ni ya kifo, au ya kufukuzwa, au ya kunyang’anywa mali, au ya kufungwa gerezani. Ezra 7:25, 26.

Chirevo chechitatu chakapa simba rokuita mitongo nokupa zvirango maererano nemitemo yaMwari neyamambo. Chirevo ichocho chakaratidza kutanga kweuprofita hwemakore zviuru zviviri nemazana matatu hwakaguma musi wa22 Gumiguru, 1844, apo Kristu akangoerekana auya kutemberi Yake. Chakaratidzawo kutanga kweuprofita hwemakore mazana maviri nemakumi mashanu hwakaguma muna 207 Kristu asati azvarwa, munhambo yenhoroondo yaiva pakati pehondo yepaRaphia muna 217 Kristu asati azvarwa neyepaPanium muna 200 Kristu asati azvarwa. Kudzorerwa kweuchangamire hwehurumende nehwechitendero muna 457 Kristu asati azvarwa kunoratidza arifa ine mativi maviri, ine kuzadzikiswa kuviri kweomega. Kuzadzikiswa kwose kuri kuviri kweomega kunomiririra mukova wakavharwa: kumwe kuri kworunyanga rwechiPurotesitendi uye kumwe kuri kworunyanga rwechiRipabhuriki.

Chiyambo chakutanga chemakore zviuru zviviri namazana matatu chaimiririra mitemo yaMwari, uye chiporofita chemakore mazana maviri nemakumi mashanu chaimiririra mitemo yamambo. Zviporofita zviviri izvi zvinoratidza runyanga rwePurotesitendi nerunyanga rweRipabhlikanizimu pachikara chepanyika cheZvakazarurwa chitsauko 13. Runyanga rweRipabhlikanizimu rwechikara chepanyika rwakaiswa pakati pevhesi 11 kusvikira 16 yaDhanieri 11. Nguva yemakore gumi nemanomwe iri pakati peRaphia nePanium inopindiranwa norunyanga rumwe runobva muchiporofita chine mativi maviri chemutemo wechitatu wa457 BC. Chiporofita ichi chine mativi maviri chinoratidza kutongwa kwavanhu vesungano vokupedzisira uyewo kutongwa kworudzi umo vanhu ivavo vesungano vanowana midzi yavo.

Ndipo anati kwa Abramu, Dziwa ndithu kuti mbeu yako idzakhala mlendo m’dziko losakhala lawo, ndipo adzawatumikira; ndipo adzawazunza zaka mazana anayi; komanso mtundu umenewo umene adzawutumikira ndidzaweruza ine; ndipo pambuyo pake adzatuluka ndi chuma chambiri. Genesis 15:13, 14.

Mubhuku raEzekieri, musi wa22 Gumiguru 1844 unofananidzirwa nomusi wa22 Gumiguru 573 Kristu asati azvarwa. Mumwe wemisi iyi unoratidza kutanga kwekutonga kwekuongorora, uye mumwe wacho unoratidza kuridzwa kwehwamanda yeJubheri pakutanga pamwe chete nepakupedzwa kwebasa rokutonga. Misi iyi miviri inowirirana, uye yose iri miviri inoratidza musuo wakavharwa. Gore ra1844 rinomiririra kuvharwa kwomusuo wenzvimbo tsvene, Kristu paakapinda muNzvimbo Tsvene-tsvene. Gore ra573 Kristu asati azvarwa rinoratidza kupera kwenguva yokuedzwa kwevanhu, apo varanda vechivi vakadzikinurwa vanopiwa rusununguko rwavo nenyika itsva yokuti vagare mairi.

Uye kana asina kudzikinurwa mumakore iwayo, ipapo achabuda mugore rejubheri, iye navana vake pamwe chete naye. Nokuti vana vaIsraeri varanda vangu; ndivo varanda vangu vandakabudisa munyika yeIjipiti; ndini Jehovha Mwari wenyu. Revhitiko 25:54, 55.

Misi yose iri miviri ya22 Gumiguru inomiririra musuo wakapfigwa womutemo weSvondo wava pedyo kuuya. Nguva yenyasha yakapiwa chiAdventist yakatanga muna 1844 uye inoguma pakuuya kwomutemo weSvondo wava pedyo kuuya, uye nguva yenyasha yakapiwa United States inogumawo pakuuya kwomutemo weSvondo wava pedyo kuuya. Magumo acho ose ari maviri anoenderana nezvapupu zviviri zvomusi wa22 Gumiguru, zvinoti makore 2,300 nemakore mazana maviri nemakumi mashanu.

Nguva yemakore mazana maviri nemakumi mashanu inoguma panguva iri pakati peRaphia nePanium munhoroondo inokamura nguva iri pakati pehondo mbiri idzi kuva nhamba mbiri dzokufananidzira, idzo pamwe chete dzine chirevo chadzo chakasiyana. Ndiko kuti, makore gumi pashure peRaphia, zita rinoreva nyika yepamuganhu, uye makore manomwe Panium isati yaitika, iyo yaiva hondo yakarwiwa pabani ikaguma nokukomba. Nhamba gumi nenhamba nomwe, sechiratidzo, dzinoratidza simba reshato pahwaro hwezvapupu zvinoverengeka. Gore ra207 Kristu asati aberekwa rinoisa Trump, chiratidzo chechikara chepanyika, pakati pendima yegumi neimwe neyegumi neshanu dzechitsauko chegumi neimwe chaDhanieri, achigadzirira, maererano nouporofita, kutaura seshato, sezvinomiririrwa nokubatanidzwa kwenhamba gumi nenhamba nomwe.

Nhamba yegumi nenomwe inewo chirevo chokufananidzira, uye inotambanudza nhoroondo inobva kuRaphia kusvika kuPanium kuti isvike kunguva yakatevera Panium uyewo kunguva yakatangira Raphia. Ptolemy IV Philopator akatonga samambo weIjipiti yaitongwa nedzinza raPtolemy kubva muna 221 Kristu asati azvarwa kusvika muna 204 Kristu asati azvarwa, uye akakunda Antiochus Magnus kuRaphia muna 217 Kristu asati azvarwa. Ptolemy akatanga kutonga hondo yeRaphia isati yaitika, uye akatonga kwemakore ‘gumi nenomwe’. Nhamba yegumi nenomwe inomiririra nguva munhoroondo inotanga hondo yeRaphia isati yaitika, ichipfuura hondo yePanium nokukombwa kweSidon kusvikira pakupera kwenguva yokuedzwa kwevanhu, sezvinomiririrwa negore ra330. Uprofita hwemakore mazana maviri nemakumi mashanu pamusoro penguva yekereke yeSmyrna hwakatanga mugore ra64 hukaguma paChirevo cheMilan uye pachibvumirano chewanano chegore ra313.

Constantine Mukuru anomiririra nhoroondo yechechi yePergamos, uye nhoroondo iyoyo yakatanga muna 313 ikaguma muna 538. Makore ‘gumi nemanomwe’ okutanga pashure pokuguma kwouprofita hwemakore mazana maviri nemakumi mashanu muna 313 ane zvicherechedzo zvitatu. Gore ra313 raiva reChirevo cheMilan; gore ra321 raiva romutemo weSvondo wokutanga, uye kupatsanurwa kwoumambo kunoratidzwa muna 330. Gore ra330 rinomiririra mutemo weSvondo wokupedzisira unoratidza kuguma kwenguva yenyasha kuvanhu. Naizvozvo nhamba yegumi nenomwe inotanga Raphia isati yaitika, uye inoguma nguva refu pashure pomushandirapamwe wehondo wePanium neSidon. Ndima yegumi nenhanhatu muna Dhanieri chitsauko chegumi nechimwe inomiririra mutemo weSvondo muUnited States.

Chiporofita cheSmyrna chinoratidza chiratidzo chokukombwa, chinova musimboti chaiwo weshoko renyevero raEzekieri. Mucherechedzo wepanzira unotangira mutemo weSvondo, sezvinomiririrwa nemifananidzo miviri yokuparadzwa kweJerusarema, ndiko kukombwa, asi ndiwo zvakare Chirevo cheMilan, chinotangisa kuumbwa kwomufananidzo wechikara.

Panguva yokukombwa pachava nomudungwe womuchato wechibvumirano. Mudungwe uyu unodzokorora pamwero wakasiyana chimiro chomudungwe womuchato wakatanga naReagan, sezvakafananidzirwa naClovis muna 496, asi mudungwe wokupedzisira unoenda kumuchato unotanga pakukombwa, uchienderana nechirevo chaJustinian chomuna 533, uye noMurayiro weMilan womuna 313. Zviratidzo zviviri izvi zvepanzira zvinotangira mutemo weSvondo. Gore ra313 rakatangira mutemo wokutanga weSvondo womuna 321, uye chirevo chomuna 533 chakatangira mutemo weSvondo wakadzikwa paDare rechitatu reOrleans muna 538. Rumwe rudzi rwomutemo ruchazadzisa zvimiro zvouprofita zvechirevo chaJustinian pamwe chete nezveMurayiro weMilan, ukuwo rumwe rudzi rwomuchato wechibvumirano wokufananidzira ruchigadzwa.

Kana chirevo ichocho chabudiswa, zvinenge zvanyanya kunonoka kugadzirira, nokuti mukova wenguva yenyasha unenge wavharirwa runyanga rwechiPurotesitendi, sezvawakavharwa zvechokwadi paPaseka yokutanga muIjipiti. Pashure paizvozvo, mutemo weSvondo, unova mucherechedzo unotevera panzira, haungoratidzi chete kuti mufananidzo wechikara unenge waumbwa zvizere, asiwo kuti chiratidzo chechikara chinenge chava kumanikidzirwa. Mutemo weSvondo unoratidza kuguma kwenguva yenyasha yerunyanga rwechiRepabhuriki, chikara chepanyika chomuna Zvakazarurwa chitsauko chegumi nenhatu, sezvazviri zvechokwadi kuti Farao nehondo yake vakafira muGungwa Dzvuku pashure pePaseka.

Nguva yemakore mazana maviri nemakumi mashanu inoguma mugore ra207 Kristu asati azvarwa inonongedzera kuna Donald Trump, anomiririrwa naAntiochus Magnus ari kugadzirira rwendo rwehondo rwuri kuuya, runotangira pabani rePanium ruchiguma nokukombwa kweSidon. Pashure peHondo yePanium, mukuru wemauto eumambo hwekwaPtolemy, Scopas weAetolia, akatizira kuguta reSidon aine varwi vanenge 10,000 vakanga vapona. Antiochus akamutevera uye ‘akakomba’ Sidon. Hurumende yeumambo hwekwaPtolemy yaiva muAlexandria yakatumira mauto okuyamura, asi haana kubudirira. Atarisana nokufa nenzara, Scopas akakanda mapfumo pasi ndokupa guta kumuvengi. Antiochus akabvumira Scopas kuti aende; Scopas akazodzokera kuIjipiti, kwaakazourayiwa achipomerwa mhosva dzokupandukira umambo uye kuba mari yaakanga akachengeteswa. Kukombwa kweSidon kwakapedzisa kutorwa kweCoele-Syria naAntiochus pashure pePanium.

Dzimai White vanozivisa bhuku raUriah Smith, *Daniel and the Revelation*, se“ruoko rwaMwari runobatsira.” Smith anotsanangura mushandirapamwe waAntiochus une nhanho mbiri mutsananguro yake pamavhesi gumi nemana negumi neshanu aDanieri chitsauko chegumi nerimwe.

“Panguva yokurairwa kwamambo muduku weIjipiti, Seneti yeRoma yakaisa basa iroro kuna M. Emilius Lepidus, uyo akagadza Aristomenes, mushumiri wekare uye ane ruzivo wedare iroro, kuti ave muchengeti wake. Chiito chake chokutanga chakanga chiri chokutora matanho okudzivirira kupambwa kwakanga kuchityisidzirwa nemadzimambo maviri akanga abatana, Firipi naAndiyokusi.

“Kupedzisira uku, akatuma Scopas, mukuru wehondo ane mukurumbira weAEtolia, panguva iyoyo ari pabasa pevaIjipita, kunyika yokwake kuti andounganidza mauto okuwedzera ehondo. Mushure mokunge aunganidza hondo, akapinda muPalestine neCoele-Syria (Antiochus achiri kubatikana muhondo naAttalus kuLesser Asia), akakunda Judhea yose, akaisa pasi pesimba reIjipita.”

“ඒ අනුව අප ඉදිරියේ ඇති මෙම වචනය ඉටුවීමට අවශ්‍ය තත්ත්වය සකස් විය. මක්නිසාද රෝමවරුන්ගේ නියෝගයට අනුව අත්තාලුස්ට එරෙහිව තම යුද්ධය නවතා දැමූ අන්තියෝකස්, පලස්තීනය සහ කොයිලේ-සිරියාව මිසරවරුන්ගේ අත්යෙන් නැවත අත්පත් කරගැනීම සඳහා ඉක්මන් පියවර ගත්තේය. ඔහුට එරෙහිවීමට ස්කෝපාස් යවන ලදී. යොර්දාන්ගේ උල්පත් අසලදී, සෙනා දෙක හමුවිය. [Panium] ස්කෝපාස් පරාජය කරනු ලැබ, සීදොන් දක්වා හඹාගෙන ගොස්, එහි දැඩි වටලෑමකට ලක් කෙරිණ. වටලෑම ඉවත් කිරීමට මිසරයේ දක්ෂතම සෙන්පතින් තිදෙනා, ඔවුන්ගේ හොඳම හමුදා සමඟ යවන ලද නමුත්, කිසිදු සාර්ථකත්වයක් නොලැබුණි. අවසානයේ ස්කෝපාස්, කෘශ වූද අල්ලාගත නොහැකිද වූ බඩගින්න නමැති භූතසමාන ප්‍රතිවාදියා තුළ, තමන්ට ජය ගත නොහැකි සතුරෙකු මුහුණ දී, ජීවිතය පමණක් ලැබෙන අගෞරවනීය කොන්දේසි මත අත්සන් කිරීමට බල කරනු ලැබීය; එවිට ඔහුත් ඔහුගේ දසදහසක මිනිසුන්ද, ඔවුන්ගේ ඇඳුම් හා අවි අහිමි කර, නග්නව පිටත්ව යාමට ඉඩ දෙන ලදී. මෙහිදී උතුරු රජු විසින් බලවත් ලෙස ආරක්ෂිත නගර අල්ලාගැනීම සිදුවිය; මක්නිසාද සීදොන්, එහි පිහිටීමෙන්ද එහි ආරක්ෂක සූදානම්වලින්ද, ඒ කාලයේ ඉතා බලවත් නගරවලින් එකක් වූ බැවිනි. මෙහිදී දකුණු රජුගේ අවි බලය තිරස් නොසිටීමද, එසේම දකුණු රජු තෝරාගත් ජනතාවගේ අසාර්ථකත්වයද පැහැදිලි විය; එනම්, ස්කෝපාස් සහ ඔහුගේ ඒටෝලියානු හමුදාය.” Daniel and the Revelation, 257, 258.

Nguva yemakore mazana maviri nemakumi mashanu inoguma mugore ra207 Kristu asati azvarwa inonongedzera kuna Donald Trump. Chiporofita chemakore mazana maviri nemakumi mashanu chinoguma mugore ra313 nemuchato wechibvumirano pakati pokumabvazuva nokumadokero, uye neChirevo cheMilan, chiri kuratidza kuumbwa kwemufananidzo wechikara muUnited States. Kereke yePergamos, yakatanga mugore ra313, inomiririra nhoroondo yokutsauka kwechiKristu kuburikidza nokubvumirana nechitendero chechihedheni, simba roupapa risati ragara pachigaro choumambo. Pergamos negore ra313 zvinofananidzira kubvumirana kunomiririrwa nokuumbwa kwemufananidzo wechikara muUnited States. Izvi zvinomiririra kubvumirana pakati pechiKristu neRoma youpapa, nokuti chitendero chechiKaturike hachisi chimwe chinhu kunze kwechihedheni chakavanzwa muchimiro chesangano rechiKristu. Chiporofita chemakore mazana maviri nemakumi mashanu chakatanga mugore ra1776 uye chinoguma gore rino chiri kutaurawo nezveUnited States. Naizvozvo, zviporofita zvose zviri zvitatu zvemakore mazana maviri nemakumi mashanu zvinotaura nezvechimwe chinhu chouporofita chine chokuita nechikara chepanyika chemuna Zvakazarurwa chitsauko chegumi nenhatu, uye zvose zviri zvitatu zvinoguma mukati memitsetse youporofita inomiririrwa nenhamba yegumi nenomwe.

Mutemo weSvondo ndipo apo United States inotaura seshato, uye kutaura kwenyika ndiko kuita kwezviremera zvayo zvemitemo nezvekutonga.

“‘Kutaura’ kwerudzi ndiko kuita kwezviremera zvarwo zvemutemo nezvekutonga.” The Great Controversy, 442.

Trump haana simba rokutonga mumatare kana rokudzika mitemo, saka mutemo weSvondo wava pedyo kuuya uchadzikwa neCongress. Asi chiito chipi nechipi chinotsigira simba roupapa chinofananidzira mutemo weSvondo. Chisungo chegore ra533 nomurayiro wegore ra313 zvinoratidza kutanga kwenguva iyo mufananidzo wechikara unoumbwa. Magumo acho ndiwo mutemo weSvondo wava pedyo kuuya, uye Jesu anogara achienzanisira magumo achishandisa mavambo, saka chiito chaTrump chinoitwa kuburikidza nomurayiro womutungamiriri wenyika waizopa “kubvumirwa” kupi nokupi kuna antikristu anotaurwa muuprofita hweBhaibheri chaizomirira arifa yomushandirapamwe unongoguma paomega, apo United States “icharamba misimboti yehurumende yayo zvokusvika pakudzika mutemo weSvondo.”

“Pane vazhinji, kunyange pakati paavo vari kuita basa iri rekusimbisa kuchengetwa kweSvondo, vakapofumadzwa pamusoro pemigumisiro ichatevera chiito ichi. Havasi kuona kuti vari kurova zvakananga rusununguko rwechitendero. Kune vazhinji vasina kumbobvira vanzwisisa zvinodiwa neSabata reBhaibheri nenheyo yenhema yakavakirwa pairi tsika yeSvondo. Kufamba kupi nokupi kunotsigira mitemo yezvechitendero, muchokwadi, chiito chokubvuma upapa, uhwo kwemazana mazhinji amakore hwakaramba huchirwa zvakasimba norusununguko rwehana. Kuchengetwa kweSvondo kunobva pakuvapo kwako sesangano rinonzi rechiKristu ku‘chakavanzika chokusateerera mutemo;’ uye kumanikidzwa kwako kuchava kubvuma chaiko kwemisimboti iri ibwe repakona chaizvo reRoma. Kana rudzi rwedu ruchizoramba nenzira iyi misimboti yehurumende yarwo zvokuti rugadzire mutemo weSvondo, muchiPurotesitendi muchiito ichi ruchabatana noupapa; hazvingavi chimwe chinhu kunze kwokupa upenyu kuhudzvinyiriri hwagara kwenguva refu huchimirira nechido mukana wahwo wokumukazve muudzvanyiriri hunoshanda.” Testimonies, volume 5, 711.

“Kwaṅkhalkhalha kwihi ni nanihi kwa nyaṱulo dza vhurereli ndi zwa vhukuma mushumo wa u ṋetshedza tshanduko kha vhupapa,” nahone kwaṅkhalkhalha kwenezwo zwi itea hu tshee phanḓa ha mulayo wa Swondaha une wa khou ṱavhanya u ḓa.

“ဖန်ဆင်းထားသော ဤနေ့ကို ကိုးကွယ်ရမည်ဟု အမိန့်ပြန်တမ်းသည် လောကတစ်ခွင်လုံးသို့ ပျံ့နှံ့ထွက်ပေါ်ရမည်ဖြစ်သည်။ ကန့်သတ်ထားသော အတိုင်းအတာတစ်ရပ်အထိမူ၊ ၎င်းသည် ယခုပင် ထွက်ပေါ်လာပြီးဖြစ်သည်။ နေရာအချို့တွင် အစိုးရအာဏာသည် နဂါး၏အသံဖြင့် ပြောဆိုလျက်ရှိသည်။ ထိုသို့သည် တိုင်းတစ်ပါးဘုရင်တစ်ပါးက ဟေဗြဲအကျဉ်းသားတို့အား ပြောဆိုခဲ့သကဲ့သို့ပင် ဖြစ်သည်။” Signs of the Times, May 6, 1897.

ꯑꯩꯈꯣꯏꯅ ꯃꯇꯃꯗ ꯃꯁꯤꯒꯤ ꯋꯥꯔꯣꯜꯁꯤꯡ ꯃꯈꯥꯗꯒꯤ ꯑꯃꯒꯤ ꯂꯤꯔꯤꯛꯇ ꯃꯈꯥ ꯆꯠꯊꯒꯅꯤ।